Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on demokraatia?

Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid
Mis on demokraatia? See on rahvavõim, kus rahvas saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Tänapäeval valitseb enamikes riikides demokraatia, see on kõige levinum valitsemisviis. Minu arvates on demokraatia üks väga hea valitsemisviis, sest siis saab rahvas teostada oma võimu. Valitsemine on seadustega piiratud ning kodanikel on head arenguvõimalused.
Demokraatias tuginetakse seadustele , ei ole isetegevust, on vastu võetud seadus ja selle aluselt tegutsetakse, toimib võimude lahusus ja taskaalustatus, kodanikele tagatakse kodanikuvabadused ja riigis toimuvad regulaarsed vabad valimised. Tänu demokraatiale on muutunud tugevamaks inimeste ühtekuuluvustunne, sest ühiselt valitsetakse oma riiki ja võetakse vastu uusi otsustusi nt referendumite teel. Selline valitsemisviis muudab paremaks ka inimeste elukvaliteedi , aktiivsed kodanikud korraldavad ja muudavad kohaklikku elu mitmekülgsemaks ja lisaks sellele tagab demokraatia selle, et igasuguste huvirühmade huvid oleks esindatud . Demokraatrial on palju positiivseid külgi, lisaks eelnimetatule kehtib demokraatlikus riigis sõnavabadus, vaba ajakirjandus , mis pakub mitmekesiseid kanaleid erinevatele huvirühmadele. Mõeldud on ka vähemuste õigustele ja neidki arvetstatakse.
Ka demokraatlikul valitsemisel on oma puudusi. Üheks puuduseks on see, et valitsemine ei ole alati stabiilne, näiteks on valitsuses esindatud palju parteisid, mis kõik taotlevad oma huve. See, et valituses on palju paretisid võib endaga kaasa tuua selle, et otsuste langetamisega läheb kaua aega.
Leian veel, et demokraatia on õigustatud ainult seal, kus rahvas on võimeline iseenda eest otsustama. On võimalus pea igaühel kandideerida riigiametisse, et enda sõna maksma panna. Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, et oma rahva huvide eest seista. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel välja öelda pea kõik, mis meelel . Igal kodanikul on õigus valida endale esindajad. Otsustab küll enamus,ent sellepärast ei tasu veel hääletamata jätta. Tean mitmeid selliseid, kes ei käi üldse valimas ning pärast nurisevad, kui halvad ja laisad valitsejad Eesti Vabariigi eesotsas maksumaksja rahast ennast ülal peavad.
Mina ise olen demokraatia poolt, sest arvan, et kodanikul peab olema võimalus vähekegi enda elu korraldada seal riigis, kus ta elab. Demokraatlik kord on aga hea, sest teoorias peaks see tagama kõigi kodanike võrdsed õigused ja võimalused.
Demokraatia tänapäeval-positiivsed tendentsid ja probleemid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pekirull123 Õppematerjali autor
arutlus teemal: Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid

Sarnased õppematerjalid

Demokraatia plussid ja miinused
2
doc

Demokraatia plussid ja miinused

Demokraatia plussid ja miinused. Elame 21. sajandis ning meie jaoks tundub loomulik, et riik, kus elame, on demokraatlik. Valitsemisvorme on olemas mitmeid: diktatuur, monarhia, türannia, polüarhia jt. Miks paljud maailma riigid valivad enda riigikorraks just demokraatia, kui valida on ka paljude teiste seast? Demokraatia, mis tähendab oma algupärases kreeka keeles rahva võimu, on üsna laia tähendusega mõiste. See ei ole enam sama, mida pidasid silmas näiteks ateenlased. Nende jaoks tähendas see seda, kui rahvas tuli kokku ning otsustas teatud asju üheskoos rahvakoosolekutel. Seda nimetatakse otseseks demokraatiaks. Siiski on mõeldamatu, et inimestel oleks kõigil ühesugune arvamus, seega võeti kasutusele enamushäälte süsteem ­ kui

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kontrolltöö
14
docx

Ühiskonna kontrolltöö

Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia –

Ühiskond
Ühiskonna valitsemine
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse.

Ühiskonnaõpetus
Poliitika ja Valitsemise alused konspekt
20
doc

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism Aktiivne kodanikeühiskond ja ­tunne Demokraatlik perekond Uus segamajandus Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus Positiivne hoolekanne Sotsiaalse investeeringu riik Kosmopoliitne rahvus Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism ­ üksikisiku vabadusele positiivses mõttes Solidaarsuspõhimõtte ühendamine postiivse vabaduse ideega Võrdsuse asemel alustamisvõimaluste sisuline võrdsus ning võrdelisus pärast inimväärse elu tagamist Tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimisele Omavaheline sisuline lähedus Konservatism ­ vastutus, pärimus

Poliitika ja valitsemise alused
Ühiskonna konspekt
21
rtf

Ühiskonna konspekt

ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia ­ Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000

Ühiskonnaõpetus
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond
Ühiskond
11
doc

Ühiskond

Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse konspekt- kordamisküsimused
6
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

Heaoluriigitunnused: 1) ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu, 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid selle kokkutõmbamisest pole kusagil toimunud. Pigem püütakse seda ümber korraldada ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (2)

MLP profiilipilt
MLP: See on 1 lk ju.
19:21 06-11-2011
he4xy profiilipilt
he4xy: Sain hakkama ;P
13:16 29-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun