GEOINFORMAATIKA (1)

Geograafia - Geoinformaatika

3 KEHV

Geoinformaatika kordamine:
Test number 1

Maamõõtmine andmeallikana:

Kasutab triangulatsiooni
On välitöömahukas

ESRI on maailma juhtiv geoinformaatika tarkvara tootja:

Õige

Rändkaupmehe ülesanne:

Tegeleb teekonna optimeerimisega
Eeldab topoloogiliselt korrastatud andmestikku

Geomeetrilised primitiivid on (seonduvad):

Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu
Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena

Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused:

Kartograafiline – suutlikkus käsitleda korraga nii raster - kui vektorkujul andmeid
Andmebaasiline – suutlikkus asukohaga siduda ulatuslikke tärkandmete mahte
Analüütiline – võimalus teha ruumiandmetest mõistlikke järeldusi

Seadke loogilisimasse vastavusse nõuded/ootused GIS-ile vastavalt vaatenurgale:

Hea projektsiooniteisendus suutlikkus – kartograafiline
Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega – andmebaasiline
Võimalus rakendada ulatuslikku statistikat – analüütiline

Päringute abil saab andmetest teha sobilikke väljavõtteid, päring võib lähtuda ainult asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest. Päringute abil saab teisendada andmeid ühelt matemaatiliselt aluselt teisele, saab hinnata andmekogu kvaliteeti, saab teostada topoloogilist analüüsi (nt analüüsida naabrussuhteid), saab andmeid reklassiditseerida ja seega vähendada andmemahtu. Päringuid ei saa rakendada rasterkujul andmetel.

Kaugseire andmeallikana:

Säilitab vaatlused hilisemaks (kordus) töötluseks
Sobib kiire ülevaate saamiseks ulatuslikest aladest

Vektorkujul andmed:

On raskemini (suurema töömahuga) toodetavad
Lubavad suhteliselt lihtsasti koordinaatide teisendamist

Informatsioon on subjektiivne nähtus, mis sõltub kontekstist. Me võime öelda, et informatsioon sünnib tõlgendaja peas alati ja iga kord uuesti. Andmed on primaarsed, mis on informatsiooni taastõlgenatav kuju ja olemuselt objektiivsed.
Test number 2

Pindade kujutamine, seadke loogilisimasse vastavusse:

Reljeefi hüpsomeetriline kujutamine – on üsna läbipaistmatu kujutusviis ja visualiseerib hästi absoluutseid väärtusi
Statistiliste pindade horopleetkujutus – lähtub olemasolevate polügoonide (nt haldusüksuste) piiridest
Statistilise pinna või reljeefi kujutamine samakõrgusjoontega – on hästi läbipaistev kujutusviis ja visualiseerib hästi kaldenurki

Moondellips ehk Tissot´indikatriss iseloomustab võrdlevat moonutusi kaardipinna erinevates osades

Õige

Võimalused teemakaartide kujundamisel, seadke loogilisimasse vastavusse:

Klassifikatsioon võrdsete vahemike kasutamisega – iseloomustab hästi parameetri absoluutväärtuse jaotust
Klassifikatsioon objektide võrdarvulise jaotumusega klasside vahel – arvestab hästi parameetri väärtuste suhtelisi muutusi
Sektordiagramm – annab hästi edasi summeritavate parameetrite osatähtsusi
Tulpdiagramm – annab hästi edasi aegreana käsitleva parameetri väärtuste dünaamikat

Konformse projektsiooni puhul:

Puuduvad nurgamoonutused
On mõõtkava igas suunas sama

Kaardi otstarve on:

Andmete esitamine e kommunikatiivsus
Andmete talletamine Maa pinna kohta
Maailmavaate kujundamine

Eesti kaartide projektsioonid:

Eesti Baaskaart – Mercatori põikprojektsioon
Maailma üldvaatekaart – Mercartori normaalsilindriline projektsioon
Eesti Põhikaart – Lamberti konformne kooniline projektsioon

Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused.

Vale

Täidke lüngad valikutega!
Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja seda omakorda ellipsoidiga. Geoid on geomeetriline keha, mille pind on risti loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga. Geoid ei ole igas punktis kumer , kuna maa mass ei ole jaotunud ühtlaselt. Maa pinnalt lähtuvad loodjooned lõikuvad ühes punktis (Maa raskuskeskmes). Loodjooned ei ole sirged Maa pinna punktist Maa raskuskeskmeni. Geoid on algebraliselt keeruline kujund ja seetõttu lähendatakse seda pöördellipsoidiga, mis on lihtne kujund tasapinnale projtseerimiseks. Võimalikke sobilikke ellipsoide on palju.

Kaardi matemaatilised elemendid on:

Geodeediline alus
Mõõtkava
Projektsioon

Projektsioonide liigitamine kasutatava kiirte lähtekoha järgi, seadke vastavusse:

Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga – ortogonaalsed
Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt – stereograafilised
Kiirte lähtekoht Maa keskmes – tsentraalsed

Test number 3

Andmebaasi esimene normaalkuju tähendab, et..

Tabelis ei ole korduvaid veergusid

Lineaarse inerpoleerimise puhul ..

Arvutatakse väärtus lähimate naabrite väärtustest kauguse pöördväärtusega kaalutud keskmisena

Seadke vastavusse generaliseerimisel tehtavad tegevused ja nende (võimalik) mõju kaardipildile:

Valik tsensuse järgi – ühesugune vähim väärtus kõigis kaardi osades kajastuvad objektidel
Valik normi järgi – objektide kajastumine arvestab seda tüüpi objektide tihedust kaardiosas
Kvantitatiivsete parameetrite üldistamine – vähendab kaardil olevate objektitüüpide hulka asendades konkreetsed väärtused klassiväärtustega

Vali järgmisest loendist kõik pinnajaotused, mis moodustavad täieliku tesselatsiooni:

Eesti maakonnad
Eesti põhikaardi lehed
Eesti vesikonnad

Seadke vastavusse andmete kvaliteeti määravad tegurid ja parameetrid , mille kaudu neid iseloomustada saab:

Asukohatäpsus – viga meetrites
Ajakohasus – kuupäev
Loogiline õigsus – vastuolude puudumine
Täielikkus – puuduvate objektide määr

Hierarhilise andmebaasi puhul..

On igal alama klassi olemil ainult üks „ülemus“
Igal kõrgema taseme olemi klassil võib olla mitu alamklassi

Relatsioonilise andmebaasi puhul on..

Relatsioonid realiseeritud erinevate tabelite identsete väljade alusel
Tabelid seotud omavahel viidetega

Topoloogia geoinformaatikas tegeleb..

Nähtuste ruumilise paiknemisega üksteise suhtes

Andmebaasi teine normaalkuju tähendab, et..

Tabel on esimesel normaalkujul ja iga mittevõtmetunnus on funktsionaalselt sõltuv primaarvõtmest.

Thiesseni polügoonid näitavad…

Ruumi jaotust keskuste lähiümbruseks täieliku tessalatsioonina

Test number 4

Metaandmed kirjeldavad kuidas andmeid koguti, missuguse ülesande jaoks, millal jne. Võib, et metaandmed on andmed andmetest. Metaandmete hulka kuulub kasutatud projektsioon ja koordinaatsüsteem.

Seadke vastavusse, mida kirjeldavad ruumiandmete mudelid:

Reaalsusmudel – millist osa maailmast ja kuidas (milliste andmete kaudu) peetakse vajalikuks kaardistada
Andmemudel – kuidas kaardistavate nähtuste kohta käivat teavet arvutis reaalselt hoitakse
Esitusmudel – kuidas arvutis hoitavast andmebaasist moodustatakse reaalselt kasutatav kaart

Esinduspunkti dimensionaalsus on..

Määramata, sõltub esindatavast objektist (jah, kõige sagedamini küll on 2D)

Ruumiandmed..

On lihtsalt kopeeritavad
On kergesti ja väikese kuluga edastatavad

GPS asukohamääramise täpsust mõjutab:

Piirkond Maal, kus mõõtmist teostatakse
Kellaaeg
Kasutatava seadme klass
Satelliitide arv, millega seade ühendust saab

Seadke vastavusse satelliidid ja nende toodetava kujutise piksli tüüpiline/peamine suurus:

Ikonos – 1m
GeoEye – 0,42m
SPOT – 15m
Landsat – 30m

Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad.

Õige

Autoriõigusega saab kaitsta:

Originaalset kaardi kujundust
Valikulist andmekogu

Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks):

Mullakaarti
Looduskaitsealuseid objekte
Ortofotosid
Kultuurimälestisi
Aadressandmetega tutvumist

Asukohapõhised teenused on kiiresti arenev geoinformaatika rakendus , kus kasutatakse GPS, kasutatakse mobiilpositsioneerimise tehnoloogiat sotsiaalseteks vajadusteks . Asukohapõhiste teenuste hulka kuulub lähiümbruses asuvate sõprade leidmine, ei kuulub lähima kohviku leidmine, ei kuulu valimisjaoskondade moodustamine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 91 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristelild Õppematerjali autor

projektsioon parameetri projektsiooni objektide geoinformaatika loogilisimasse vastavusse

Sarnased õppematerjalid

docx

Geoinformaatika kordamine

GEOINFORMAATIKA KORDAMINE: Test number 1 1. Maamõõtmine andmeallikana: · Kasutab triangulatsiooni · On välitöömahukas 2. ESRI on maailma juhtiv geoinformaatika tarkvara tootja: · Õige 3. Rändkaupmehe ülesanne: · Tegeleb teekonna optimeerimisega · Eeldab topoloogiliselt korrastatud andmestikku 4. Geomeetrilised primitiivid on (seonduvad): · Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu · Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena 5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused:

Geoinformaatika

docx

Geoinformaatika kordamine

Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud kui puudub inimene, pole ka informatsiooni. · Geoinformaatika (geomaatika) maa pinnaga seotud teabe hoidmise, kasutamise ja analüüsi oskus. · Geodeesia teadus Maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest ning mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. · Topograafia maapinna mõõtmise ja kujutamise (kaardistamise) õpetus. · Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest (cartocraphy).

Geoinformaatika

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi