Teede kõverjoonelisuse määramine (0)

Praktikum 2 – Teede kõverjoonelisuse määramine
Töö koostaja :
Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011
Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ja seeläbi õppisin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima.
Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme : Mozilla Firefox , Microsoft Word ja Paint.
Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X’ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 58°16’5.25’’ L 26°19’31.28’’ ja punkti Y geograafiline asukoht B 58° 16’ 2.55’’ L 26° 21’ 59.24’’. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti X ja Z geograafilised asukohad, punktide X, Y, Z, W vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused.
Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem
Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,082, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,082 korda pikemad . Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti.
Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine
ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 143,01 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 143, 01 m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punktivahelise otsekauguse.
Mõõtmistulemused ja arvutused:
Tabel 1. Mõõtmistulemused ja arvutused
Lähte-punkt
nr
Siht-punkt
nr
Kaugus
teed
mööda
Lt (m)
Kaugus
otse
Lo
Kõverjoone-lisuse
koef.
Ki
Kaugus
Arvutatud
La=Lo*K
Lv=
Lt-La
(Lv)2
X
Y
2544
2422
1,050
2620,6
-76,6
5867,56
X
Z
2282
1970
1,158
2131,54
-150,46
22638,21
X
W
1400
1378
1,016
1491
-91
8281
W
Y
1758
1486
1,183
1607,85
150,15
22545,02
Z
Y
1947
1938
1,005
2096,92
-149,92
22476
Karitm.kesk = 1,082
Σ(Lv)2=81807,79
Keskmine ruuthälve: σ=143,01m
Keskmine ruuthälve ehk dispersioon on variantide individuaalväärtuste ja nende aritmeetilise keskmise vaheliste hälvete ruutkeskmine.
Kui piirkonnas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsiendi hälbimine on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede tegeliku pikkuse määramiseks, kuna kahe punkti vahelist otsekaugust on lihtsam määrata, kui leida nende punktide vahelist kaugust teed mööda mõõdetuna. Kui aga leitud koefitsient oli suur, ei ole soovitatav kahe punkti otsekaugust nii määrata.
Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Paint`i, kus täiendasin seda pilti vajalike joontega, punased teede tegeliku pikkuse jaoks ja sinised jooned linnulennult . Siis lisasin teede otspunktidele tähed ja mõõdetud kaugused ja koordinaadid „Text Box“ abil. Pärast pildi salvestamist lisasin töödeldud pildi Wordi Insert - Picture abil.
Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti Samuti määrama kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsust, leides selleks vastava ruuthälbe. Arvutuste tegemine oli lihtne, aga raskem oli selgitada ruuthälbe olemust. Selle töö käigus sain taas kasutada Maa-ameti Geoportaali.
4