Pookimine, silmastamine, oksastamine (0)

Pookimine
Pookimise (vääristamise) all mõistetakse pookimisajale ja –viisilevastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused.
Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid - ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline vorm –h pöök, ameerika pärn – h. pärn, Picea pungens f. argenta – h kuusk , kolmehõlmaline mandlipuu – ploomipuu) h. haiguskindluse tõstmiseks
Alusteks kasutatakse 2 – 4 aastasi koolitatud seemikuid või pistoksi ja haljaspistikuid. Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbestolenevalt poogitakse kas juurekaelale, juurekaelast vedi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1 - 2 m. kõrgusele. Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse tuleb arvestada järgmisi nõudeid: alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus ning pung peab olema hästi arenenud. Kohe peale pookimist tuleb haavad hermeetiliselt sulgeda et vältida liikset aurumist ja haigustekitajate sattumist taime.
Pookimisviisid võib jaotada kahte rühma: 1. silmastamine, mille puhul poogendiks kasutatakse ainult ühte punga koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2. oksastamine , mille puhul poogendiks on (1) 2 – 4 pungaga võrseosa.

Õunapuu - silmastamine
Silmastamist teostatakse ajal mil koor on lahti meie oludes on see juuli teine pool kuni augusti lõpuni. Sell perioodil võib olla ka olukordi kui koor on kinni siis see on enamasti tingitud põuast või madalast temperatuurist. Silmastatakse uinuva pungaga mis alustab kasvu järgmisel aastal, silmastamiseks ei sobi õiepungad. Silmastamiseks varutakse oksad varahommikul, samaaasta võrselt, oksalt eemaldatakse kõik lehed ja õied, jäätakse vaid leherootsud varrekülge . 10 – 12 päeva enne silmastamist eemaldatakse aluselt kõik oksad kuni 25 cm kõrguseni pookekohast. Pookoks T – kujuline silmastamine e. tavaline silmastamine. Tööoperatsioonid on järgmised. Silma valimine ja lõikamine , suure silmakilbi korral ka puidu eraldamine; T – lõike tegemine pehme kuiva lapiga puhastatud aluse tüvele või oksale; koorehõlmade lahtilükkamine; silma asetamine koorehõlmade alla; T – lõikest üleulatuva silmakilbi äralõikamine. Sidumine, sidumisel jäätakse pung vabaks et oleks võimalik kontrollida punga kasvamaminekut. Silm, mida pookimiseks kasutatakse on ca. 3 cm pikkuse kilbiga ja T lõige on mõnevõrra lühem. Kevadel lõigatakse alus poogitud silmast 0,3 cm võrra kõrgemalt tagasi. Suvel tuleb lõigata ära kõik metsikud võrsed .

Tsitruselised – silmastamine kooreplaadikaesega
Silmastamine kooreplaadikesega. Alusel eraldatakse väike täisnurkne kooretükike mis lõigatakse spets. kaheteralise noaga. Samasuure kooretükiga silm mille keskel on pung asetatakse äralõigatud kohale ja seotakse kinni. Kooretükikese pikkus ja laius on ca. 2,5 cm.

Paju, pirnipuu - oksastamine
• Lõika enne mahlajooksu algust meeldiva
sordi pookoksad (vähemalt 20–30 cm pikkused möödunud aasta kasvud) ning hoia neid kuni pookimiseni tihedalt kilesse pakituna näiteks
külmkapis nullilähedasel temperatuuril.
• Harjuta pookoksa lõikamist üheaastaste
okste peal, kuni vähemalt pooled lõiked kenasti välja tulevad: hea pookimislõige on viltu läbi oksa, 3–4 korda pikem kui on oksa läbimõõt ning sirge ja sile (sellise saab vaid
hästi terava noa ühe tõmbega).
• Oota , kuni pookealusel (puul, kelle peale pookima hakkad) mahlad jooksma hakkavad ja koor lahti läheb; kontrolli aeg-ajalt ja ära pookimisega kiirusta, sest kui oksad on jahedas
hoitud, võib väga edukalt veel õunapuude
õitsemisegi ajal pookida.
• Lahtioleva koorega puul lõika poogitav
oks (jämedusega soovitatavalt mitte alla 2 sentimeetri ) risti ümber oksa tagasi ning tee terava noaga lõike juurde piki oksa paari sentimeetri pikkune koort läbiv, ent mitte puitu ulatuv lõige.
• Liiguta nuga koorehõlmade vahel pisut
külgsuunas – koore lahtioleku puhul eraldub see lõikeservade juures puidust lihtsalt (kui ei, proovi mõne päeva pärast uuesti).
• Lõika 2–3 pungaga poogend ning säti selle alumise otsa tipp pookealusele tehtud kooreprakku.
• Lükka poogend koore ja puidu vahele nii sügavale, et poogendile tehtud lõikest veel paar-kolm millimeetrit näha jääb (kui alusel koor lahti on, läheb see hästi kergelt).
• Seo pookimiskoht spetsiaalse pooketeibi
või tavalise kilega nii, et õhk ja vesi pookekomponentide vahele ei pääse; kõik sidemega katmata lõikepinnad kata pooke(aia)vahaga, sh ka poogendi ülemine ots.
• Kui oled kõik täpselt teinud, on poogendid
mõne nädalaga lehes ning esimesed õunad saad ehk juba ületuleval aastal (paljud sordid mõtlevad küll natuke kauem).
Viide : https://luua.kovtp.ee/documents/105873/1600210/pookimine1.pdf/e3c273fd-371b-449a-8977-70d96adfd6eb
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel2025_2004.html