Tornaado (1)

Põltsamaa Ühisgümnaasium
Tornaado
Referaat
Nimi,klass
2010 veebruar
Sissejuhatus
Kas ma õpin seda referaati koostades midagi? Kas mulle meeldib see teema ja referaat?
Loodusjõud
Mis on torm ?
Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sageli äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne.
Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik, kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA tugevaima orkaani Andrew üleminekul. Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormiks on ristitud 1967. aasta 6.-7. augusti torm, mil tugevaimaks puhanguks registreeriti küll 35 m/s, kuid erakordseks muutis selle kahepäevane kestus ja jõulised keerised- trombid .
Mis on äike?
Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi  üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid).
Mis on välk?
Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis.
Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Harvad pole ka juhud, kus välk lööb hoopis alt üles või liigub mööda pilve horisontaalselt . Välk liigub kiirusega 30 000 km/h ning tema temperatuur ulatub 30 000 kraadini.
Välgukanalis olev õhk kuumeneb mitme tuhande kraadini, mille tulemusena tekib järsk rõhutõus, võrreldes muu ümbritseva õhuga. Peale välgusähvatuse lõppu magnetväli kaob ning välgukanal „ rebeneb ”. Tekkiva rõhulainega kaasneb tugev heli ehk kõuemürin.
Mis on rahe?
Rahe kujutab endast ümmargusi või ebamäärase kujuga jäätükke. Tõusvad õhuvoolud kannavad raheterad pilve kõrgematesse kihtidesse, kus veekihi külge kleepuvad lumekübemed. Tera muutub raskemaks ja langeb allapoole. Allpool seguneb tera allajahtunud piiskadega, kattes rahetera uue läbipaistva jääkihiga. Selliselt  liiguvad raheterad rünksajupilvedes tõusvate ja laskuvate õhuvooludega mitmeid kordi üles-alla. Kui tõusvad õhuvoolud ei suuda lõpuks suuremaid raheteri enam üleval hoida, langevad need rahesajuna maapinnale.
Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm.
Mis on tromb ?
Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi tuulispasaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks.
Trombi või vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas. Hiljem  meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis , mis koosneb tolmust, prahist või veepiiskadest.
Õhk liigub keeristormi sees spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas. Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib tromb tekitada tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid. Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei tohi.
Torm
Äike
Välk
Rahe
Tornaado ehk tromb
Tornaado e. tromb - rünksajupilvest allarippuv, enamasti kõvera
pöörlemisteljega tugev suhteliselt püsiv õhukeeris. Harilikult
kaasneb trombiga äike. Trombi muudavad nähtavaks (maa- või
veepinnani ulatuva lontja moodustisena) veepiisad , tolm jms.
kaasahaaratud aines. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend
kuni paarsada meetrit, kiirus 3-11 m/s (10-40 km/h). Ta purustab
ehitisi , tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms.
Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk
tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk
pilvesambaks. Tornaado on vingerdav kiiresti pöörleva õhu lehter , mis laskub
pilve aluselt maapinnani. Tornaado keskmes on madala õhurõhuga
keeris. See käitub hiiglasuure tolmuimejana, mis tõmbab üles
õhku, aga ka kõike seda, millega tornaado maapinnal kokku puutub.
Kui tornaado läheb üle veekogu, võib ta sellest kaasa haarata
väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad , ning tõsta kõrgele
õhku. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langevad nad kusagil
kaugemal maapeale tagasi.
Tornaado areng.
Äikesepilve alusel ilmub nähtavale tornaado lehter. Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub
õhuniiskus tornaado sisemuses olevas madala rõhuga alas ja
tekib pilvesammas.
Kui tornaado alumine ots jõuab maapinnani, jääb lehter osaliselt
tõusvate õhuvoolude ja tuultepöörise poolt üleskeerutatud
tolmupilve varju. Lehter tõmbab endasse prahti ja muudab värvust.
Kui tornaado energiavarud vähenevad muutub lehter kitsamaks.
Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti. Kui tornaado
energiavarud vähenevad, langeb praht alla. Vähehaaval tõmbub
lehter tagasi äikesepilve, mis ta tekitas. Kui tornaado liigub üle järve või mere, imevad selle keskmes
valitsevad tõusvad õhuvoolud vee üles ja tekib vesipüks. Tornaado tekib äikesepilve alumisel piiril , kui soe niiske õhk
tõuseb maapinnalt ja läheb läbi pilve alumises osas oleva
külmema õhu ülespoole. Tõusev õhk hõõrdub vastu külmemat
rasket õhku ja maakera pöörlemine paneb selle pöörlema,
just samuti, nagu tekib veekeeris, kui vesi voolab mingist august
alla. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui äärtel.
See tekitab lehtri või keerise, mis tegutseb nagu tohutu tolmuimeja
ja imeb üles kõik, mis jääb tema teele. Hukatust toovad tornaadod
võivad tekkida kõikjal, kus esineb äikest.
" Orkaanid ja tornaadod" Silmaring
Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes
tornaadodes, kõigest 80 km tunnis. Osaliselt on selle põhjuseks
vesipüksi poolt kantava vee raskus.
Suure purustusjõuga
laiaulatuslikke trombe on eriti sageli Põhja-Ameerikas, seal
nimetatakse neid tornaadodeks
Esimesi Baltimaadel tegutsenud trombi (22.VI 1795) kirjeldusi
pärineb J.C.Brotze kultuurikogust, Eestis on trombe uurinud
ja esitanud nende liikumise teooria baltisaksa päritolu teadlane
J.Letzmann (1885- 1971 ). Nüüdisajal on trombe jälginud ja kirjeldanud H.Tooming, A.Kallis
(s.1942) jmt.
Tugevaimaid trombe on olnud nt. 27.VI 1960 Vastse -Kuuste lähedal.
, 9.X 1984 Laagris ja 10. VII 1987 Väinameres Kumari laiu lähedal.
Vesipüks
Tornaado
Tuulispask
Kokkuvõte
Ma õppisin selle referaadi tegemisel väga palju. Ma sain väga palju huvitavaid asju teada tornaado kohta. Mulle meeldis seda referaati koostada!
Sisukord
1.Sissejuhatus
2.Loodusjõud
3.Loodusjõud, pildid
4.Tornaado ehk tromb
5.Tornaado ehk tromb, pildid
6.Kokkuvõte