Praktikum 2- Teede kõverjoonelisuse määramine (0)

Praktikum 2- Teede kõverjoonelisuse määramine
Töö koostaja : Karel Jõgeva
Töö koostamise kuupäev: 24.11.2012
Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Selleks leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ning omandasin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima.
Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa-ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme : Opera , Microsoft Word ja Paint.
Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Võru maakonnas Võru vallas juba külas. Skeemil A’ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 57049’47.9’’ L 26056’32.89’’. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja D geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mõõda ja otsekaugused.
Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem.
Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,13574, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mõõda mõõdetud teede pikkus otsepikkusest keskmiselt 1,13574 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 66,52m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 66,52m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punkti vahelise otsekauguse.
Mõõtmistulemused ja arvutused:
Lähte punkti nr.
Siht punkti nr.
Kaugus teed mõõda (Lt)
Kaugus otse
(L0)
Kõverjoonelisuse koef.
(Ki)
Kaugus arvutatud
(La=
L0*K
Lv=
La-Lt
(Lv)2
A
B
850m
773m
1,0996
877,92702
27,92702
779,92
A
D
650m
585m
1, 1111
664,4079
14,4079
207,59
A
C
1450m
1165m
1,2446
1323,1371
-126,8629
16094,2
D
C
1000m
883m
1,1325
1002 ,85842
2,85842
8,17
B
C
600m
550m
1,0909
624,657
24,657
607,98
Karitm.kesk=1,13574
∑(Lv)2 = 17697,86
Keskmine ruuthälve on 66,52m
Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „ Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast , kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Painti, kus täiendasin seda pilti vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed „Tekst“ abil, illumineerisin teed kasutades selleks „ Pliiats “ ,märkisin peale valitud punktide vahelised otsekaugused käsuga Kujundid → Joon, lisasin info valitud punktide kauguste kohta teed mööda ja linnulennult ning punktide A ja D kohta andmed nende geograafilise asukoha kohta „Tekst“ abil. Kui vastavalt vormistatud pilt oli esitlusvormis, siis salvestasin pildi ja lisasin selle Wordi teksti.
Enesereflektsioon : Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsuse määramise leides selleks vastava ruuthälbe. Kui piirkonnas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsiendi hälbimine on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede tegeliku pikkuse määramiseks, kuna kahe punkti vahelist otsekaugust on lihtsam määrata, kui leida nende punktide vahelist kaugust teed mööda mõõdetuna. Arvutuste tegemisega probleeme ei esinenud .