Dorothy Johnson (2)

Dorothy Johnson sündis 21. augustil aastal 1919 Savannahas, osariigis Georgia . Ta oli peres kõige noorem seitsmes laps. Tema isa oli krevettide ja austrite tehase ülem, aga ema oli kodune ja naudis lugemist.
Aastal 1938 sai Dorothy Johnson teaduslikku kraadi Armstrong Junior College Savannahas, mis asub osariigis Georgias. Tänu suurele masendusele, võttis ta koolist vaba aasta ja läks tööle lastekasvatajana ja koduõpetajana kahe laste jaoks Miamisse, Florida osariiki. Siis sai ta võimaluse realiseerida oma unistuse lastearmastuse, hoolduse ja hariduse suhtes. Aastal 1942 sai Dorothy bakalaureusekraadi Vanderbilti Ülikoolis, mis asub Nashvilles, Tennesse osariigis. Aastal 1948 sai ta magistrikraadi rahvameditsiini alal. Harvardi ülikoolis Bostonis, Massachusetts osariigis. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta ühe aasta meditsiiniõe ühingus ja õpetas õendusabi Vanderbilti Ülikoolis. Viie aasta pärast kolis ta Californiasse, kus asus tööle California ülikooli, mis asub LosAngeles, pediaatria juhendajana õendusabikooli. Selles ülikoolis töötas ta pensionieani (1978 aastani), välja arvatud üks aasta 1955, kui Dorothy võttis puhkuse, et õpetada Vallores, Lõuna-Indias Christian Medical Colleges.
Tema teooria looming sai alguse aastal 1940, kui ta hakkas õpetama. Õendusabi õpetades sai ta aru, et ei ole olnud midagi, mis toetaks õdede õpetamist . Kuigi meditsiin oli bioloogiliste süsteemide mudel, sai ta aru,et õendusabi on unikaalne. Ta hakkas kasutama erinevaid viise ja kaasaegseid teadmisi ning toetudes tulemustele, realiseeris neid ka praktikas. Rohkem kui 15.aasta pärast hakkas ta mõtlema inimese ja tema käitumusemudeli peale ja ka selle peale, kuidas seda kõige tõhusamalt õenduse praktikas toetada. Selline teooria on väga abstraktne mõiste. Seda tuleb kasutada patsiendi vaatenurgast, mitte haiguse seisukohalt. Dorothy käitumisteooria oli kasutatud praktikas, teadusuuringutes ja hariduses. Pärast pensionile minekut, kolis Dorothy Key Largosse, Florida osariik , kus ta abistas teisi oma teooria arengus, kuni surmani, 1999.aastani. Ta oli siis 80 aastat vana.
Dorothy Johnson oli esimene, kes suhtus õendusabi teadusse nagu kunsti. Kõigepealt tegi Johnson ettepaneku, et õendusabi teadmised põhineksid nii põhi- kui ka rakendusteaduse aladel. Ta arvas , et õendusabi teadust ja kunsti tuleb suunata klientidele, mitte haiguseprotsessile. Tema esimesed väljaanded ( 1959 .a) on keskendunud õendusabi teadusele ja (1961.a) kontseptuaalsed alused hooldusravile.
Johnson tegi ettepaneku, et hooldusravi peab lähtuma kliendi tasakaalu seisundist. Johnson arvas, et kui isikud puutuvad "stressidega" kokku , reageerivad nad erinevalt. Need "stressid" võivad olla nii sisemised kui ka välised, kuid tekitavad inimestes tasakaalutuse seisundit . See oli tema töö eesmärgiks, et aidata inimesi saada tasakaalu kahe etapiga. Esiteks, " stress " peab olema võimalusel vähendatud või eemaldatud . Teiseks, looduslike ja adaptiivsete protsesside toetamine, et säilitada tasakaalu seisundit.
Johnsoni töö oli keskendunud inimesele ja põetamisele. Ta identifitseeris inimest kaheksa allsüsteemina. Iga allsüsteem sisaldab konkreetset ülesannet, kuigi inimest käsitletakse tervikuna tänu igale allsüsteemile, neljale eeldusele (prognoosidele) ja kolmele funktsionaalsele nõudele. Kaheksa allsüsteemi: sissevõtmine, eritamine , kuuluvus, sõltuvus , suguline, saavutus, taastav, agressiivne ja kaitsekäitumine. Saavutuskäitumine ja sõltuvuskäitumine. Neli struktuuriseloomustust: motiiv , tegevus, valik ja andev käitumine. Kolm funktsionaalset nõuet: kaitse, hool ja stimulatsioon . "Kui üks või mitu allsüsteemi on tasakaalust väljas, reageerib inimene kopeeritud, sihikindlal ja korduval viisil". Johnson arvas, et neid käitumisrühmi on võimalik ennustada. Hoolduse eesmärgiks on saavutada keskkonda, kus allsüsteemid arenevad ja tagavad stabiilse seisundi, nii et tasakaal on taastuv. (Kui jaotus on võrdne kõigi kaheksa allsüsteemi vahel, siis tasakaal on saavutatud).
Patsiendi käitumissüsteemid (allsüsteemid):

• Ingestive (Sissevõtmine) – käitumine, mis on seotud vajalike ressursside tarbimisega väliskeskkonnast, sealhulgas on toit, vedelik, info, objektid. Käitumise eesmärgiks on tõhusate suhete loomine väliskeskkonnaga.
  
• Eliminative (Eritamine) – käitumine, mis on seotud füüsiliste jäätmete nõristamine.
  
• Affiliative (Kuuluvus) – käitumine, mis on seotud isiklike suhete vanematega arendamisega ja toetamisega, samuti sõprade, eakaaslaste ja autoriteetisikutega. Peamiseks on sugulus- ja kiindumustunne, inimestevahelised suhted ja suhtlemisoskused.
  
• Dependency (Sõltuvus) - käitumine, mis on seotud teistelt abi või emotsionaalse toetuse saamisega ülesannete täitmisel. Käitumine sisaldab tähelepanu otsimist, tunnustust ja emotsionaalset turvalisust.
  
• Sexual (Suguline) – käitumine, mis on seotud konkreetse soolise mõnu saamisega ning inimkonna jätkamisega. Teadmised ja käitumine langevad bioloogilise meessoo või naissoo kokku.
  
• Aggressive -protective (Agressiivne ja kaitsekäitumine) – käitumine, mis on seotud tegeliku või potentsiaalse ohuga keskkonnale, mille eesmärgiks on ellujäämise tagamine. Enda kaitsmine on otseste või kaudsete tegevuste kaudu. Potentsiaalse ohu identifitseerimine.
  
• Achievement (Saavutus) – käitumine, mis on seotud enda ja oma keskkonna väljendamise meisterlikkusega, selleks et soovitud efekti saavutada. Käitumine lahendab tegevusega seotud probleeme. Enda tugevate ja nõrkade külgede tundmine .
  
• Restorative (Taastav) – käitumine, mis on seotud energilise tasakaalu säilitamisega ja taastamisega, nt väsimusest vabastamine, pärast haigestumist taastamine, magamine , vaba aja sisustamine , haige huvid.
  

Struktuuri ja selle allsüsteemide tegevuste kohta saab teha neli eeldust:

• "Käitumisest ja selle tagajärgedest võib teha järeldusi, et motiiv oli stimuleeritud ja eesmärk taotletakse".
  
• Igal inimesel on "eelsoodumus tegutsemiseks, viitega eesmärkidele, teatud viisil, mitte muul viisil"
  
• Iga allsüsteem omab repertuaari valikut või tegevuste valdkonda, alternatiive, mille abil saab teha valikuid .
  

• Toodetakse käitumise vaadeldavad tulemused
  

Iga allsüsteemi funktsionaalsed nõuded:

• "Kaitstud kahjulike mõjude eest, millega süsteem ei saa ise hakkama"
  
• "Hoolitseb väliskeskkonnast saadud tarnete abil "
  
• "Simuleerimine kasutamiseks, et suurendada majanduskasvu ja vältida seisakuaega"
  

Kokkuvõte

• Õendusabi on nii teadus kui ka kunst .