Käitumise defineerimine Mis on käitumine? • Inimese võime muuta oma toiminguid, tegevusi sise- ja välis tegurite mõjumisel. Käitumise kolm stiili Alistuv käitumine • Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. • Inimene asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. • Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikti vältida, kasutatav käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb
Kuulamine ja kehtestamine: suhtlemise yin ja yang Täiuslik tasakaal. Oluliste suhetega kaasneb ärakuulamise ja enesekehtestamise vajadus. Enesekehtestamine kui yang on kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale + Ärakuulamine kui yin on vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui ka mures. Kolm käitumisviisi Alistuv käitumine jätab vastutuse teistele. "Mina ei tea, ütle sina" ; "Teeme nii nagu sina tahad" Alistuva käitumise plussid avaldab muljet kuna see meetod aitab vältida konflikte; alistumine on vältimise, edasilükkamise ja konflikti varjamise viis; alistuv inimene on isetu, hea kaaslane jne; alistujal väikseim vastutusekoorem:"Mulle sobib ükskõik mis, vali sina"; alistujad on abitud-ahvatlevad teisi end toetama; alistumisega suudetakse teisi kontrollida: märtri, piripilli või lipitseja võim agressori üle. "Ma suudan kõike välja kannatada aga mitte naisterahva pisaraid..
Teosest ei puudu kirg ega vägivald. Nii on filmiski vägivallastseene, aga ka maalilisi loodusvaateid. Trioloogia sisu on väga päevakohane. Nagu raamatuski on meie maailmas häkkerid, börsihaid, ajakirjanikud, töösturid, vägistajad ja mõrvarid. Raamat lahkab erinevaid probleeme, mis esinevad ka meie ühiskonnas. Lisbeth Salanderi piinas ja kasutas jõhkralt ära tema kriminaalhooldaja Nils Bjurman. Kuid Lisbeth polnud alistuva loomuga. Kättemaksuks piinas ta Bjurmani koletul moel ning seetõttu oli Bjurmanil järgmistel nädalatel suuri raskusi istumisega. Peale selle kasutas ta ka tätoveerimismasinat, millega kirjutas Bjurmani suurele kõhule: ,,Ma olen sadistlik siga, lurjus ja vägistaja". Minu arvates on see ehtne näide tänapäeva ühiskonnast. Iga nädal võib kuulda kuidas üks ja teine tüdruk on langenud mõne e nnasttäis mehe ohvriks, kes tüdrukut väärkohelnud on
silmside , säilita väärikas asend , kõnele selgelt ja kuuldavalt ,kõnele rahulikul toonil ja tempos ,mitteverbaalsed signaalid on kooskõlas jutuga ,miimika väljendab tähelepanu ja hoolivust; tuleb rakendada aktiivset kuulamist , kõneleja peab teadma, millest räägib. Enesekehtestava käitmuse plussid on need, et inimene jääb inimeseks , et ta austab teist inimest ja lugupidamisega proovib leida lahendust kui on vastuolune situatsioon. On ka olemas Alistuv käitumine. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Inimene justkui asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja või teevad seda sellisel viisil (arglik, andekspaluv), mis võimaldab suhtluspartneril nende ignoreerimist. Aga kui rääkida agresiivsest käitumisest , siis agressiivse käitumise puhul on
Pealesuruval käitumisel on oma eelised: kindlasti võimaldab see edukalt äri ajada, saada enda kätte võimu, kontrollida teisi ja ümbritsevat keskkonda. Kuid kõiki neid jõupoliitika tulemusel saadavaid hüvesid saadab sama märksõna: lühidus. Neid saab vaid mõneks ajaks. Jõud tekitab alati vastujõu, agressioonile vastatakse ikka agressiooniga. 2. Alistuv käitumine Alistuv käitumine on nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tagaplaanile jätmine. Alistuva käitumise puhul loobub inimene enda õigustest ja teeb sageli seda, mida teised temalt ootavad või paluvad. Selline inimene nõustub teiste arvamusega, et mitte põhjustada konflikti. Ta ei tõsta kunagi häält, ei vaidle vastu ega kasuta halvustavaid sõnu. Kuna alistuvalt käituv suhtleja tunneb end vähetähtsana ja ebaolulisena, siis ta väldib silmsidet ning vabandab ühtelugu oma käitumise pärast. Mitteverbaalsed tunnused: o Õlakehitused o Pilkkontakti vältimine o Vaikne hääl
edastada kaudselt, näiteks kulmukortsutuse, nutu või vaevakuuldava sosina abil. Võimalik, et hoiate oma tundeid ja soove sootuks tagasi. Alistavad käitumises kipute palju naeratama, vaikides kuulama ning teiste vajadusi enda omadest tähtsamaks pidama. Kui söandategi midagi öelda, laidetakse teie arvamused maha. Kui keegi palub teil midagi vastumeelselt teha, olete siiski nõus või mõtlete välja ettekäände, et mitte ei öelda. Alistuva kõnelemisviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju pause, kõhklust ja sõnade otsimist. Ajate ümbernurgajuttu, kasutades sageli parasiitväljendeid. Teie kehahoiak on lodev või toetate mingile esemele. Teie käed kipuvad olema külmad, higised ja närvilised. Silmkontakt tuleb vaevaliselt pigem vaatate maha või kõrvale. - Oh, mis sa nüüd! Küll mina saan hakkama, aga vaata sina..."
1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla. Selline käitumine võimaldab suhtluspartneril neid ignoreerida. Alistuv inimene ei tee midagi enda õiguste eest seismiseks, talub kõike vaikides, vabandab palju ning annab teistele kergesti järele. Alistuva stiili puhul on teised inimesed tähtsamad
teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv käitumine on mitmetes situatsioonides õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: · Õlakehitused · Pilkkontakti vältimine · Vaikne hääl Verbaalsed tunnused: · Kahtlev kõnemaneer
b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, ning, ega, või) Ma tulen teile või tuled sina meile. c) koma nõudvad sidesõnad Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas. d) koolon, kui järgnev osa põhjendab eelmist Ma ei usu sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui järgnev osa järeldub eelmisest Ta käis ju talv läbi palja peaga nii ta end ära külmetaski. 12. Põimlause koosneb iseseisvast pealausest ja sellele alistuva(te)st kõrvallause(te)st. Nägin, et metsast tõusis suitsu, mis võttis suuna linna poole. Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma. Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel koma ei ole, kui neid seovad sidesõnad ja, ning, või jts. Nägin, et metsast tõusis suitsu ja (et) võsast väljus salk poisse. 13. Lauselühendis on kõrvallause öeldis asendunud verbi käändelise või puudub hoopis. Komaga eraldatakse
vähemteadlikute teemadega tutvun enne kaasarääkimist. Ma arvan, et kõiki inimesi on võimalik mõjutada nii kaua kui ta ise ei ole millegi vastu. Siin kohal ei ole tegemist negatiivse mõjutamisega vaid pigem enesekehtestamisega, kus on mõlemal osapoolel võrdne vastutus. Mõjutada on võimalik kõige enam kahtlevaid ja oma otsustes mittekindlaid inimesi. Sellisel juhul on partneril valikuvõimalus, kas ta suunab selle inimese alistuva rolli ja võtab kogu vastutuse ja kontrolli enda kätte või aitab kõhklevat inimest ka poole peale ja aitab tal poot vastutust endale võtta. Kui aga on välja kujunenud kindlad põhimõtted, siis ei ole seda võimalik teha, või kui siis ainult väga vähesel määral. Sellisel juhul on tegemist agressiivse enesekehtestajaga, kes surub oma soovid läbi ja ei hakka teisi üldse kuulamagi. KASUTATUD KIRJANDUS Kidron, A. (1986). Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus. Navarro, J. (2010)
See kool erines teistest veel selle poolest, et Weltonis õppisid ainult poisid ning õpetamine käis range distsiplinaarse korra järgi. Ma leian, et sellises koolis peaksid õppima inimesed, kes ise soovivad seda. Ei ole kahtlustki, et sellise kooli lõpetanutel on kerge sisse saada parimatesse ülikoolidesse üle maailma. Järelikult sellises ranges õpetamisstiilis mingi edukuse saladus siiski peitub. Kahjuks usun, et minul sellises koolis tulevikku pole! Põhjus lihtne – ma pole alistuva iseloomuga. Kui minu vanemad aga sunniks, mind sellises koolis õppima, lõpetaksin arvatavasti samamoodi nagu Neil Perry. 2. Millised olid noormeeste probleemid? Nimeta ka tegelasi. Weltonis õppinud noormehi vaevasid mitmed probleemid, mis vaevavad noori ka praeguseni. Probleemid vanematega nagu oli ka filmis Neil Perryil. Vanemad surusid peale enda tahtmisi ja nõudsid ainult parimaid õpitulemusi. Noormehe enda soovid ja unistused ei tulnud kõne allagi.
See kõik viitab sellele, et eestlane eelistab alistuvat suhtlusstiili kui on võimalik, see järel kehtestavat ja viimase võimalusena agressiivset Kokkuvõtteks võib öelda, et eeslased teadvustavad ennast grupina, kellel on oma mälu, ajalugu, tavad ja traditsioonid. See mõjutab ka nende käitumist ja suhtlusstiile. Keeruline on väita, et eestlane ei kasuta teatud suhtlusstiile või et ta kasutab ainult teatud suhtlusviise. Enam jaolt üritab eestlane läbi ajada alistuva suhtlusstiiliga, kui võimalik ja teadmised võimaldavad, kasutab ta ka kehtestavat. Paljuski tarvitatakse aga kergema vastupanuteed ja kasutusele tuleb agressiivne stiil. 1 McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (1995) Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker 2 veenmi s kuns t .pbw or ks .com/ f /Kehtestav +suhtlemine ,IT .ppt
Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotatakse alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumisena. Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Teised on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta midagi söendab öelda, siis saadavad tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda
teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv käitumine on mitmetes situatsioonides õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. 4 Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või rahulolematu. Kui inimene on oma olemuselt altruistlik, nagu näiteks ema Teresa või näitena kirjandusest isa Goriot, siis võib teiste jaoks elamine olla mõtteviisiks ja elustiiliks (Krips 2003) Mitteverbaalsed tunnused: Õlakehitused Pilkkontakti vältimine Vaikne hääl
Alistuvas inimene kipub palju naeratama, kuulab vaikimisi ning peab teiste vajadusi enda omast tähtsamaks. Kui ta söandab midagi öelda, siis saadab tema arvamust vabandused: "Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel...Ma ei tohiks seda küll öelda, aga..." Midagi teiste inimestelt paluda on väga raske. Ja kui keegi palub alistuval inimesel teha midagi vastumeelset on ta siiski sellega nõus või mõtleb mingi ettekäände, et mitte ei öelda. Alistuva kõneviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju pause, kõhklust, sõnade otsimist. Sageli ahjendab ümbernurgajuttu, kasutab tihti parasiitväljendeid "see tähendab" ja "tead." Sageli loodab, et teised inimesed mõistavad, mida ta tegelikult tahtis öelda, paraku ei saa sellele lootma jääda. Kehahoiak on lodev, võimalik, et toetub mõnele mööbliesemele. Käed kipuvad olema külmad, higised ja närvilised. Pilkkontakt tuleb vaevaliselt pigem vaatab maha või
näide. Lõppväärtused on soovitavad seisundid ja abistavad väärtused on instrumentaalsed. Näiteks instrumentaalsed väärtused on rõõmsameelsus, ambitsioon, enesekontroll, julgus,viisakud, ausus, kujutlusvõime, loogiline mõtlemine. Lõppväärtused on väärtused mida inimene soovib saavutada oma elu ajal, näiteks tõeline sõprus, küps suhe, eneseaustus, õnn, sisemine harmoonia, vabadus, mõnu, sotsiaalne tunnustus, tarkus, turvaline pere. 37. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Inimene justkui asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja või teevad seda sellisel viisil (arglik, andekspaluv), mis võimaldab suhtluspartneril nende ignoreerimist.
) 3. SÜNTAKTILISE STRUKTUURI KIRJELDUSVIISE Vahetute moodustajate meetod L. Bloomfield; fraasistruktuurigrammatika. Moodustajad, fraasid, sisaldussuhted. Graafiliselt: hargmikud, kastid. Moodustajate kategooriad, mitte funktsioonid. S=VP+NP VP=V+NP NP=AdjP+N AdjP=Adv+Adj Uskumatult väike poiss tassis suurt kotti Sõltuvusgrammatika L. Tesnière. Sõltuvushargmik: seosed sõnade vahel. Seos on regeeriva ja alistuva sõna vahel; regeeriv üksus koos talle alistatud üksustega moodustab sõlme. Lause koosneb verbaalsetest, substantiivsetest, adjektiivsetest, adverbiaalsetest sõlmedest. Keskne on verbaalne sõlm, sellesse kuuluvad aktandid ja sirkonstandid. Valents. tassis poiss kotti väike suurt uskumatult Traditsiooniline süntaks Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm.
andmisest. Enesekindel grupijuht ei väljenda oma vajadusi andekspaluval ja arglikul moel (see vist peaks olema kukeseen) sel juhul ei võeta teda tõsiselt. Sellised fraasid nagu: ,,See pole mulle üldsegi nii tähtis" või ,, aga tee nii, nagu sa ise tahad" ei ole enesekindla isiksuse kõnepruugis. Mitteverbaalsed signaalid: õlakehitus, silmside puudumine, ülemäära mahe hääletoon, kahtlev kõnemaneer jt. on tihti seotud hoopis alistuva käitumisega. Oluline on meeles pidada, et terve kehtestav sõnum peab mahtuma ühte lausesse! Kehtestava sõnumi edastamiseks või kasutada järgmist valemit: ,,Kui sa....jääd grupist maha [kirjelda käitumist hinnanguvabalt, ära süüdista], tunnen ma.... muret[avalda oma tunded], sest....sa võid teelt kõrvale kalduda ja eksida [selgita, mis mõju sellel su elule on]. Pea kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat.
hinnanguvabas väljendamises, enese ja teiste vajaduste arvestamises, vastaspoole aktiivses kuulamises ning oskuses keelduda kohustustest, mis tekitavad lisapingeid. Ennastkehtestav isik toetub oma rollile, õigusele, väärikusele, põhjendatud huvidele, millele lisanduvad ka korrektne välimus, head kombed, moraalne kindlus, rõõmsameelsus, headus, osavõtlikkus ja siirus. Suhtlemisel eristub kolm käitumisviisi. Alistuva käitumise korral loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse ja ollakse nii nagu teised tahavad, kuigi ise sooviksid hoopis midagi muud. Kui lähtuda käitumise eesmärkidest, siis alistuv käitumine oin mitmetes situatsioonides õigustatud. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teistele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või tahulolematu. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi
Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet · räägitakse "tõsistest" asjadest Lapse tasand võib väljenduda suhtlemises kahel viisil: Võrdne laps Sõltuv laps Enesesse suhtumise baashoiakute seostest agressiivse, alistuva ja kehtestava käitumisega Kehtestav käitumine väljendab kehtestaja õigusi, olles mitte agressiivne ja mitte alistuv Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav Kehtestav käitumine väline enesekindlus sisemine enesekindlus Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Kehtestav käitumine Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest
Propaganda on võimas instrument, selle õiget kasutust võib nimetada tõeliseks kunstiks. Kuid kas propaganda on siht või vahend? Võib formuleerida niisugusel viisil, et see on vahend, mida saab vaadelda eesmärkide aspektist. Rahvusliku ülestõusu korral, s.o võitluse korral, kaovad igasugused humaansuse, esteetika jne mõisted, kuna tulenevad ainuüksi inimese fantaasiast ja ettekujutustest; võitlus iseenda olemasolu eest annab kunstile alistuva toime. Kui inimene eemaldub sellest maailmast, kaovad ka need mõisted, sest need tulenevad inimeselt, mitte looduselt kukuvad ära igasugused arusaamad ilust ja kunstist. Edukus seisneb lihtsuses, täpsuses ning lühiduses. Analoogilised reeglid kehtivad ka tänapäeva poliitikas ja kõiges selles, mida nimetatakse masside poolt kunstiks. Ranciere on öelnud: ,,kunsti on määratletud aktiivse vormiandmisena passiivsele
isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. 3) Agressiivne - inimesed, kes liikuvad vastu või kavatsusega haiget teha. Kui viha väljendatakse maskeeritult, toob see inimestevahelistesse suhtesse probleeme juurde, mitte ei lahenda neid. Alistuvast käitumisest võivad tingitud olla järgmised hädad ja nende süvenemised: mirgeen, astmahood, paljud nahahaigused, haavandtõbi, artriit, krooniline välimus ja hüpertoonia. Alistuva käitumisega seostatakse ka psühholoogilisi hädasid: madal enesehinnang, kõrge ärevus, depresioon ja ense pidev tagasihoidmine ühest sellest tingitud tagajärjedega. Kõige äärmuslikumal kujul võib alistuva käitumise hind olla neuroos, psühhoos või surm. Mida alistuvam on käitumine ja mida varjatum on suhtlemine, seda ebatervem on inimene. 12 Meie aja kõige suravam haigus pärgarteri tromboos teeb kõige enam kahju just
Sisu tahk väljendatakse verbaalselt, sõnadega Mina tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab sõnumi vastu visuaalselt Suhte tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina kaotaja, sina võitja. Kehakeelega väljendab ebakindlust ja alandlikkust. ,,Ma pole sellest kindel..."; ,,Ma pole selles kindel..." Nt: ülemus ütleb midagi ja sa ei vaidle ega ütle vastu midagi. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina võitja, sina kaotaja. Talle peab alati jääma õigus ning kipub teisi kritiseerima ja hukka mõistma
Sõnastage näide Lõppväärtus on summa, mida ettevõte loodab vara müügil saada selle kasuliku eluea lõppedes, miinus vara võõrandamisega seotud kulud. Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpptulemuseni jõuda. 32.Mida nimetatakse suhtlemiseks? Kommunikatsiooni põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav suhtlemine. Kommunikatsiooni eesmärgiks on ühise arusaamise saavutamine. 33.Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 34.Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 35.Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 36.Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed, füüsilised, semantilised barjäärid, valikuline tajumine, kultuurimõju, tagasiside puudumine, rolliootused ja staatus 37.Millised on efektiivse tagasiside andmise põhimõtted? Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt.
Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska = erilaadsed 3. PÕIM- Põimlause koosneb iseseisvast Nägin, et metsast tõusis suitsu, LAUSE pealausest ja sellele alistuva(te)st mis võttis suuna linna poole. kõrvallause(te)st. Eritasandiliste osalausete vahel on Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja alati koma helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel Nägin, et metsast tõusis suitsu ja koma ei ole, kui neid seovad (et) võsast väljus salk poisse. sidesõnad ja, ning, või jts. 4
Alus ehk subjekt - NP Öeldis ehk predikaat - VP Sihitis ehk objekt - NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP vi AP Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP Täiend ehk atribuut AP Süntaktiised seosed: süntaksi eesmärk luua lauses sõnadevahelisi seoseid · Tasandiseosed: 1) rinnastav kaks üksust võrdsed, nt rindlause; võimalik ka et alus ja öeldis võrdsed 2) alistav üks üksus valitseb teise üle, valitsev osa määrab alistuva osa vormi · Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: o Ühildumine ehk kongruents(sama grammatiline kategooria haarab enda sisse mitu üksust, subjekti ja verbi omavaheline ühildumine, eesti keeles ainult aluse ja öeldise vahel isik, nt mina laulan): klassi-, difiniitsus-, isikuühildumine(subjekti ja objektiühildumine) o Rektsioon ühepoolne suhe, üks liige nõuab tegusõnalt mingit vormi, aga see sõna ise sinna
vahendusel loodav kommunikatsioon. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? Sisu väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega Mina tähendab teavet sõnumi edastajast; kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt Suhe väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina kaotaja sina võitja. Kehakeel näitab ebakindlust ja alandlikkust, ei olda oma sõnades ja tegudes kindel. ,,Ma pole selles kindel... Ma pole mingi asjatundja... jne". 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina võitja sina kaotaja. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Temale peab alati jääma õigus ja ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. 24
36.Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? Sõnastage eluline/praktiline näide. Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused Iga organisatsiooni väärtushinnangud avalduvad otseselt või kaudselt organisatsiooni missioonis, eesmärkide püstitamises, tähtsate otsuste vastuvõtmises, töötajate käitumises. 37.Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Xxx 38.Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Xxx 39.Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt
Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Domineerimise-alistumise dimensioonil esinevad käitumised kutsuvad esile vastupidise käitumise. Näiteks kui keegi tahab teiste üle domineerida, siis kutsub see teistes esile alistuva käitumise. Sõbralikkuse-vaenulikkuse skaalal kutsub käitumismall esile samalaadse vastuse. Näiteks kui inimene käitub teiste suhtes sõbralikult, siis vastavad teised talle samuti sõbraliku käitumise. 17. Sõltuvussüteemid Vahetussüsteem on selline, kus sõltuvussuhtes domineerivad egoistlikud soovid või individualism Integratiivsed süsteemi – indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama
· Partneri tingimusteta aksepteerimine sellel hetkel, kui ma kuulan · Empaatia võime partneri sussides kõndida · Sotsiaalne soojus · Siirus, ehedus, autentsus Kuulaja ülesannete tähtsus 1) Soodne kliima kontakt 100% 2) Partneris ja probleemis orienteerumine 50% 3) Lahendus variantide otsimine ja leidmine 25% 4) Otsus 25 % Suhtlemistõke on miski, mis ei lase öelda või öeldul kohale jõuda. Enesekehtestamine VAJADUSED SUHTED PIIRID Alistuva käitumise puhul ei seista oma vajadusete eest, pigem lähtudakse parteri huvidest. Väliselt suhted küll on, aga tegelikul pole pea midagi. Ka umbisikule vajaduste esitamine on alistuv käitumine (Keegi võiks akna lahti teha! Keegi peaks köögi ära koristama!). Milleks? Et meeldida teistele, vastutuse puudumine, vastavalt vajadusele vaba ruumiga varieerima, väldib konflikte, ahvatleb teisi kaitsma, võimaldab tugevamaid kontrollida, võimaldab
motiivide/isikuomaduste jms kohta), mis tunnet käitumine tekitab ning milline on selle käitumise tagajärg. Negatiivsete reaktsioonide kehtestamise korral tuleks kasutada empaatilist kehtestamise tüüpi, et ei järgneks kättemaksuhimu, agressiooni, negatiivseid emotsioone ja emotsionaalset reageeringut. Alistuv käitumine. Enese esitlemine viisil, mis teeb lihtsamaks inimese soovide, vajaduste, arvamuste jne arvestamata jätmise. Alistuva käitumise tunnused: Kahtlev, vaikse häälega, vaatab kõrvale, närviline, väldib teemasid,nõustumine asjadega vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel. Samuti väldivad avalikku tähelepanu, avavad ennast minimaalselt vätimaks kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad teistega suhtlemisel olla passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad. Agressiivne käitumine.
20. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? 1. SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 2. MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 3. SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4. ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 21. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Alistuvalt käituv inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada om mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta midagi söendab öelda, siis saadavad tema arvamust vabandused:" Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 22
kohale hukkumismeeleolud. See on seletatav Esimeses maailmasõjas masendusmeeleoludega, mis autorit on mõjutanud, sest enamik novelle on kirjutatud sõja ajal või kohe selle järel. Mõnede novellide peategelased on raske saatuse ohvrid, kuid traagiline lõpp tuleneb otseselt nende eneste mõnest kirest või inimlikust nõrkusest. Üks huvitavamaid Tuglase novelle on „Popi ja Huhuu“. Tuglas on meisterlikult avanud kahe looma käitumise erinevused. Popi on koeralikult truu, ent alistuva hingega ja vajab käskijat, kellele kuuletuda. Koer hakkab järjest enam sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta ahvi kardab. Popi on ahvist intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Orjameelsus sunnib teda lõpuks jäägitult alluma kiuslikule ja kurjale ahvile, kes väliselt meenutab pisut tema eelmist Isandat. Huhuu on Popi otsene vastand – edev, tige ja egoistlik, kuid käitumises siiski iseseisev. Sümbolid- isand tähistab kordaloovat inimmõistust ja tarkust. Tema
missugused seda takistavad? Mõtteviisile vastavaid käitumisi on võimalik liigendada. Loomariigis on kaks käitumisviisi käituda agressiivselt (ründavalt) või alistuvalt (põgenevalt). Inimesel on veel kolmas viis käituda enesekehtestavalt. Järgnev joonis kirjeldab ja kujutab neid kolme käitumisviisi. Joonis. 27. Kolm käitumisviisi. Alistuva käitumise puhul on olulised teised, nende huvid ja vajadused. Minu huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 106 Erinevad käitumisviisid suhtlemises jätab vastutuse teistele. "Mina ei tea, ütle sina. Teeme nii nagu sina tahad" on alistuva käitumise laused.
pause. Need võivad ollaliiga pikad või liiga sagedased. vajatakse vale formuleerimiseks rohkem aega. Seetõttu on jutus enam pause ning puuduvad spetsiifilised detailid. pettusele viitab see, kui inimese emotsioonid ja käitumisstiil ei sobi antud olukorraga või erineb suuresti tema tavapärasest käitumisest., nina puudutamine, ENESEKEHTESTAMISE OLEMUS. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi. Alistuva suhtlemisviisi- seab inimene teiste huvid esiplaanile. Inimese käitumises väljendub see kõhklemisena, vaikse rääkimisena, mitteotsavaatamisena, närvitsemise ja enesekindluse puudumisena.on teistega nõus ka siis kui see on vastuolus tema enda mõtete ja tunnetega, ei julge oma arvamust avaldada, püüab olla eelkõige teistele meele järgi. Kehtestavat stiili iseloomustab mõtete, tunnete ja soovide väljendamine otseses ja samas situatsioonile kohases vormis
21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Alistuv stiil - Suhtlemisskeem: MINA KAOTAJA- SINA VÕITJA: " Ma pole mingi asjatundja...Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Agressiivne stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA- SINA KAOTAJA . Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma.
21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. Alistuv stiil - Suhtlemisskeem: MINA KAOTAJA - SINA VÕITJA: "Ma pole mingi asjatundja... Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide. Agressiivne stiil - Suhtlemisskeem: MINA VÕITJA - SINA KAOTAJA. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma.
Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee. Emotsionaalse vale puhul räägib näoilme vastu sellele, mida öeldakse. Kõrgem tee varjab, madalam paljastab. 2) Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega? Võtkem näiteks see, kuidas solvanguga toime tullakse. Võrdsel tasemel võib solvangule vastu vaielda, vabandust nõuda, kuid kui solvang tuleb kelleltki, kelle käes on kogu võim, suruvad alluvad (võib-olla targasti) oma viha alla, reageerides alistuva tolerantsusega. Ent seesam passiivsus, kui solvangule vastu ei vaielda, annab ülemusele loa samas vaimus jätkata. 16 Inimesed, kes reageerivad solvangule vaikimisega, tõuseb vererõhk oluliselt. Kui alandavad kommentaarid jätkuvad mingi perioodi jooksul, siis tunneb end tagasi hoidev inimene pidevalt jõuetu, äreva ja lõpuks ka masendununa kõik see suurendab pikema aja jooksul südame-veresoonkonna haiguse tõenäosust.
hukkumismeeleolud. See on seletatav Esimeses maailmasõjas masendusmeeleoludega, mis autorit on mõjutanud, sest enamik novelle on kirjutatud sõja ajal või kohe selle järel. Mõnede novellide peategelased on raske saatuse ohvrid, kuid traagiline lõpp tuleneb otseselt nende eneste mõnest kirest või inimlikust nõrkusest. Üks huvitavamaid Tuglase novelle on ,,Popi ja Huhuu". Tuglas on meisterlikult avanud kahe looma käitumise erinevused. Popi on koeralikult truu, ent alistuva hingega ja vajab käskijat, kellele kuuletuda. Koer hakkab järjest enam sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta ahvi kardab. Popi on ahvist intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Orjameelsus sunnib teda lõpuks jäägitult alluma kiuslikule ja kurjale ahvile, kes väliselt meenutab pisut tema eelmist Isandat. Huhuu on Popi otsene vastand edev, tige ja egoistlik, kuid käitumises siiski iseseisev. Sümbolid- isand tähistab kordaloovat inimmõistust ja tarkust. Tema lahkumise järel algab
situatsioonis. Sel juhul on inimese jaoks kõige olulisemaks tema enda mina, teised on ebaolulised. Kuna ta püüab asju enda kontrolli all hoida, siis võtab ta suhtes ka kogu vastutuse endale Alistuv käitumine on üks suhtlemisviisidest, mida inimesed kasutavad vastuoludega situatsioonis. Sellist käitumist juhib mõtteviis, et olulised on teised, nende huvid ja vajadused, enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele. Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Enesekehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid
juurde on 3 km/h, sest maastik on kaljune ning Teie varustus ei ole just esmaklassiline. Merlecons ja Ko OÜ 16 ENESEKEHTESTAMINE Situatsioonide analüüsi leht Alljärgnevalt on toodud 8 situatsiooni ning iga situatsiooni juurde 5 võimalikku väidet või tegevust. Kirjutage iga rea ette, kas tegu on kehtestava (K), agressiivse (G) või alistuva (A) käitumisega. 1. Olete tulnud väiksema grupiga, kus on esindajad erinevatest klassidest, arutama seda, kuidas korraldada õpilasüritust. Kaks kaaslast räägivad omavahel juttu ning segavad. Teie olete selle ürituse korraldamisest huvitatud. a. "Siin arutada on igav, eks ole?" b. "Lõpetage muu jutt või minge rääkige eemal!" c. "Selle ürituse korraldamine on väga oluline. Ma
teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Nimetatud emotsionaalsed suhtumised on aga aluseks sotsiaalsele suhtlemisele, andes sellele teatava värvingu. Domineerimise-alistumise dimensioonil esinevad käitumised kutsuvad esile vastupidise käitumise. Näiteks kui keegi tahab teiste üle domineerida, siis kutsub see teistes esile alistuva käitumise. Sõbralikkuse-vaenulikkuse skaalal kutsub käitumismall esile samalaadse vastuse. Näiteks kui inimene käitub teiste suhtes sõbralikult, siis vastavad teised talle samuti sõbraliku käitumise. Eelkõige kehtib see siis kui on tegemist pikaajaliste suhetega – nt perekonnas, koolis (õpetaja ja õpilaste suhted), tööalased suhted. 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid)
annaabi.ee 
