Kirjavahemärkide reeglid (1)

KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID
1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk.
Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige!
2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees.
Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin.
3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma (de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale.
Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata .
Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad . Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega.
4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu.
Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele ja
-vaagnatele.
5. Koondlauses (mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva osa järel koolon , kui järgneb loetelu , ja loetelu järel mõttekriips, kui järgneb kokkuvõttev osa. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka koolonit ega mõttekriipsu.
Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja Ülo. Alo, Ilo ja Ülo— kõik nad olid süüdi. Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. Alo, Ilo ja Ülo olid süüdi.
6. Hõlmavaid määrusi koma(de)ga ei eraldata.
Ta lapsepõlv möödus Tartu maakonnas Elva linnas Eha tänavas.
7. Kui üks täiend või määrus täpsustab teist, eraldatakse nad komaga.
Tähtis, otsustav konkurss on reedel, 12.oktoobril.
8.Samaliigilised täiendid või määrused eraldatakse koma(de)ga.
Punaseid, kollaseid ja siniseid lilli õitses aasadel, niitudel ja ka metsas.
9. Eriliigilisi täiendeid ega määrusi komaga ei eraldata.
Seda ilusat poppi tüdrukut kohtasin laupäeval tantsuõhtul.
10. Üte ehk pöördumissõna eraldatakse alati muust tekstist koma(de)ga.
Võta see kassett kaasa, Ene, ja tule õhtul meile.
11. Rindlause koosneb iseseisvatest (st üksinda kasutatavatest), samaväärsetest osalausetest, mille vahel võivad olla
a) koma
Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi .
b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, ning, ega, või)
Ma tulen teile või tuled sina meile.
c) koma nõudvad sidesõnad
Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas.
d) koolon, kui järgnev osa põhjendab eelmist
Ma ei usu sind: oled mulle varemgi valetanud.
e) mõttekriips, kui järgnev osa järeldub eelmisest
Ta käis ju talv läbi palja peaga – nii ta end ära külmetaski.
12. Põimlause koosneb iseseisvast pealausest ja sellele alistuva(te)st kõrvallause(te)st.
Nägin, et metsast tõusis suitsu, mis võttis suuna linna poole.
Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma.
Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse.
Samatasandiliste kõrvallausete vahel koma ei ole, kui neid seovad sidesõnad ja, ning, või jts.
Nägin, et metsast tõusis suitsu ja (et) võsast väljus salk poisse .
13. Lauselühendis on kõrvallause öeldis asendunud verbi käändelise või puudub hoopis. Komaga eraldatakse
a)verbita lauselühend
Isa seisis , rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa.
b) määruslikud nud- ja tud-lühendid (küsimus millal?)
Võtnud rihma kätte (millal?), vaatas isa poisile kurjalt otsa.
c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise vahel või kui des- või mata-vorm on lühendi algul
Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel liiale.
Meie kasvasime, tundmata vitsahirmu. Tundes vitsahirmu, olime ise ees kuulekad.
14. Otsekõne eraldatakse saatelausest jutumärkidega. Otsekõnaga lausete kirjavahemärke ja suure ning väikse algustähe kasutamist vaata näidetest.
Ain lausus : „Palun vabandust . (!?)“
„Palun vabandust, (!?)“ lausus Ain.
„Palun vabandust,“ lausus Ain, „et end oodata lasin.(!?)“