Modelleerimise 3 KT konspekt (0)

Modelleerimise 3 KT
Ükskord läbime me need nknii
1. Olekudiagrammid
Kajastab kõiki võimalikke klassi olekuid . Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli , katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. ( Algolek ) - tellimuse registreerimine – (registreeritud).
Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi.
Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused.
Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal.
2. Põhiobjektid, elutsüklid
Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute
3. Täppismodelleerimine
Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel convertitakse automaatselt v semi- autom . Töötavaks koodiks või tarkvaraks.
4. Agiil
Tehakse visandeid, mille üle kägiseda. Pole otseselt „õiget“ või „valet“. Vaata seda kui duck tape’i, see põhimõtteliselt toimib, aga pole viimistletud. Modelleeritakse nii palju kui minimaalselt vajalik.
5. Täppis vs agiil
Täppis puhul võetakse Z raamistik rangelt ülalt alla ja tehakse kõik korralikult valmis enne kui edasi liigutakse. Agiili puhul ei ole järjekord oluline, tehakse mida vaja.
6. Z veergude seosed
On hea vaadata 2-3 kaupa. Yourdani kolmnurk: Objektid, protsessid, sündmused.
7. Objekt
On oluline ’asi’ või ’nähtus’ süsteemis, mida protsessid loovad, muudavad ja kasutavad. Neid on eri tüüpi – käegakatsutav, roll-tüüpi (õppejõud, tudeng), tegevus-tüüpi (õppimine, õpetamine), sündmus-tüüpi (nt eksam ), teadmine e spetsifikatsioon (õppeaine, kursus )
8.
Täppismodelleerimine – modelleerimine on ise omaette eesmärgiks, eesmärgiks on perfektne mudel. Agiilmodelleerimine – modelleerimine on vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks, ntks tarkvara kirjutamiseks.
9.
Kolmnurga kolm tippu – sündmused, tegevused, objektid, mis on Zachmanni raamistikust kuuest veerust kolm. On seotud objektorienteeritud mõtlemisega. Objektidega juhtuvad sündmused, objektidega tehakse tegevusi. Sündmus põhjustab objekti oleku muutusi.
10.
Kasutusjuhud väljendavad tegevusi ja tegevuse tulemuseks võib olla sündmus, mis põhjustab mingil objektil oleku muutuse. Oleku muutusi viivad läbi tegevused, aga tegevus võib olla modelleeritud use casena või tegevusdiagrammina.
11.
Valdkonna mudel näitab puhast valdkonda, piisavalt üldine, ilma sisuliste detailideta. Ei pea, aga võib erineda. Näiteks lepingu olekud (valmistatakse ette, koostamisel, kehtiv/katkestatud/jätkatud/tühistatud jne). Iga tegevuse jaoks peab olema use case .