Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

GIS teemakaardid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
GIS
Teemakaardid
2009
GEOINFOSÜSTEEM
Automatiseeritud süsteem geograafilise ruumiga
seotud andmete kogumiseks, haldamiseks,
säilitamiseks, päringute tegemiseks, analüüsiks ja
esituseks.
Vaatenurgast GIS-ile sõltub, milliseid võimalusi tema
juures oluliseks peetakse
Kartograafiline vaatenurk - kaardid
Andmebaasilik vaatenurk ­ andmestruktuur- ja baasid
Analüütiline vaatenurk ­ ruumiline analüüs
TEEMAKAARDID
· Kaart ­ maapinna või muu taevakeha üldistatud ja
leppemärkidega seletatud matemaatiliselt
määratletud vähendatud kujutis.
· Kaardiga on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam
edasi anda kui sõnade või tabelite abil.
· Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi
kandja ning vajab väga vähe teksti sõnumi
täpsustamiseks.
TEEMAKAARDID
· Teemakaartide kvaliteedinäitajad:
Loetavus ­ kõik kaardielemendid on üksteisest
eristatavad, leppemärkide esitus korrektne ning
loogiliselt kokkukuuluv info kergesti seostatav.
Mitmeplaanilisus ­ peab olema tagatud võimalus
hoomata kaarti nii kaugemas kui lähedases plaanis.
Esteetilisus ­ kokku peavad sobima leppemärkide
suurused, värv ning paigutus üksteisega, kujundus on
ilus jne.
Mugav kasutatavus ­ iga kaart peab olema mugav
kasutada tema kasutusotstarbel ja kasutajal.
Sisu korrektsus ­ sõltub kaardi kasutusotstarbest.
TEEMAKAARDID
· Teemakaardi eesmärk on analüüsitulemuste
adekvaatne edastamine info vajajale.
· Põhilised teemakaartide tüübid:
· Koropleetkaardid
· Sümbolkaardid
· Isaritmilised kaardid
· Punktkaardid
· Vookaardid
· Pindalakaardid
KOROPLEETKAART
· Nähtusi esitatakse pindade kaupa, mis on
klassifitseeritud mingi väärtuse alusel.
· Pindu eristatakse üksteisest värvi, mustri või
kolmemõõtmelisuse illusiooni loovate efektidega.
· Koropleetkaarte võib kasutada siis, kui nähtuse
olemus on diskreetne ja tema kujutamine
hästipiiritletud geograafilise alana omab mõtet.
Allikas: Bureau of Meterology. 2003
Allikas: www.wordpress.com. 2008
SÜMBOLKAART
· Nähtusi esitatakse sümboli suuruse varieerimisega.
· Sümboliks võib olla ring, ruut, kolmnurk jne. aga ka
mõni keerukam leppemärk või graafik.
· Kolm alaliiki:
· Märgikaart
· Diagrammkaart (kartodiagramm)
· Lokaliseeritud diagrammkaart
Allikas: REGIO. 1998
Allikas: www.graphicsociology.com. 1998
ISARITMILINE KAART
· Iseloomustatakse kolmemõõtmelist pinda
tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka
statistilisi pindu.
· Puuduseks on, et nende kaartide lugemine nõuab
keskmisest rohkem kujutlusvõimet ja vilumust.
Allikas: Danielle Vougex. 2000
Allikas: www.d.umn.edu. 2000
PUNKTKAART
· Nähtusi esitatakse hajusal viisil paigutatud punktide
abil. Punkt ei esinda ühte konkreetset nähtust või
objekti, vaid nt 1000 objekti esinemist antud
piirkonnas.
Allikas: Department of Commerce. 2000
Allikas: U.S. Census Bureau. 2004
Allikas: AggData. 2007
VOOKAART
· Kuna paljud nähtused on dünaamilised (inimeste ja
kaupade liikumine) või seotud kahe osapoolega. Sel
juhul on otstarbekas esitada neid vookaartidel.
· Vookaartidel kasutatakse info edastamiseks erineva
jämedusega jooni ja/või nooli.
Allikas: Pew Research Centre. 2007
Allikas: EUROSTAT. 1996
PINDALAKAART
· Objektide pindala muudetakse nii, et see vastaks
esitatava atribuudi väärtusele.
· Objektide kuju moonutatakse.
· Puuduseks on silmale harjumatu raske loetavus ning
objektide omavaheline ruumilise paiknemise
moonutus.
Allikas: www.gis.unbc.ca. 2005
Maakera populatsiooni kaart riigiti
Allikas: EUROSTAT. 2007
EL eelarve
kulutuste
jaotus liikmes
riikide kaupa
inimse kohta
Vasakule Paremale
GIS teemakaardid #1 GIS teemakaardid #2 GIS teemakaardid #3 GIS teemakaardid #4 GIS teemakaardid #5 GIS teemakaardid #6 GIS teemakaardid #7 GIS teemakaardid #8 GIS teemakaardid #9 GIS teemakaardid #10 GIS teemakaardid #11 GIS teemakaardid #12 GIS teemakaardid #13 GIS teemakaardid #14 GIS teemakaardid #15 GIS teemakaardid #16 GIS teemakaardid #17 GIS teemakaardid #18 GIS teemakaardid #19 GIS teemakaardid #20 GIS teemakaardid #21 GIS teemakaardid #22 GIS teemakaardid #23 GIS teemakaardid #24
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor allar kohuke Õppematerjali autor
Geoinfosüsteemides kasutatavate kaarditüüpide kirjeldused ja näited.

Sarnased õppematerjalid

Geograafia eksam
28
odt

Geograafia eksam

kaardi korrigeerimise e. välitööde tegemise aeg, kaardi trükkimise kuupäev, kaardi lisakirjed (tekstilised lisad, kaardil olevate objektide või nähtuste kohta; tavaliselt temaatilisel kaardil) • kaardiandmete visualiseerimise elemendid: indekskaart - nomenklatuuri kajastav lisakaart kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta Temaatilised kaardid -Kaardid, millel kujutatakse objektide või nähtuste klassi, mida kohapeal viibides ei ole enamjaolt võimalik ilma lisatööta tajuda. Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: • mõõtkava ja sellel vastavat üldistust • kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned, diskreetse puhul pinnad) • eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad

Geograafia
KARTOGRAAFIA
12
doc

KARTOGRAAFIA

· Kujutatav nähtus (geograafilise, taevakehad, tähed) · Kujutatava nähtuse ulatus (maailm, ookeanid, riigid) · Sisu (topogr., üldgeograafilised, temaatilised) · Mõõtkava (suure-, kesk-, väikemõõtkavalised) · Eesmärk või otstarve (katastri, teatme, õppe..) · Kasutusviis (aluskaart, kontuur-, tuletis-) · Tootevorm (analoog-paber, tavakaart, Digi. Kaart, arvutikaart) 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? · teema: üldgeograafilised,temaatilised-geoloogilised, ajaloo, kultuuri, rahvastiku, p/majanduslik · Mõõtkava: SMK 25k; KMK 25k-250k; VMK<250k ICA · Kujutatav ala: tüübi alusel(ookean, mander, järv, mägi), hierarhia( riik, osariik, maakond...) · Eesmärk või otstarve: katastriK, teatmeK, õppeK, turismiK, mereK, topoK · Projektsiooniomadus: õigehingsed, õigenurksed, õigepikkused, sobedad kaardid

Kartograafia
Kartograafia
24
doc

Kartograafia

deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). 11. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? a. Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), b. Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), c. Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), d. Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), e. Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g

Kartograafia
Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused
29
doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). Kaardikompositsioon: · kaardikomponentide paiknemisest · fookusest · tasakaalust 9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart),

Kartograafia
Geoinformaatika kordamine
16
docx

Geoinformaatika kordamine

pinnast. · Ristkoordinaatsüsteem e. Descartes` koordinaatide süsteem ­ affiinne koordinaatide süsteem, mille puhul koordinaatteljed on teineteise suhtes risti. Euroopas X telg (abstsisstelg) ühildatud meridiaaniga, Ameerikas aga paralleeliga (horisontaalse koordinaadiga kaardil). · Mercator mõtles välja silindrilise projektsiooni, mis ei tekita nurgamoonutusi ja mõõtkava on igas punktis asimuudist sõltumatu. · O-süsteemi kaardid ­ 6 kraadi laiused tsoonid ­ Gauss-Krügeri projektsioon. o Vastab topokaardi reeglitele · C-süsteemi kaardid - 3 kraadi laiuste ,,nihutatud" tsoonidega. Vormistuses puuduvad asukohamäärangud. · Eestis kasutatavad koordinaatsüsteemid o L-EST`92 (L-EST) ­ Eesti põhiline riiklik ristkoordinaatsüsteem (Eesti põhikaardi oma). Koordinaatide lähtepunkt on võetud nii, et baaskaardi ja põhikaardi koordinaadid langeksid võimalikult kokku.

Geoinformaatika



Meedia

Kommentaarid (2)

hendrik22 profiilipilt
hendrik lo: Päris huvitav Powerpoint slaidshow, annab arusaama Gis-ist
17:50 12-01-2010
lenard112 profiilipilt
Lennu .: norm Powerpoint slaidshow, annab arusaama Gis-ist
06:44 16-11-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun