10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
112 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
allar kohuke
Õppematerjali autor
kaardi korrigeerimise e. välitööde tegemise aeg, kaardi trükkimise kuupäev, kaardi lisakirjed (tekstilised lisad, kaardil olevate objektide või nähtuste kohta; tavaliselt temaatilisel kaardil) • kaardiandmete visualiseerimise elemendid: indekskaart - nomenklatuuri kajastav lisakaart kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta Temaatilised kaardid -Kaardid, millel kujutatakse objektide või nähtuste klassi, mida kohapeal viibides ei ole enamjaolt võimalik ilma lisatööta tajuda. Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: • mõõtkava ja sellel vastavat üldistust • kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned, diskreetse puhul pinnad) • eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad
· Kujutatav nähtus (geograafilise, taevakehad, tähed) · Kujutatava nähtuse ulatus (maailm, ookeanid, riigid) · Sisu (topogr., üldgeograafilised, temaatilised) · Mõõtkava (suure-, kesk-, väikemõõtkavalised) · Eesmärk või otstarve (katastri, teatme, õppe..) · Kasutusviis (aluskaart, kontuur-, tuletis-) · Tootevorm (analoog-paber, tavakaart, Digi. Kaart, arvutikaart) 10. Millisteks klassideks kaardid jagunevad? · teema: üldgeograafilised,temaatilised-geoloogilised, ajaloo, kultuuri, rahvastiku, p/majanduslik · Mõõtkava: SMK 25k; KMK 25k-250k; VMK<250k ICA · Kujutatav ala: tüübi alusel(ookean, mander, järv, mägi), hierarhia( riik, osariik, maakond...) · Eesmärk või otstarve: katastriK, teatmeK, õppeK, turismiK, mereK, topoK · Projektsiooniomadus: õigehingsed, õigenurksed, õigepikkused, sobedad kaardid
deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). 11. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? a. Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), b. Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), c. Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), d. Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), e. Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g
abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). Kaardikompositsioon: · kaardikomponentide paiknemisest · fookusest · tasakaalust 9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid...), Sisu (üldgeograafilised, temaatilised), Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh), Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart),
pinnast. · Ristkoordinaatsüsteem e. Descartes` koordinaatide süsteem affiinne koordinaatide süsteem, mille puhul koordinaatteljed on teineteise suhtes risti. Euroopas X telg (abstsisstelg) ühildatud meridiaaniga, Ameerikas aga paralleeliga (horisontaalse koordinaadiga kaardil). · Mercator mõtles välja silindrilise projektsiooni, mis ei tekita nurgamoonutusi ja mõõtkava on igas punktis asimuudist sõltumatu. · O-süsteemi kaardid 6 kraadi laiused tsoonid Gauss-Krügeri projektsioon. o Vastab topokaardi reeglitele · C-süsteemi kaardid - 3 kraadi laiuste ,,nihutatud" tsoonidega. Vormistuses puuduvad asukohamäärangud. · Eestis kasutatavad koordinaatsüsteemid o L-EST`92 (L-EST) Eesti põhiline riiklik ristkoordinaatsüsteem (Eesti põhikaardi oma). Koordinaatide lähtepunkt on võetud nii, et baaskaardi ja põhikaardi koordinaadid langeksid võimalikult kokku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid