Teivashüpe (2)

Teivashüpe
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus 3
Teivashüppe ajalugu 4
Tänapäeva teivashüpe 5
Suveolümpiamängude teivashüppe reeglid 5
Teivashüppe faasid 7
Meeste hooaja parimad tulemused 9
Naiste hooaja parimad tulemused 10
Kasutatud materjal 11
Sissejuhatus
Teivashüpe on kergejõustiklaste ala, kus inimene hüppab üle kõrge lati, kasutades selleks spetsiaalset teivast, mis tavaliselt on tehtud fiiberklaasist , kuna fiiberklaas ei ole ainult kerge, vaid ka küllalt paindlik, mis tõukab hüppaja edukalt üle lati.
Esimesteks teivashüppajataks olid kreeklased . Teivashüpe on ametlik medaliala Olümpiamängudel meestele juba aastast 1896 ja naistele alates aastast 2000.
Teivashüppe ajalugu
Teibaid kasutati vanasti looduses takistustest ülesaamiseks, näiteks üle ojade ja pisemate jõgede, ilma märjaks saamiseta. Hiljem kasutati teibaid Veneetsias, et kanalitest üle saada, kui ka gondlites edasi liikumiseks.
Modernsemad võistlused algasid Saksamaal 1850. aastal, kui teivashüpe lisati kergejõustiklaste treeningkavasse. Modernse teivashüppe tehnikaid arendati Ameerika Ühendriikides 19. sajandi lõpus. Suurbritannias harjutati seda spordiala esimesena Caledoonia mängudel. Esmalt valmistati teibaid jäikadest materjalidest nagu bambus ja alumiinium ning tulemuseks ei olnud tähtis kõrgus vaid kaugus. Lõpuks tutvustati sportlastele paindlikku fiiberklaasist ning süsinikkiust teibaid. Nende abil said kergejõustiklased saavutada kõrgemaid tulemusi. Füüsilised omadused, nagu kiirus ja väledus on hädavajalikud teivashüppe efektiivsuse saavutamiseks, aga tehnilised oskused on isegi veel tähtsamad selle spordiala juures. Teivashüppe sihtmärk on hüpata üle lati, mis on asetatud kahele püstiseisvale postile, ilma seda latti maha kukutamata.
Tänapäeva teivashüpe
Täna, sportlased hüppavad teivashüpet ühena kergejõustiku neljast hüppest ning kaheksanda alana kümnevõistluses. Võistlust alustades võetakse esmane kõrgus, mille kõik võistlejad peaksid ületama. Võistlejad võivad alustada võistlust ükskõik millise järgneva kõrguse juures, kui teivashüppaja läbib kõrguse ning isegi siis, kui ta läbib teisel või kolmandal katsel, on tal järgmise kõrguse juures kolm uut katset. Hüppaja võib pärast igat sooritatud hüpet, järgneva katse vahele jätta. Kui võistleja ei suuda ühtegi kõrgust ületada, märgitakse see „NH”, mis tähendab inglise keeles no height ehk „mitte ühtegi kõrgust”. Võidab see võistleja, kes ületab kõige kõrgema kõrguse.
Kui aga kaks võistlejat on jäänud viiki (läbinud sama kõrguse), selgitatakse võitja ümberhüpetega ehk „äkksurmaga” ehk võetakse nende viimane läbitud kõrgus ning vaadatakse kumb hüppab esimesena sellest üle, kui mõlemad võistlejad läbivad selle kõrguse sama katsega , tõstetakse latti ning kordub sama asi, kui aga kumbki ei suuda läbida antud kõrgust, alandatakse latti.
Suveolümpiamängude teivashüppe reeglid
Algkõrgust ja lati tõstmist reglementeerib võistluse juhend, selle puudumise korral saavad võistlejad teavet kohtunikelt. Lati tõstmise kord kehtib seni, kuni võistlema on jäänud üks, võistluse võitnud hüppaja (või algavad ümberhüpped, mis selgitavad võitja). Võistleja võib alustada ükskõik millisel vanemkohtuniku teatatud kõrgusel ja sooritada vastavalt enda valitud suvalisele kõrgusele. Pärast kolme järjestikust ebaõnnestunud katset langeb ta välja (välja arvatud ümberhüpped, mida tehakse esikoha selgitamiseks). Sportlastel on õigus jätta mõnel kõrgusel teine või kolmas katse sooritamata ja kasutada neid hilisematel kõrgustel.
Protokollis märgitakse õnnestunud katse sümboliga „0”, ebaõnnestunud katse sümboliga „X” ja vahelejäänud katse sümboliga „- -”.
Lati kõrgust ei tohi teivashüppes tõsta vähem, kui 5 cm, välja arvatud juhul, kui on jäänud võistlema ainult üksainus hüppaja. See punkt ei kehti vaid juhul, kui võistlejad lepivad kokku maailmarekordilise kõrguse suhtes. Mitmevõistluses tohib latti tõsta vähemalt 10 cm kaupa, lati tõstmise vahemikku aga muuta ei tohi.
Hüppelatt valmistatakse fiiberklaasist või mõnest muust sobivast materjalist, kuid mitte metallist. Lati pikkus on 4,5 m ja kaal 2,25 kg.
Kohtunikud peavad välja panema tuule suunda ja tugevust jälgida aitavad lindikesed, see nõue kehtib kõigi hüpete kohta. Hoovõtumärke võib maha panna, kuid ainult väljapoole hootõturada. Hüppajail on õigus sammumärke küsida organisaatoritelt. Kõrgushüppe sammumärkidena võib kasutada teipi ja plaastrit.
Teivashüppe hoovõturaja pikkus peab olema vähemalt 40 m, võimaluse korral 45 m. Äratõuke soodustamiseks pannakse hoojooksuraja lõpus olevasse teibakasti, selle põhja pikkus on 1 m, laius on eesääres 60 cm ja see kahaneb sujuvalt tagaseina allääre poole 15 cm-ni.
Latt asetatakse 1,3cm läbimõõduga kanduritele, mis võivad olla kuni 5,5 cm pikad. Kandurid ei tohi olla kaetud kummi või muu hõõrdumist suurendava materjaliga . Lati otsikud peavad olema poolringikujulised.
Võistlejail peavad olema isiklikud teibad. Kaasvõistlejate teivaste kasutamine ilma omaniku loata on keelatud. Teiba pikkust ja läbimõõtu ei reglementeerita. Maandumispaiga minimaalsed mõõtmed on 5x6 m.
Teivashüppe faasid
Lähenemine:
Lähenemine koosneb hüppaja sprintimisest hoovõturajal, et saavutada maksimaalne kiirus ja õige õhkutõusu asend. Teivas on tavaliselt sel ajal hüppaja käes, õla kõrgusel, lähenedes hüppamisele, alandab hüppaja teivast.
Asetus ja õhkutõus:
Seda loetakse kolm sammu enne viimast sammu. Teivashüppajad tavaliselt loendavad oma samme tagurpidi matist hoovõturaja alguseni , lugedes ainult vasaku jala samme, (vastupidi vasakukäelistel) väljaarvatud viimased kolm sammud, mida loetakse kokku, sest hüppajate viimased sammud on kiiremad kui teised.
Selle faasi eesmärk on tõhusalt kuhjata kineetilist energiat matile lähenemisest ning muuta see potentsiaalseks energiaks, mida hoiab endas teiba elastsus ning, et saavutada võimalikult palju esmast vertikaalset kõrgust hüppaja äratõukamisel.
Asetus algab , kui hüppaja sirutab oma käed täielikult välja, pea kohale. Parem käsi siis natukene kõrgemal kui pea ja vasak käsi täpselt silmade kohal (vastupidi vasakukäelistel). Teivas asetatakse kasti ja hüppaja alustab õhkutõusmist.
Pööre ja lüke:
See koosneb puusa üles lükkamist käte juurde, samal ajal jalgu sirgena hoides . Kui keha on saavutanud U kuju, siis parem käsi „kallistab” tugevalt teivast, et tõhusalt kasutada teiba tagasilööki. Tõhusalt põhjustab see kahekordse pendelliikumise. Pööre kestab, kuni hüppaja puusad on jõudnud üle pea ning käed tõmbavad teivast rinnale lähemale. Sealt edasi lükkab hüppaja oma jalad üle lati, hoides teivast enda lähedal.
Keerd :
Selles faasis keerab hüppaja end 180 kraadi teiba suunas ning lükates oma käsi maha, peast mööda. Täpsemalt keerab hüppaja end peast jalgadeni, seejuures püüdes latti mitte liigutada.
Äralend:
See on teivashüppe kõige kergem osa, sest hüppaja lükkab ennast lahti teibast ning lükkab selle latist võimalikult kaugele, ise aga püüab keerata end nii, et maandumine toimuks istmiku ja alaselja peale. See kõik toimub üldiselt loomulikult.

Meeste hooaja parimad tulemused

AASTA  
KÕRGUS  
HÜPPAJA  
TOIMUMISKOHT   
1971
5.43
 Kjell Isaksson (SWE)
Siena
1972
5.63
 Bob Seagren (USA)
Eugene
1973
5.49
 Steve Smith (USA)
New York
1974
5.53
 Steve Smith (USA)
Pocatello
1975
5.65
  Dave Roberts (USA)
Gainesville
1976
5.70
 Dave Roberts (USA)
Eugene
1977
5.66
 Wladyslaw Kozakiewicz (POL)
Warsaw
1978
5.71
  Mike Tully (USA)
Corvallis
1979
5.65
  Patrick Abada (FRA)
  Philippe Houvion (FRA)
Paris
Paris
1980
5.78
 Wladyslaw Kozakiewicz (POL)
Moscow
1981
5.81
 Vladimir Polyakov (URS)
Tbilisi
1982
5.75
 Dave Volz (USA)
 Jean-Michel Bellot (FRA)
Nice
Colombes
1983
5.83
 Thierry Vigneron (FRA)
Rome
1984
5.94
 Sergey Bubka (URS)
Rome
1985
6.00
 Sergey Bubka (URS)
Paris
1986
6.01
  Alex Garcia (USA)
woodland
1987
6.03
 Sergey Bubka (URS)
Prague
1988
6.06
 Sergey Bubka (URS)
Nice
1989
6.06
 Sergey Bubka (URS)
 Rodion Gataullin (URS)
Donetsk
Tokyo
1990
5.92
 Rodion Gataullin (URS)
Seattle
1991
6.10
 Sergey Bubka (URS)
Malmö
1992
6.13
 Sergey Bubka (UKR)
Tokyo
1993
6.05
 Sergey Bubka (UKR)
London
1994
6.14
 Sergey Bubka (UKR)
Sestriere
1995
6.03
 Okkert Brits (RSA)
Cologne
1996
6.02
 Sergey Bubka (UKR)
Atlanta , Georgia
1997
6.05
 Sergey Bubka (UKR)
Fukuoka
1998
6.01
  Jeff Hartwig (USA)
Uniondale
1999
6.05
  Maxim Tarasov (RUS)
Athens
2000
6.03
 Jeff Hartwig (USA)
Jonesboro
2001
6.05
 Dmitriy Markov (AUS)
Edmonton
2002
5.90
 Jeff Hartwig (USA)
 Tim Lobinger (GER)
Athens
2003
5.95
 Romain Mesnil (FRA)
Castres
2004
6.01
 Tim Mack  (USA)
Monaco
2005
6.00
 Paul Burgess (AUS)
Perth
2006
6.00
  Brad Walker (USA)
Jockgrim
2007
5.95
 Brad Walker (USA)
Brisbane
2008
5.65
 Rory Quiller (USA)
Boston , Massachusetts
Naiste hooaja parimad tulemused
AASTA  
KÕRGUS  
HÜPPAJA 
TOIMUMISKOHT  
1996
4.45
  Emma George (AUS)
Sapporo
1997
4.55
 Emma George (AUS)
Melbourne
1998
4.59
 Emma George (AUS)
Brisbane
1999
4.60
  Stacy Dragila (USA)
 Emma George (AUS)
Seville
Sydney
2000
4.63
 Stacy Dragila (USA)
Sacramento
2001
4.81
 Stacy Dragila (USA)
Palo Alto
2002
4.78
 Svetlana Feofanova (RUS)
Stockholm
2003
4.82
 Yelena Isinbayeva (RUS)
Gateshead
2004
4.92
 Yelena Isinbayeva (RUS)
Bruxelles
2005
5.01
 Yelena Isinbayeva (RUS)
Helsinki
2006
4.91
 Yelena Isinbayeva (RUS)
London
2007
4.91
 Yelena Isinbayeva (RUS)
Saint-Denis
2008
4.95
 Yelena Isinbayeva (RUS)
Donetsk
Kasutatud materjal

• Vikipeedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Pole_vault#The_approach
  
• Raamat: „Suveolümpia reeglid”
  

11