Korvpalli ajalugu (3)

Referaat
Korvpalli ajalugu
Jere Robert Hirvi
Jakob Westholmi Gümnaasium
9.a
Korvpalli sünd
Korvpalli leiutas 1891 . aastal Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith . Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. Elukutseliste korvpall sai alguse 19. sajandi lõpus.

Korvpalli mängureeglid

Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener , kes vastutab meeskonna taktika eest, vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid ) kohtunikule esitamise eest ja vahetustest kohtunikule teatamise eest. Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata , veeretada ja põrgatada igas suunas.
Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile . Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni.
Varustus
Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45 cm läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.
Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9–78 cm ning kaaluma 567–650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2–1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt).
Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne – varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided annab klubi, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija kannab individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ja seljal 20 cm kõrgune.
Korvpall olümpial
Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904 . aastal Saint Louisis.
Esimestel olümpiamängudel oli avamäng Eesti ja Prantsusmaa vahel, mille võitis Eesti 34:29. Selles mängus viskas 11 punkti 17aastane Heino Veskila. Teises ringis tuli Eestil mängida võistluse suurfavoriidi USAga kellele kaotati 52:28. Heino Veskila viskas selles mängus 21 punkti 28st. Kolmandas ringis kaotas Eesti Filipiinidele 39:22.
Esimese olümpiamängu korvpallis võitis USA, teise koha sai Kanada ja kolmanda koha Mehhiko. Eesti jäi jagama 9.–14. kohta.