Rakumembraan (0)

Rakumembraan
ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt glükolipiididest ja fosfolipiididest, mille üks ots on hüdrofiilne ja teine hüdrofoobne. Membraani kuju võib muutuda, kuna lipiidide molekulide vahel pole tugevaid sidemeid . Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Võivad liikuda membraanis väga kiirelt. Nad tegutsevad kui ensüümidena, ainete trantsportijatena kui ka info vastuvõtjatena. Loomarakus on ka kolesterool, mille ülesanne on molekule siduda. Membraani välispinnal on süsivesikud.
Rakutuum
seal asub pärilikkusaine (päristuumsetel). Tuum juhib raku elutegevust. Tuumamembraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ja laseb valikuliselt tuuma sisse ja välja erinevaid aineid. Ehituselt tavaliselt ovaalne , piklikes rakkudes on piklik. Tuuma läbimõõt kuni 5μm ja kuni 10% rakust. Tuuma ümbritseb kahekordne tuumamembraan, milles on väiksed poorid, kust läbi liiguvad ained tuuma ja tsütoplasma vahel. Tuum on täidetud tsütoplasmaga, kus on DNA-,RNA- ja valgu molekulid. Tuumas asub tuumake , kus toimub rRna ja ribosoomide moodustumine. See on muust tuumast tihedam ja paistab mikroskoobis tumeda alana. Kromosoomid on nähtavad vaid raku paljunemise ajal. Punastel verelibledel puudub tuum.
Tsütoplasma
rakus olev vedelik, mis koosneb peamiselt veest. See sisaldab ka süsivesikuid, lipiide ja valke, orgaanilisi ühendeid ja anorgaanilisi ioone. Seal toimub pidevalt tuhandeid biokeemilisi reaktsioone. Talitab filtrina ja transpordivahendina ainete liikumisel. Seob kõik rakuosad ühtseks tervikuks.
Mitokonder
koosnevad sildeast välismembraanist ja kurrulisest sisemembraanist. Seal toimub rakuhingamine e. glükoosi lagunemine , mille käigus vabaneb energia ja tekib vesi ja süsihappegaas. Nendel on oma pärilikkusaine. Kahe membraaniga organell , silindrikujuline, 1-10μm pikad, diameeter 0,5-1μm . Võtavad suurema osa rakust, paljunevad pooldumise teel, liikuv ja plastiline. Tavaliselt on ühes rakus u.1000 mitokondrit. Toodab rakule vajalikku energiat.
Golgi kompleks
päristuumse raku organell, membraanidest ja kanalitest moodustunud põiekeste või tsisternide kogu, ümbritsevad vesikulid. 1 membraane. Seal toimub valkude modifitseerimine , sorteerimine ja pakkimine. Seotud raku ümber paiknevate lipiidide transpordiga. Lüsosoomide moodustamine. Osaleb rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamisel. Tsisternides moodustuvad polüsahhariidid. Toimub süsivesikute süntees. Osaleb rakumembraani ja –kesta moodustamisel. Rakus kuni mõnisada. Ained satuvad sinna ER’i kanalitest ja erituvad sealt põikeste abil.
Lüsosoomid
ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustuvaid ensüüm sisaldavad organellid . Moodustuvad golgi kompleksis. Suurus on 0,25-0,5μm. ühes rakus kuni paarsada. Primaarsed- sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme. Sekundaarsed- sisaldavad liskask aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid. Membraan sisaldab tarnsportvalke, mis võimaldavad lõpp-produktidel lüsosoomidest lahkuda. Peamised ülesanded on kindlustada surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Tagada rakku sattunud võõra orgaanilise aine lõhustamine. Toimub rakusisene seedimine. Funktsioneerida ka moondega arengu korral kudede ümberkujundamist. Tagada metabolismi nälgimisel.
Plastiidid
ei leidu loomarakus. Kloroplastides asub roheline värvaine klorofüll, need paiknevad taime maapealsetes osades. Klorofülli abil toimub fotosüntees. Kloroplast ümbritsetud kahekordse membraaniga, sisemises on klorofüll. Võimelised ka ise osasi vajalikke valke sünteesima, kuna neis on pärilikusainet.kromop säilitatakse ja sünteesitakse taimedele värvi andvaid pigmente. Paiknevad taime viljades ja õites. Leukoplastid on värvaineta plastiidid, ülesanne säilitada varuaineid, peamiselt süsivesikuid ja lipiide. Leidub enim taimede maa- alustes osades.
Rakukest
taime-ja seenerakkudel. Paikneb rakumembraanist väljaspool. Annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Koosneb peamiselt tselluloosi kidudest või kitiinist. Rakukestal on kolm kihti. Ehitus annab taimedele tugevuse. Omab poore, mille kaudu toimub ainevahetus väliskeskkonnaga. Vananedes muutub paksemaks, kuni lõpuks korgistub, ainevahetus lakkab- rakk sureb . Kaitseb rakku välismõjude eest. Tagab kindla asendi. Kaitseb raku siserõhu eest.
Tsentrosoom/Tsetrioolid
tsentrosoom on moodustunud kahest ristiolevast silindrikujulisest tsentrioolis, mis koosneb 3x9valgulisest mikrotuublist. Mikrotuublid on päristuumsetes rakkudes esinevad valgulised torukesed. Tsentrosoom on ühekordse membraaniga, igas loomarakus on ainult üks, ainult loomarakkudes. Tagavad kromosoomide võrdse lahknemise. Tsetrioolide (mikrotuublite organisatsiooni keskuseks) vahel moodustunud kääviniidid osalevad raku pooldumisel.
Tsütoskelett
päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Dünaamiline struktuur, mille erinevad osad on pidevas muutuses. Moodustuvad erineva läbimõõduga valguniidid . Peened valguniidid on mikrofilamendid , moodustavad rakus tuumilise võrgustiku ja annavd rakule mehaalinile tegevuse jäikuse ja kuju. Asuvad rakumembraani lähedal. Keskmisejämedusega niidid annavad ka mehaanilise tugevuse ja aitavad hoida raku kuju. Jämedad valguniidid e mikrotorukesed on seest õõnsad. Transpordivad organelle tsütoplasmas ja osalevad raku liikumisel. Tsütoskelett seob raku ühtseks tervikuks, ühendab rakuosad, osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises, annab rakule kuju ja vormi, võimaldab vastu panna füüsilisele deformatsioonile.
Tsentraalvakuool
omane taimerakule.
Karedapinnaline EPR
organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. See on seotud ribosoomidega ja see pärast nähtav nö karedana. Ribosoomid seonduvad Eri tsutoplasmapoolsele küljel olevatele retseptoritele, see leiab aset kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku. Tsütoplasmavõrgustiku moodustavad ühekordse membraaniga veiikulid, tsisternid ja tuubulid. Ülesandeks on lipiidide ja valkude süntees ning valkude sekreteerimine, seotud ribosoomidega, osaleb membraanide ja sekreteerivate valkude sünteesis, valgu transport tsütoplasmavõrgustikus. Teeb koostööd golgi kompleksiga.
Sile EPR
varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees, kaltsiumi-ioonide salvestamine, taimerakkudes esmaste vakuoolide teke. Puuduvad ribosoomid. Hästi on näha rakkudes, mis on spets lipiidide metabolismile.
Ribosoomid
molekulaarne kompleks, koosneb nukleiinhapetest ja valgumolekulidest. Koosneb kahest subühikust, millest väikseb seondub mRNAa ja suurem tRNAga ja ribosoomi saabuvate aminohapetega, pärast translatsiooni lõppemist jaguneb ribosoom kaheks. Ülesandeks on tagada korrektne ühildumine mRNA koodonite ja tRNA antikoodonite vahel ning sünteesida aminohapetevaheline peptiidside. Ribosoomis toimub valgusüntees. Kaks populatsiooni: ER-seoselised ja vabad. Mõlemad on identsed. Prokarüootsete ribosoomid koosnevad 65% rRNAst ja 35% valkudest. Prokarüootides toimub ribosoomi biogeenes tsütoplasmas. Eukarüootsete rRNA-valk suhe on ligikaudu üks. Biogeenes toimub üle 200 erineva valgu kaasabil. Nende mõlema erinevusi kasutatakse ära farmakoloogias. Võivad olla kas vabalt tsütoplasmas või kinnitunud ERile.