Mink, tuhkur ja nugis (0)

REFERAAT
Mink . Tuhkur . Nugis
Tartu 2009

Sisukord

Sisukord 2
MINK 3
TUHKUR 5
NUGIS 7
Kasutatud kirjandus 9

MINK

Kehapikkus : 30-50cm
Sabapikkus: 16-20cm
Kaal: 0,8-1,8kg
Kaitse Eestis
Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu.
Elupaik
Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud  kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapiagana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Minki võib segi ajada meie kohaliku kärplase euroopa naaritsaga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi.  Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad .
Levik ja arvukus Eestis
Mingid on levinud puhaste veekogude ääres üle Eesti. Veekogudest väga kaugele nad ei kipu. Viimastel aastatel on aga täheldatud minkide arvukuse langust.             
Eluiga
Mingid elavad maksimaalselt 12 aastani.
Pereelu
Mingid on öise eluviisiga üksi elavad kärplased. Nii emasloomal kui ka isasloomal võib olla rohkem kui üks partner . Jooksuaeg kestab neil märtsist aprillini . Siis võib muidu öise eluviisiga minki kohata ka päevavalges. Pesa rajatakse selleks ajaks kaldale. Urusuue aga avaneb tavaliselt vee alla, mistõttu on selline pesa väga turvaline. Samal ajal on paralleelselt kasutuses ka mitmeid teisi ajutisi urgusid, kuhu vajadusel varju minna.
Pojad tuuakse ilmale varakevadel, mais, pärast umbes 60 päeva kestnud tiinust. Pesakonna moodustab lisaks isasloomale ja emasloomale 4-5 poega (maksimaalselt 10 poega). Sündides on pojad paljad , abitud ja pimedad . Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed.
Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad.
Toidulaud
Ameerika naarits on suurepärane ujuja ja sukelduja. Mingi toidulaua moodustavad talvel põhiliselt veeloomad: konnad , kalad, limused . Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni. Selleks ajaks otsitakse  kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks.
Vaenlased
Mingi vaenlasteks võib pidada suuremaid kiskjaid ja röövlinde: rebaseid, hunte , kakke. Suurel hulgal vähendab aga minkide arvukust halb veekvaliteet - halva nähtavusega vees ei näe mingid jahtida ning paljud neist surevad, kui ei suudeta uut territooriumi hõivata. Konkurentsi pakuvad mingile ka saarmad. Probleem tekib aga siis, kui ühel territooriumil on mitu minki. Sellises olukorras kas üks neist hukkub või tõrjutakse välja, sest toitu ei jätku mõlemale.
Huvitavaid tähelepanekuid
Kuna minke kasvatati karusnahafarmides, siis neist aretati eri värvi isendeid. Seetõttu võib looduses kohata ka albiinosid, süsimusti ning ka hõbe-sini-halli variatsioone ja siniseid isendeid. Tegelikuses on aga sellised loomad väga haruldased , sest silmatorkava kasukaga on neil raske looduses ellu jääda.
Ameerika naarits on üks peamisi põhjuseid, miks euroopa naarits on peaaegu terves Euroopas kadunud. Suurimaks probleemiks loetakse seda, et ameerika naarits on suuteline viljastama ka euroopa naaritsa, kuid loode hukkub enne valmimist. Väljasuremise üks põhjuseid on ka euroopa naaritsast suurema ja tugevama ameerika naaritsa tekitatud toidukonkurents. Mingid on märksa leplikumad toidu ja elupaiga suhtes kui euroopa naaritsad.
Looduslikult elab mink Põhja-Ameerikas. Levialast jäävad välja vaid mandri kirde- ja lõunaosa. Kuigi minke leidub ka kogu Euroopas, ei ole ta siia ise vabatahtlikult tulnud. Inimesed tõid mingid Euroopasse karusnahafarmidesse, kust mõningatel isenditel õnnestus põgeneda.
Jahipidamine
Tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt . (Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel oktoobrist aprillini) Kuna tegemist on võõrliigiga ja kuna ta murrab rohkem kui ta ära jõuab süüa tuleks tema arvukus viia nullilähedale.

TUHKUR

Kehapikkus: Isasloomadel 35-46cm ja emasloomadel 30-40 cm.
Kaal: 600 - 900 g.
Sabapikkus: 10 - 15 cm.
Kaitse Eestis
Tuhkur ei ole Eestis looduskaitse all.
Elupaik
Tuhkrud asustavad edukalt nii metsa- kui ka kultuurmaastikke, isegi märgalasid. Oma urud rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla. Oma jahimaadel toimetavad tuhkrud peamiselt öösiti ja üksi. Territooriumi märgistatakse tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega.
Segamini võib ajada
Käitmine ja liikumisviis on üsna sarnased nugistele ja naaritsatele, kuid näolapp on neil hoopis erinev. Seega, kui satute tuhkrule otsa vaatama, siis ei saa teda kellegagi segamini ajada.
Levik ja arvukus Eestis
Tuhkur on levinud üle terve Eestis, kuid tema arvuku varieerub niimoodi, et Lõuna-Eestis on tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Selle peidulise ja öise eluviisiga arvukust on väga raske hinnata, mistõttu polegi teada palju tuhkruid Eestit oma koduks peab.
Eluiga
Kuni 5 aastat.
Pereelu
Tuhkrud sigivad korra aastas, mille tulemusena sünnivad pärast 40 päevalist tiinusperioodi 5-8 pealised pesakonnad. Emapiimast toituvad tuhrkupojad neli esimest elunädalat.
Toidulaud
Tuhkrute põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud . Lisaks süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune . Tuhkrud on osavad kütid, jälitades oma saaki ning tabamisel surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele.
Vaenlased
Tuhkrud võivad langeda saagiks suurematele röövlindudele, kuid ka röövloomadele, kuigi seda juhtub suhteliselt harva.
Huvitavaid tähelepanekuid
Tuhkrud võivad paarituda ka haruldase Euroopa naaritsaga ning saada viljakaid järglasi.
Tuhkrul on sale ja pikk keha, et saakloomade urgudesse pääseda.
Paljudes riikides peetakse tuhkruid koduloomadena. Need loomakesed on natuke teistsugused, kui metsikud isendid, kuid on võimelised metsikute tuhrkutega paarituma ja saama viljakaid järglasi.
Jahipidamine
Teda kütitakse karusnaha pärast ja ta on harilik jahiloom. Jahiaeg tavaliselt novembrist veebruarini. Näriliste hävitajana on ta kahtlemata looduskeskonnas kasulik uluk .

NUGIS

Kaitse Eestis
Metsnugis ei ole Eestis looduskaitse all.
Elupaik
Metsnugis eelistab tiheda alusmetsaga elupaiku, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi.
Eluviis
Metsnugis on väga liikuva eluviisiga loom, kes võib ööpäeva jooksul läbida 10-12 kilomeetrit. Maapinnal liigub nugis paarihüpetega, maandudes tagakäppadega esikäppade jälgedesse. Lumel jäävadki jäljed imeliku ovaalja laiguna paistma. Tihti liigub ta edasi ka mööda puid hüpates ühelt puult teisele, suhteliselt sarnaselt oravale.
Segamini võib ajada
Kivinugisega. Metsnugis on veidi kogukam kui kivinugis . Kivinugise rinnalaik on tavaliselt valge ja hargneb esijalgadele (kuid võib olla ka kollakas nagu metsnugisel). Kivinugise saba on üldiselt pikem kui metsnugisel. Talvel saab eristada jälgede järgi, kivinugise tallad on karvadeta ja jägedel on näha varbapäkkasid, metsnugise tallaalused on aga karvadega. Rohus liikudes võib segamini ajada ka naaritsatega, kes nugistele sarnaselt hüpeldes liiguvad.
Levik ja arvukus Eestis
Metsnugised on levinud üle terve Eesti. On selge, et nii liikuva looma arvukust on suhteliselt raske täpselt kindlaks määrata, mistõttu on välja pakutud umbkaudne number, mis väidab, et Eestit asustab umbes 4000 metsnugist.
Eluiga.
Vabas looduses 8-10 aastat. Vangistuses on mestnugis elanud 18 aastaseks.
Pereelu
Pisikesed, umbes 30 grammi kaaluvad metsnugised sünnivad märtsis- aprillis pärast kuupikkust tiinusperoodi. Juba poole aasta pärast asuvad noored nugised iseseisvat elu elama.
Toidulaud
Nugise toidulaua katavad peamiselt loomne toit, mille juurde tarbitakse võmalusel marju ja mett. Loomsest toidust moodustavad põhilise osa linnud, oravad, kõiksugu muud närilised ja suuremad mardikad . Metsnugised ei löö risti ette ka endast palju suurema saaklooma püüdmisel, mistõttu jõuavad nugiste toidulauale isegi jänesed.
Vaenlased
Nugised võivad ettevaatamatuse korral leida tee suuremate röövlindude toidulaule ning vahel täita ka rebaste kõhtusid, kuid nugiste suurimaks vaenlaseks on ikkagi inimene, kes hindab tema ilusat kohevat karva.
Huvitavaid tähelepanekuid
Nugistele ei meeldi vesi ja märjakssaamine.
Suurema osa oma elust veedavad nugised puu otsas.
Jahipidamine
Metsnugis on Eestis tavaline jahiloom oma väärtusliku karusnaha pärast. Jahiaeg nagu tuhkrutel, novembrist veebruarini.

Kasutatud kirjandus

American Mink
Miksike
BBC Wildfacts
T. Randveer „Jahiraamat“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003.
Wikipedia
Enda looduses kogutud tähelepanekud.
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.ht m
http://web.ejs.ee/et/jahimehele/jahikalender.html
BBC Wildfacts
Wikipedia