Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Havi ehk haug (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Havi  ehk  haug
Robin Merelaid
Havi
Haug ehk havi (Esox  lucius ) on hauglaste sugukonda  haugi  perekonda kuuluv 
röövkala.
Click to edit Master text styles
Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige 
laiemalt levinud  mageveekala . Venemaal puudub ta vaid  Amuuri  jõgikonnas, kus 
elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis.
Second level
Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel  lamenenud . Seljauim on keha 
tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste 
saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on 

Third level
tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja 
pealt tavaliselt rohekas- sinakas , mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, 

Fourth  level
kõhualune on valge.

Fifth level
Haugi hambad on suunatud sissepoole, et 
vältida saagi pagemist  suust . Alalõua hambad 
on eri suurusega ja vahetuvad. Alalõua 
Click to edit Master text styles
seesmine külg on kaetud pehme koega, mille 
all on asendushammaste kõverad read. Igal 
Second level
kihval on 2–4 asendushammast ja kui  kihv  

Third level
välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni 

Fourth level
asendushammas. Algul uus hammas logiseb, 
edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge 

Fifth level
kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu 
aasta vältel pidevalt on haugi  suus  nii noori kui 
vanu hambaid.
Haugi tavaline suurus on 50–100 cm, aga ta 
Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, 
võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. 
ka oma liigikaaslastest. Suured  haugid võivad 
Vangistuses  võib haug elada kuni 30 aasta 
süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. 
vanuseks.
Haugide hulgas on kannibalism  väga levinud 
Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab 
ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi 
aeglase  vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist 
kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad 
rannikumerd, hoidudes enamasti kalda 
pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud 
lähedale taimestikku või teistesse varju 
zooplanktonit, aga suuremad liigikaaslasi.
pakkuvatesse paikadesse. On ka  hauge , kes 
Eestis on haug tavaline ja teda püütakse ka 
elavad avavees  ja jälitavad pisemaid 
töönduslikult. Ta esineb enamikus järvedes ja 
parvekalu. Ta talub hästi  happelist  keskkonda 
jõgedes, samuti rannikumeres.
ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75.
Cli
Cclk
ic ikc o
icno tno t ao
See haug siin 
d
 ad p
d ic
p tiu
ctre
ure
pildil kaalub 
6,3kg ja ta pikkus 
on 92cm.

Veel pilte.
Kasutatud 
info: http://et.wikipedia.or
g/wiki/Haug.
Havi ehk haug.
Click to edit Master text styles
Second level
Click to edit Master text styles

Third level
Second level

Fourth level

Third level

Fifth level

Fourth level

Fifth level
Tänud vaatamast.

Document Outline

  • Slide 1
  • Havi
  • Slide 3
  • Slide 4
  • See haug siin pildil kaalub 6,3kg ja ta pikkus on 92cm.
  • Havi ehk haug.
  • Tänud vaatamast.
Vasakule Paremale
Havi ehk haug #1 Havi ehk haug #2 Havi ehk haug #3 Havi ehk haug #4 Havi ehk haug #5 Havi ehk haug #6 Havi ehk haug #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor WenoN MFR Õppematerjali autor
räägib havist kes elab vees jne...

Sarnased õppematerjalid

Haug
3
doc

Haug

Tornimäe Põhikool Haug Referaat Sven Aruvee 2010 Tornimäe Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala. Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge.

Bioloogia
Haugi tutvustav tekst
1
rtf

Haugi tutvustav tekst

Haugi seljauim on keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Tema suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekassinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on tal valge. Haugi tavaline suurus on 50­100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid.

Loodusõpetus
Haug
11
doc

Haug

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Bioloogia.................................................................................................................

Kasvatavate kalade bioloogia
Haug
7
doc

Haug

täppidega või põikvöötidega, kõht ja kurgualune valge või kollakasvalge. Värvus muutub koos vanusega ja sõltub ka konkreetsest elupaigast. 3 Wikimedia Pikkus, kaal ja eluiga Haugi tavaline suurus on 50­100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Suurim pikkus on emastel haugidel 1,75m (Soomes), isastel 0.90m, mass emastel 34 kg ja isastel 10,15kg. Eestis on pikim püütud haug 122 cm. Keskmiselt elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid.Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Levik ja elupaik Haug on levinud kogu Põhja-Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis elab sisevetes pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes. Haug on suhteliselt paikne kala, kes hoidub enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse

Eesti kalad
Haugi ja kogre võrdlus
5
doc

Haugi ja kogre võrdlus

Haugi ja kogre võrdlus Referaat Tartu 2008 Haugi ja kogre võrdlus Ma valisin oma referaati haugi ja kogre, sest need kalad on väga huvitava välimusega ja eestis on nad levinud kalad. Olen neid kalu ise näinud ning tahaksin nende kohta rohkem teada. Haug on suur ja toekas röövkala, kellel on nooljas keha, mis on külgedelt lamenenud. (http://et.wikipedia.org/...) Tema keha on läbilõikes ümara kujuga. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger on luukala, ta kuulub karpkalaliste seltsi ja ta on üsna kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi tavaline suurus on 50­100 cm, harvem kuni 150 cm, ta kasvab kiiresti ja kaal on tal kuni 25 kg. (http://et.wikipedia.org/..

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun