Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne hammaste harjamise kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja tehnikale tähelepanu pöörata ?

Lugupeetud klassikaaslased, kas te olete mõelnud, kuidas pestakse õigesti hambaid ja milleks on vaja tehnikale tähelepanu pöörata ? Inimene võib oma hambaid pesta minuti või paar, nühkida kas või elu eest, aga kui ta ei valda õiget pesemistehnikat ega ole tal head hambaharja, siis on võimalik, et hambad jäävad mustaks.
Hambaid tuleks harjata vähemalt kaks korda päevas- hommikul ja õhtul. Hambakatt on silmaga nähtav valge katt hammastel, mida inimesed tihti ekslikult peavad toidujäänusteks, kuid see on tegelikult hammastel paiknev bakterite mass. Unarusse jäetud suuhügieen on kahjulik, kuid sama tulemuse annab ka hammaste liiga sage harjamine. Tihe hammaste pesu on eriti kahjulik, kui kasutatakse keskmisest tugevamat hambaharja ning hambaid pestakse kohe pärast söömist. Lihtsalt öeldes-joogis või söögis sisalduvad happelised ühendid muudavad hambavaaba „pehmeks“ ning kohene harjamine võib tõsiselt kahjustada hambaemaili. Seega peaks pärast sööki hambapesuga natuke ootama.
Hambaid peaks pesema täpselt nii kaua, kuni kõik on puhtaks saanud, keskmiselt 2-3 minutit. Harjamist tuleks alustada ülalõua hammaste välispindade puhastamisest, seejärel puhastatakse ülalõua hammaste suulaepoolsed pinnad ning korratakse sama protseduuri alalõua hammastel. Sellisel juhul viiakse miinimumini risk, et mõni hammas jääb kogemata puhastamata. Hambaharja peaks kogu protseduuri käigus hoidma umbes 45kraadise nurga all, et harjased satuksid ka igemevakku.
Hambaharja harjased peaksid olema pehmed või keskmise tugevusega, et ei tekitaks liigset traumat suuõõne kõvadele ja pehmetele kudedele. Hambaharjade valik on lai ning endale võib soetada ka elektrilise hambaharja. Siiski tuleb rõhutada, et hambaharja liigist olulisemad on õiged hügieenivõtted ning tehnika. Tähtis on hambad pesemise käigus puhtaks saada. Hambaharja peaks vahetama iga 2-3 kuu tagant, sest selle harjastele kogunevad bakterid, millest ainuüksi kraaniveega lahti ei saa. Hambahari ei ulata puhastama hambavahesid, selleks on vaja hambaniiti, hamatikku või hambavaheharja.
Toidukordade vahel on soovitatav närida suhkruvaba närimiskummi, mis neutraliseerib haperünnaku suus. Kindlasti ei ole mõistlik nätsu tundide kaupa mäluda, sest see võib lõppeda ülekoormusest tingitud valudega alalõualiigeses. Kui närimiskummil kaob maitse, kadugu näts suust .
Keele puhastamine on niisama tähtis, kui hammaste oma, sest ka keelele kogunevad bakterid, mis võivad olla halitoosi ehk halva hingeõhu peamisi põhjustajaid. Keelt võib pesta nii tavalise hambaharja kui ka selleks spetsiaalselt disainitud hambaharjaga, millel asub vastav keelepuhastusharjake.
Hambaid tuleb pesta iga päev õige tehnikaga , kui tahad neid korras hoida ning vältida hambaarsti.
Kõne hammaste harjamise kohta #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lisete Õispuu Õppematerjali autor
Siit saab lugeda hammaste harjamise kohta.

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

sissepoole distaalne – kehast kaugemal (nt palmaarne – peopesapoolne sõrmeotsad) proksimaalne – kehale lähemal (nt plantaarne – jalatallapoolne õlaliiges) 13 Märkused 1. Luudel on distaalne (kehale lähem) ja proksimaalne (kehast kaugem) ots. Ka mitme avaga tsentraalveenikateetril on distaalne (kateetri tipp) ja proksimaalne ava. 2. Parem ja vasak pool kehtib alati patsiendi kohta. Kui näiteks on vaja panna veenikanüül parempoolsele randmele, siis tuleb see paigutada patsiendi paremale käele, mis asub erakorralise meditsiini tehniku poolt vaadates vasakul. Tähtsamad anatoomilised nimetused: abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun