Hammaste Ilme valiku tehnika (0)

Ilme valiku tehnika
Võime kontrollida ja muudatusi teha, intensiivustada, ja
jume iga kolmanda hamba vahel Ja seda visualiseerida tabelis on selle tehnika kõige tähtsam saadus.Kui kliinikumid alustavad punase juhisega(red guide )
, Saavad kergemini vaadata ja tooni anda, intensiivustada,
Ja jume kombinatsioonid igale kolmandale hambale (igemete,
keskel ja ristlõikel või Otsal ) ((gingival,
middle , and incisal or cusp)). Punane juhis hakkab olema tavaliseks tooni juhiseks((shade guide)), Aga eelnevalt valmistatuks. Sinine juhis on tehtud et kontrollida hammaste tooni.
Viimane toon võib olla sama mis esimeses sinises tabelis või tabelite kombinatsioonis, Nagu igemed keskelt ühest tabelist ja esimene teisest. Selle tehnika eelised on et uustulnukad ei pea omale enda tehnikaid välja mõtlema vaid saavad kasutada olemas olevaid materjale et sealt järgi vaadata korrektsed toonid mis inimesel on või mis tooni inimene tahab oma hammastele lõplikult saada peale protseduuri.
Ja seda saab kasutada et selgeks teha väliseid ja sisemisi hamba ilmeid.Raamatutes on toodud välja värvid ja värvi nimetused tähistega nagu „A,B,C”
Punase ja sinise raamatu juhiste/õpetuste abil on hambaarstidel palju parem töötada,ei pea välja mõtlema et mis teha vaid saavad seal välja uurida mis iga teatud olukorra korral peab tegema.All välja on toodud „Munsell”i värvi süsteem
Vita võtmel on värvid toodud vastavalt
esinemissagedusele:
– A – oranz, punane
– B – oranz, kollane
– C – pruun, hall
– D – pruun (kõige harvemini)
– Iga värv on jaotatud vastavalt kromaatsusele
– 90-95% hammastest on A tooni
Värvi määramisel peaksime püüdma vaadata
läbi emaili dentiini värvi, enamasti hambakaelal (gingiva)
email õhem. Dentiini annab hambale värvi tooni,
kromaatsuse, opaaksuse. Email annab hambale
heleduse , intensiivsed laigud, optilised efektid .
Frenulum labii superior  – ülemine huulekida
Papilla incisiva – intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha
Rugae palatina  –  transversaalne limaskestavolt suulae esiosas
Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi)
Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. 
Tuber maxilla  – ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist
Tuber maxilla algus – selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist.
A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv.
Tuber maxilla keskkohta ja  kaniinuse kohta ühendav joon –orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel
Raphe palatina  - suulaeõmblus (ühtib mudeli keskjoonega).
Neutraaltsoon – liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses.
Frenulum buccinatoria superior –ülemine põsekida
Fovea palatinae – kaks lohukest A-joonest allpool ( neelu poole), need on abiks A-joone leidmisel
 
Suuõõne osade märkimine alalõuas
 
Frenulum labii inferior  – alumine huulekida, ei koormata proteesi baasisega
Frenulum linguae – keelekida,
Frenulum buccinatoria inferior –alumine põsekida
Neutraaltsoon – liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses.
Tuberculum alveolare – alalõua alveolaarjätke köbruke.