Samas aga inimesed ei teadvustanud enesele, et lähevad välja suurele riskile ja et nad võivad kõik oma säästud üleöö kaotada AKTSIATE NÕUDLUSE KASV AJAS PÕHJENDAMATULT ÜLES NENDE HINNA; järelikult ei olnud 1920. aastate hinnatõusu taga mitte niivõrd majanduslikud tegurid kuivõrd psühholoogilised faktorid. ,,Must neljapäev" sündmus, mis andis tõuke diktatuuride tekkeks 1929. aasta 24. oktoobril leidis New Yorgi fondibörsil aset aktsiahindade järsk langus. Ajaloos tuntakse seda päeva "musta neljapäeva" nime all; selle vahetuks tagajärjeks oli ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja rahvuslike diktatuuride teket kogu maailmas. Kokkuvõtteks sain teada palju huvitavat suure majanduskriisi kohta. ,,Must neljapäev" on sündmus, mis andis tõuke diktatuuride tekkeks. 1929. aasta 24. oktoobril leidis New Yorgi fondibörsil aset aktsiahindade järsk langus. Tänan kuulamast!
Miks majanduskriisi tulemusena osades riikides kehtestati diktatuur, osades riikides aga õnnestus säilitada demokraatia? 24.oktoobril 1929. aastal algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus,millele järgnes võimas majanduskriis ehk suur depressioon,mis kestis 1933.aastani. Majanduskriis ei mõjutanud mitte ainult riikide finantsseisu,vaid kippus ka riigikorra kallale.Osad riigid säilitasid oma demokraatia aga mõnedes kehtestati diktatuur. USA-s midagi diktatuuri meenutavat siiski ei tekkinud.1930.aastate USA säilitas isikuõiguste ja vabaduste ning demokraatia põhimõtted kui riigi alustoed.Mina
olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis e. suur depressioon, mis kestis 1929-1934. Selle põhjused: Ületootmine põllumajanduses vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Aktsiahindade järsk kukkumine New Yorgi börsil. Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, levitades seeläbi kriisi ka Euroopasse. Vähenev tarbimine seoses vähenenud sündidega, vähenenud
Ülemaailmne majanduskriis - demokraatia häving? 24. oktoobril 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon,mis kestis 1933. aastani. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mistõttu varises kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis oli ületootmine ja vale majandamine
Riigivõlakirjad kas atraktiivsed investeerimisobjektid, kindel ja turvaline rahapaigutus või hoopis mõttetu investeering? Tooge näiteid maailma "turvalisematest" riigivõlakirjadest USA, Saksamaa Mitme riigi majanduses on oluline koht riigivõlakirjadel, toetades nii riigi kapitalituru arengut, pakkudes väikese riskiga investeerimisvõimalust näiteks eraisikutele. Põhjamaade börsil on valitsuse võlakirjad väga populaarsed, eriti just aktsiahindade languse ajal. Riiklikud võlakirjad on riigile üheks rahaliste vahendite teenimise meetodiks. Igal asjal on oma head ja vead, nii riigi võlakirjade puhulgi. Olulisemad riskid on valuuta- ja intressimäärarisk. Valuutarisk on kiirete muutustest tingitud risk, kohaliku valuuta nõrgenemine investori alusvaluuta suhtes; intressimäärariskiga kaasneb varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. Kui riiklikel võlakirjadel on väike riskitase, see tähendab, et riigi võimalused pankrotiks on
muutub pingelisemaks Question 14 USA-s kasvas tööpuudus Suure Depressiooni ajal 3-lt protsendilt 25-le protsendile. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 15 Majanduslangust iseloomustab muuhulgas Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 ettevõtete aktsiahindade tõus reaalse SKP langus pankade soov anda rohkem laenu majapidamiste poolt kestvuskaupade soetamiseks tehtavate kulutuste vähenemine tööpuuduse suurenemine pensionifondide tootluse oluline kasv
tegurid kuivõrd psühholoogilised faktorid.Aktsiate nõudluse kasvu üheks põhjuseks oli veel asjaolu, et paljud ettevõtted võimaldasid väärtpaberite ostmist krediiti Kõik see tingis asjaolu, et ka suurinvestoritel, kes reeglina on majandusküsimustes asjatundjad, puudus informatsioon selle kohta, milline firma on edukas, milline on aga vaid "ülespuhutud seebimull", mis kohe-kohe võib lõhkeda. 1929. aasta 24. oktoobril leidis New Yorgi fondibörsil aset aktsiahindade järsk langus. Ajaloos tuntakse seda päeva "musta neljapäeva" nime all; selle vahetuks tagajärjeks oli ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja rahvuslike diktatuuride teket kogu maailmas. 1929.-1933. aasta majanduskriisi tekkele aitas olulisel määral kaasa ka valitsev majandusteooria, mida arenenud riikide poliitikud 1920. aastatel püüdsid järgida. Selle kõige tähtsamaks põhimõtteks oli seisukoht, et riik ei tohi majandusellu
Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuidas tekkis ülemaailmne majanduskriis ning kuidas see inimesi mõjutas? 24. oktoobril 1929. aastal toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus. Hiljem on hakatud seda päeva nimetama “mustaks neljapäevaks“. Sellest saigi alguse ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas ka demokraatia hukku ning diktatuuride teket üle kogu maailma. Esimesena avaldus kriis põllumajandus valdkonnas, kus toimus suur ületootmine. Lisaks sellelevõeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta. 1920. aastatel kasvasid Ameerikas börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud inimesed uskuma, et lihtne rikastumise
Aktsiad on kahte liiki: lihtaktsiad ja eelisaktsiad.Aktsiatesse soovitatakse investeerida inimesel, kes saab paigutada sinna suurema summa raha, millelt oodatakse maksimaalset tulu pikema aja jooksul. Aktsiaturule on riskantne investeerida, on võimalik teenida suuri summasid, aga on võimalik kaotada osa rahast või koguni kogu raha. Aktsiasse investeerimine sõltub suuresti nii müümise kui ka ostmise õigest ajastusest. Pead pidevalt jälgima aktsiahindade muutusi börsil, et oleks võimalik teha kiirelt õigeid otsuseid. Likviidsuse mõttes sarnanevad aktsiad võlakirjadega. Mõned neist on väga likviidsed teised aga üldse mitte. Aktsiad on tähtajatud väärtpaberid, see tähendab, et täiesti mittelikviidse aktsia omanik peab leidma ostja ise, sest kord välja antud aktsiat ei pea ettevõte kuinagi ise tagasi ostma. (Kulu,Liina et al. 2011: 60) Võlakiri
18) Aktsia- osak- väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saad osa ettevõtte kasumist ja selle varast. 19) Aktsionär- aktsiaomanik 20) Väikeaktsionär- Inimene, kel on ainult mõned aktsiad ja kellele kuulub väike osa firmast. 21) Tuumikaktsionär- aktsionär, kellel on üle poole aktsiatest ja kellel on seetõttu suurem sõnaõigus. 22) Aktsiakurss- aktsiaväärtus 23) Börs- koht, kus aktsiatega kaubeldavtakse. 24) TALSE- Tallinna börsi indeks, mis näitab aktsiahindade muutumist. 25) Deebetkaart- pangakaart, millega saab maksta vaid juhul, kui pangas on summa olemas 26) Krediitkaart- pangakaart, millega makstes pank annab kliendile laenu lepingus fikseeritud ulatuses. 27) Töötu- tööealine ja -võimeline inimene, kes soovib tööd leida, aga ei leia seda. 28) Elustandard- elatustase, mida perekond/leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses ja tarbimises säilitada või saavutada.
Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid ületootmine ja vale majandamine. Laenati liiga palju pankadelt, et alustada oma äri, mis ei õnnestunud ja ei suudetud enam
See kohustas Saksamaad evakueeruma ja demilitariseerima Reini jõe vasaku kalda ning parema kalda 50miili ulatuses. II MS 1.09.1939 kuni 2.09.1945. Sellesse olid kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja algatajateks peetakse NL ja Saksamaad. Sõda algas sellega, kui Saksamaa tungis kallale Poolale, kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurpritannia kui ka Prantsusmaa Saksamaale sõja. Suur ülemaailmne majanduskriis 24.10.1929 toimus NY börsil aktsiahindade järsk langus, seda nimetati mustaks neljapäevaks. Sellega algas ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia hukku ja diktatuuride teket kogu maailmas. Majanduskriis kestus umbes 1933 aastani. Eesti maapäev Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu oli Eesti omavalitsusorgan 1917 1919. Eesti Asutav Kogu Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23.04.1919 kuni 20.12.1920. Esimees oli August Rei
tulemuste revideerimist ning Versailles´i lepingu mittetäitmist,seda nimetati ,,katastroofide poliitikaks".Võitlusmeetodina kasutati terrorit. 8. Mille poolest erines 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis varasematest majanduskriisidest? Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses.1930-tehniline revolutsioon,tööliste asemele võeti masinad. 1929.aastal 24.oktoobril oli börsil järsk aktsiahindade langus. Ületootmine ja halb majandamine. 9. Milliseid poliitilisi tagajärgi tõi endaga kaasa majanduskriis? Suur tööpuudus,jõukust kogunud keskklass vaesus,nälg ja rahulolematus,elutaseme langus.Usuti,et kui riiki valitseb tugev juht,lahenevad probleemid päevapealt. 10. Millised olid kriisi poliitilised tagajärjed eri riikides?USA-saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts.Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti
atesteerimine (STEP protsessorid tuleb enne kasutusele vöttu kontrollida) Andmekaevandamise algoritmid: Segmenteerimine; otsustuspuud; närvivõrgud; klasteranalüüs; regressioon analüüs. Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. Tehisintellekti osad teadmusbaas; järeldusmehhanism; kasutajaliides; omandamis / õppimiskomponent; Närvivõrkude kasutamine: Aktsiahindade prognoosimisel; Lõhna/värvi tuvastamisel; Käekirja lugemisel; Vigase toodangu diagnoosimisel; Allveelaevade avastamisel sonari abil Hea andmebaasi tunnused: Ta peab toetama kõikide firmale oluliste valdkondade tööd; ta peab tagama nende valdkondade sujuva koostöö; peab arenema koos firmaga; hea koostöö teiste firmade, ettevõtete, asutustega; peab koosnema omavahel ühilduvatest osadest Andmebaasi projekteerimise tugipunktid: Millist infot on mulle vaja; millisel kujul ma
29. Mis on Turingi test? Turing test: TIS- masin, mis vastab küsimustele nii, et pole võimalik vahet teha kas vastab inimene või masin. Masin võib teha kõike, ka lollitada inimest. 30. Nimetada tehisintellekti osad. Loogiline tehisintellekt; otsing; mustrite avastamine; teadmiste esitus; järeldamine; terve mõistuse teadmised ja arutlemine; kogemusest õppimine, planeerimine 31. Kus võiks kasutada närvivõrke. Aktsiahindade ennustamine; lõhna7värvi tuvastamine; käekirja lugemine; vigase toodangu diagnoos 32. Milliseid omadusi peab rahuldama hea andmebaas *peab toetama firmale oluliste valdkondade tööd *peab kindlustama kõigi nende sujuva koostöö *peab koosnema omavahel hästi ühilduvatest osadest *peab võimaldama sujuvat koostööd teiste firmade, ettevõtete, asutuste jms *andmebaas peab arenema koos firmaga 33. Andmebaaside projekteerimine *millist infot on mul vaja *millisel kujul ma infot vajan
12.99 15.12.00 15.12.01 15.12.02 15.12.03 15.12.04 Aeg rahavooni 0.77 1.77 2.77 3.77 4.77 PV 707.66 656.37 608.79 564.66 7506.81 Puhasväärtusele 10044,29 vastab tootlus 7,82%. Seega on võlakirja tootlus aegumiseni 7,82%. 3 4. Võlakirjade riskid Kuigi võlakirjad sobivad investeerimisportfellis olevate aktsiahindade järskude muutuste tasakaalustamiseks, leidub nii praktiliselt riskivabasid võlakirju kui ka kõrge riskiga rämpsvõlakirju. Nagu kõikide väärtpaberite puhul, on ka võlakirjade tulusus ja risk omavahelises seoses. Kui võlakirjadega seondub mitmeid riskitegureid, siis peamised riskid on maksevõime risk ja intressimäära risk. Maksevõimetuse korral tekib oht, et võlakirja emitent satub finantsraskustesse ning ei ole võimeline
Turingi test on Alan arvu, parandada kvaliteeti jne. 9.Esimesena koostas ta Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti instruktsiooniridasid ehk programme. Ta oli inglise poeedi Lord suudab mõelda. 30. Tehisintellekti osad teadmusbaas, George Gordon Byroni tütar. Tegemist oli esimese järelduste mehhanism, kasutajaliides, arvutiprogrammiga maailmas üldse. Loetakse esimeseks omandamis/õppimiskomponent. 31.aktsiahindade naisprogrameerijaks. Tema järgi nimetati prognoosimisel; lõhna/värvi tuvastamine; käekirja lugemine; programmeerimiskeel ADA. 10. I põlvkond 1950 vigase toodangu diagnoos 32.ta peab toetama kõikide firmale elektronlamplülitused, II põlvkond 1958 pooljuhtlülitused, III oluliste valdkondade tööd; ta peab tagama nende valdkondade
näitajad. Väärtpaberituru infrastruktuur ja raamistik on arenenud viimase viie-kuue aasta jooksul. Turvalise kauplemiskeskkonna tagavad modernsed ja täielikult elektroonilised 1994. aastal asutatud Eesti Väärtpaberite Keskregister ja 1996. aastal oma tegevust alustanud Tallinna Väärtpaberibörs (TVB). Osaliselt väliskeskkonna muutusest tingituna ning teisalt kohalike investorite liigoptimismil ja ülemäära kasutatud finantsvõimendusel saavutatud väga kiirele aktsiahindade tõusule järgnenud järsk hindade langus 1997. aasta lõpus ja järgnev areng on kahandanud aktsiaturu osatähtsust ning pärssivalt mõjunud viimase arengule. Pideva aktsiahindade languse tulemusena on aktsiaturg minetanud oma senise atraktiivsuse ja rolli finantsvahenduses. Võlakirjaturg on väärtpaberituru arengus omanud suhteliselt tähtsusetut rolli, arenedes ilma keskvalitsuse lühiajaliste väärtpaberiteta. Ka kindlustusturg on olnud arengutes suhteliselt tagasihoidlik
Spread (spread) - Ostu- ja müügihinna vahe. Stop order - Order, mis muutub kehtivaks, kui aktsiahind läheb läbi kindlaks määratud stop-hinna. Seega ostusoovi puhul, kui hind langeb allapoole mingist kindlaks määratud hinnast ning müügisoovi puhul, kui turuhind tõuseb üle stophinna. Surnud kassi põrge - Kui surnud kass kõrgelt alla visata, siis põrkab kass maapinnalt küll tagasi, kuid jooksu ometi ei pista. Võrdluse surnud kassiga kannatab välja ka järsk aktsiahindade langus: aktsiahinnad hüppavad pärast järsku langust mõnevõrra üles. Mõnikord käsitletakse "surnud kassi põrget" ekslikult tõusva turu signaalina, kuid nagu surnud kass pärast põrget jääb ikka surnult lamama, nii ei hakka ka aktsiahinnad pärast üleshüpet tõusma. Sümbol - Lühendnimi, mida kasutatakse kauplemissüsteemides ning hindade defineerimisel teatud kindla väärtpaberi kohta Tulu ühe aktsia kohta (EPS) - EPS= (puhaskasum-eelisdividendid)/lihtaktsiate arv
Nende abil klaaris ta arveid oma poliitiliste vastastega ning avaldas survet valitsusele. Keskklassi kuuluvat kodanlasest omanikku üritas Mussolini veenda selles, et just tema ja ta kaasvõitlejad on ainus kaitse punaste eest. Oktoobris 1922 sai Mussolinist Itaalia peaminister. 6. 1929.a. suur majanduskriis Kuldsete 20-ndate lõpuks loetakse 24. Oktoobrit 1929 ehk päeva, mida ameeriklased nimetavad Mustaks Neljapäevaks. Sel päeval algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon, mis kestis 1933. Aastani. 7. Roosevelti "Uus kurss" Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks. 8. Hitleri võimuletulek Saksamaal 30. jaanuaril 1933 määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Peale tema pääses valitsusse vaid kaks natsionaalsotsialisti: portfellita minister Hermann Göring ja
Langev kauba- ja tööstustoodang mõlkis Ameerika enesekindlust ning aktsiaturg saavutas 3. septembril oma tipu ja hakkas alates sellest langema. Septembri lõpuks langes turg 10% tipust. Müük intensiivistus oktoobris ning kumineerus 24., 28. ja eriti 29. oktoobril börsikrahhiga. (Wall...) 6 3. TAGAJÄRJED 3.1. Suur Depressioon 1929. aasta krahh viis Kuldsed kahekümnendad ootamatule lõpule. Aktsiahindade langus põhjustas pankrotte ja raskeid makromajanduse probleeme, sealhulgas krediidi kokkutõmbumine, ettevõtete sulgemine, töötajate lahtilaskmise, pankade raskusi, rahapakkumise languse ja muid masendavaid majanduslikke raskusi. (Wall...) Kuigi Wall Streeti krahh ei ole ainuke Suure Depressiooni tekitaja, peetakse seda suurimaks mõjuavaldajaks järgnevatele sündumustele. Seda saab peeta aga suurimaks majanduslikuks depressiooni tekitajaks
a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat 30. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. 168150 31. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. võrdeliselt d. pöördvõrdeliselt 33. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puuduvad rahalised vahendid kauplemiseks b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d. mida pole võimalik kirjeldada 34
aasta keskmisest üle nelja korra väiksem. Eesti aktsiaturg on väga väike. Tallinna börs jääb nii kapitalisatsiooni kui ka käibe poolest tunduvalt alla teiste riikide börsidele. Aktsiahinnad Tallinna börsil on viimastel aastatel olnud väga volatiilsed. Võrreldes maailma aktsiaturgudega on OMXT 12 kuu muutused olnud viimasel neljal aastal oluliselt suuremad. Börsi kapitalisatsioon kasvas kuue kuuga aktsiahindade kasvu toel 22%, moodustades märtsi lõpus 12% SKPst. Investeerimisfondide tootluse positiivne trend jätkus, kuid senisest aeglasemas tempos. Investeerimisfondide osakute hinnad on jõudsalt kasvanud, ent jäävad majanduskriisieelsele tasemele siiski alla. Investeerimisfondide varad kasvasid viimase 12 kuuga 30 miljoni euro võrra 592 miljonini. Varade kasvu on mõjutanud positiivne tootlus ning netosissemaksete muutused.
Tõsi, tõusu osas oodatakse aeglustumist ning kulude kasvu, kuna delaveerimisest tekkinud madal kulubaas ei saa olla väga pikaajaline, kuid ka järgmise aasta oodatav P/E on 5.14, mis jääb tunduvalt keskmisele alla. Ettevõtte madala väärtuse põhjuseks on ka maailma majanduskriis ja negatiivsed ootused tuleviku suhtes, kuid see ei vähenda teadmist, et eelmise aasta eest maksis ettevõte suvel 10% dividende ning edaspidi on oodata ka nende kasvu. Seega laskumata edasi detailsesse aktsiahindade teemasse, siis minu jaoks on ettevõte oma tehtud muutuste tõttu äärmiselt atraktiivne ning kui midagi väga valesti ei lähe, saab sealt ka mõistlikku kasumit. Mitmed pangad (LHV ja Swedbank, kes on ka vastavalt Eestis enim ettevõtteid analüüsivad pangad) peavad ettevõtet Baltikumi üheks atraktiivseimaks. Kasutatud allikad: 1) AS Klementi börsiteade, Olulise osaluse muutus, http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?
inimkapitali struktuurkapitaliga. (Dsiss 2006) K. Bradley toob välja, et intellektuaalne kapital, olles juba oluline jõukuseallikas, esineb varjatud kujul ja ei kajastu ettevõtte finantskontodel. Kui aga vaimset vara bilansikontodel kajastada, saaksid investorid hinnata ettevõtet kordades väärtuslikumaks, kui aktivast välja võib lugeda. (1997,53) Eksisteerib laiaulatuslik kogemuslik tõestus sellele, et aruannete, aktsiahindade ning kasumi vahel on seos viimaste aastakümnete jooksul oluliselt vähenenud, viidates sellele, et aina enam on konkurentsieelis sõltuv ettevõtte intellektuaalsest kapitalist ja mittemateriaalsest varast (Bradley 1997). Oluline ei ole ainult rahalised väärtused ja tulemused vaid näiteks see, kuidas osatakse oma klientidele läheneda vaimsel tasandil, tekitada neis usaldusväärsus ja pakkuda neile tooteid läbi väärtusliku suhtlemise. Siinkohal oli võrdluseks ettevõtte kliendi e.
44. Dividenditootlus • Jooksev dividenditootlus % : dividend aktsia kohta : aktsia turuväärtus • Reaalne dividenditootlus % : dividend aktsia kohta : aktsia soetushind 45. Fundamentaalse ja tehnilise analüüsi põhimõtted • Fundamentaalne – ettevõtte majandusaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potentsiaali uurimine ning prognoosimine, eesmärgiga leida turul alahinnatud või ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid. • Tehniline – aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud muutuste põhjal. 46. Võlakirjade liigitus ja olemus Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen laenuandjale tagasi ning tasuda kokkulepitud intresse kokkulepitud tähtajal. • Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. • Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. 47. Võlakirja riski ja tulu seosed
1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine Inseneriasjandus: teha kõike nii palju kallilt makstud programmiste vaja? 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. lihtsamalt;Kommertsrakendused: kliendile Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. mainstream-tehnoloogiaks eriti järsult aktsiahindade meelepäraseid asju. Arvutiteadus - Matemaatiline Info otsimise algoritmid. tõusu.Tekkis palju firmasid, kes ei andnud üldse arvutiteadus(Algebra eriharud, Arvutatavus, kasumit, ainult kulutasid raha, kuid mille aktsiaid osteti Keerukus), Praktilisem arvutiteadus (Algoritmika,
närvivõrgud elusorganismis, ebakindluste esitamine närvivõrkudes, reeglid ja närvivõrgud, viis arvutusmudelit. Närvivõrk koosneb elementaarsetest töötluselementidest (neuronitest) ja nendevahelistest seostest. Neuronid ühendatakse närvivõrku, mis koosneb kahest või enamast kihist. Kahe kihi puhul tegemist sisend ja väljundkihiga, nende vahel võivad olla varjatud kihid. Närvivõrkudel on palju rakendusi, näiteks aktsiahindade prognoosimine, lõhna/värvi tuvastamine, allveelaevade avastamine sonari abil, käekirja lugemine, vigase toodangu diagnoos jne. 41. Milline teadmiste esitamise keel on parim? parimat teadmiste esituse keelt ei ole, erinevatele ülesannetele sobivad erinevad keeled 42. Ebakindluse/mittetäpsuse jne liike (näited!). Ebatäpsus (maatüki külje pikkus on 50 meetrit täpsusega +2 meetrit) Ebakindlus (ma arvan, et see maksis 50)
1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine Turing machine - lihtne teoreetiline masin. Alan UNIXi filosoofia 1.väike on ilus(iga utiliit/teenus 1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 täidab ainult ühte funktsiooni;komponentide ehitus Siemensiga. Heinz Nixdorf mainstream-tehnoloogiaks eriti järsult aktsiahindade Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne ja opsüsteemi vahendid võimaldavad kerget ja arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi selge liidesega kombineerimist; keerulisemad tõusu
51. Börsiindeksi olemus Indeks, mille abil mõõdetakse väärtpaberituru või selle majandusharu väärtpaberite väärtuse muutust. 52. Arbitraazi mõiste Arbitraazi eesmärk on saada kasumit hinnavahest. 53. Fundamentaalne ja tehniline analüüs Fundamentaalne analüüs ettevõtte majandusaastaaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potentsiaali uurimine ja prognoosimine eesmärgiga leida ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid. Tehniline analüüs aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud hinnamuutuste alusel. 54. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused Turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada. 55. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus Likviidsus Kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Turu sügavus Ostu ja müüginoteeringute arv. Volatiivsus väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul
c. ei mõjuta üldse 44. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel. Seega ei suurene a. rahvatulu b. üldine hinnatase c. * töötus d. reaalne kogutoodang 45. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. * 168150 46. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. * tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 47. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. * võrdeliselt d. * pöördvõrdeliselt 48. Kapitali kasutamiskulu on a. investeeringud + amortisatsioon b. mehhanismide (kraanad jne.) rendikulud miinus nende amortisatsioon c. * intressi määr + amortisatsioon d. intressimäär + fondimahukus 49. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad a
aasta. o 51. Börsiindeksi olemus. o Indeks, mille abil moodetakse väärtpaberituru voi selle majandusharu väärtpaberite väärtuse muutust. o 52. Arbitraazi moiste o Eesmärk saada kasumit hinnavahest o 53. Fundamentaalne ja tehniline analüüs o FUNDAMENTAALNE- ettevotte majandusaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potensiaali uurimine ning prognoosimine, eesmärgiga leida turul alahinnatud voi oodatust kiiremini kasvavaid ettevotteid o TEHNILINE- aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud hinnamuutuste pohjal o 54. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused. o Efektiivse tutu teooria Väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistottu ühelgi investoril ei onnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada o Turg reageerib kohe uuele infole o o 55. Likviidsus, turu sügavus, volatiivsus. o LIKVIIDSUS- kui palju saab osta voi müüa vara ilma turuhinda mojutamata
odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 53. Fundamentaalne ja tehniline analüüs 1) fundamentaalseks analüüsiks nimetatakse ettevõtte analüüsimist ja hindamist keskendudes finantsaruannetele, juhtkonnale, konkurentsile ja üldisele turusituatsioonile 2) eesmärgiks on leida alahinnatud või ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid 3) tehniline analüüs – aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud hinnamuudatuste põhjal 54. Efektiivse turu olemus, omadused, eeldused Väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat kasumit saada 55. Likviidsus – kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata Turu sügavus – ostu ja müüginoteeringute arv (vaadeldakse nii arvu kui kogust)
Seda kõike võimendab finantsvõimenduse kasutamine: ostumaania faasi jõudes ei hooli inimesed enam riskidest, vaid haaravad võimalustest, mis aitavad kiirest hinantõusust kasu saada. Kui jõuab kätte faas, kus ettevaatlikuma investorid otsustavad välja sellest astuda, siis hinnatõus peatub, ja teised hakkavad oma positsioone likvideerima. See toob kaasa hinnalanguse. 34.Seletage börsikrahhi teket. Börsikrahh (Stock market crash) on äkiline aktsiahindade ülisuur langus, mis toimub üleriigiliselt ja üldjuhul kõikides sektorites. Krahhid tekivad paanika tagajärjel, tavaliselt aitab paanikat tekitada ka fundamentaalne majanduse olukorra halvenemine. Kui buum on jõudnud massidesse, tuleb muutuda ettevaatlikuks. Krahhile viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad ootavad madalamaid hindu
nimiväärtus. TALIBID (Tallinn Interbank Bid Rate) on deposiidi intressimäär Tallinna pankadevahelisel rahaturul ehk Eesti turul fikseeritav tase, millega võetakse pankadevahelisel turul raha sisse. TALIBOR (Tallinn Interbank Offer Rate) on laenu intressimäär Tallinna pankadevahelisel rahaturul ehk Eesti turul fikseeritav tase, millega laenatakse pankadevahelisel turul raha välja. TALSE (Tallinn Stock Exchange) indeks on Tallinna Väärtpaberibörsi indeks, mis kajastab aktsiahindade muutumist. Tallinna Börsi I-nimekiri (ka: investornimekiri) - sisaldab väiksemate firmade aktsiad, sellesse lülitamise kriteeriumid on võrreldes põhinimekirjaga leebemad Tallinna Börsi põhinimekiri - sisaldab suuremate ja tuntumate emitentide aktsiaid Tallinna Börsi vabaturg - väärtpaberiturg, mis on mõeldud uutele ettevõtetele, kes veel ei vasta börsi põhi- ja lisanimekirja tingimustele TALSE indeks - Tallinna Väärtpaberibörsi üldindeks, millesse kuuluvad kõik põhi- ja
seotud reisikuludega jms. Järelikult on õiglane neid rohkem Kuigi äraarvamismäng ei pruugi õnnestuda, on spekulandi mitte selleks, et süüa, vaid on kehastunud selleks, et areneda ehk küll. Aga tihti on vabatahtlikeks surmamõistetud või toetada, et tagada neile teistega võrdsed võimalused. eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajaliselt kõikumiselt nö ja täiustuda. Järelikult esimene funktsioon. eluaegset vanglakaristust kandvad inimesed, kellel Milline peaks Robert Nozicki meelest olema ideaalne riik ja vaheraha.
tõusevad. 4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorlikule tegevusele? Soov teenida dividende, huvitatud stabiilsest aktsiakursist, ost-müük pole tema jaoks eesmärk omaette, kursilangus sunnib aktsiaid müüma. · Spekulatiivsele tegevusele? Soov teenida kursimuutustelt, püüab müüa ülemises käänupunktis e kõrgeima võimaliku hinnaga enne langust ning osta siis kui hind on põhjas ja hakkab tõusma. Eesmärk teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt nö vaheraha. · Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine. 5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. · Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. · Võrreldes investori tegevusega
hinnatõus peatub, ja teised hakkavad oma positsioone likvideerima. See toob kaasa hinnalanguse. 66. Seletage börsikrahhi teket. 17 Esimesed müüjad Ostuhuvi väike, uued müüjad turul Investorid valmis mistahes hinnaga müüma Hakatakse panustama tõusule, kuid eelmised tipud jäävad saavutamata Börsikrahh on äkiline aktsiahindade ülisuur langus, mis toimub üleriigiliselt ja üldjuhul kõikides sektorites. Krahhid tekivad paanika tagajärjel, tavaliselt aitab paanikat tekitada ka fundamentaalne majanduse olukorra halvenemine. Kui buum on jõudnud massidesse, tuleb muutuda ettevaatlikuks. Krahhile viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad ootavad madalamaid hindu. Aktsiate müümisele tasub mõtlema
tõusevad. 4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorlikule tegevusele? Soov teenida dividende, huvitatud stabiilsest aktsiakursist, ost-müük pole tema jaoks eesmärk omaette, kursilangus sunnib aktsiaid müüma. Spekulatiivsele tegevusele? Soov teenida kursimuutustelt, püüab müüa ülemises käänupunktis e kõrgeima võimaliku hinnaga enne langust ning osta siis kui hind on põhjas ja hakkab tõusma. Eesmärk teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt nö vaheraha. Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine. 5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub.
tõusevad. 4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorlikule tegevusele? Soov teenida dividende, huvitatud stabiilsest aktsiakursist, ost-müük pole tema jaoks eesmärk omaette, kursilangus sunnib aktsiaid müüma. Spekulatiivsele tegevusele? Soov teenida kursimuutustelt, püüab müüa ülemises käänupunktis e kõrgeima võimaliku hinnaga enne langust ning osta siis kui hind on põhjas ja hakkab tõusma. Eesmärk teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt nö vaheraha. Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine. 5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub.
aktsiaseltsi nõukogu ja üldkoosoleku otsusele, lisaks sätestas seaduseelnõu, et vetoõiguse omanik saab konsensust nõudvates küsimustes vastu hääletada üksnes juhul, kui otsuse vastuvõtmise võib kaasa tuua õigusaktide rikkumise või avaliku huvi olulise kahjustamise. (8) 14 1.6 Ericssoni ja Google aktsiahindade võrdlus Google 875,00 825,00 775,00 725,00 Hind 675,00 625,00 575,00 525,00 475,00 16.09.2011 16.10.2011 16.11.2011 16.12.2011
Põhimõtteliselt ei ole ta huvitatud aktsiakursside muutustest (kursi tõus ettevõtte edukus, kursi langus müüb ja otsib parimat paigutust) Spekulant raha ettevõttesse paigutamine vaid paratamatus, mille kaudu teostada oma põhieesmärki teenida kursimuutustelt Ta on õnnemängija - lühiajalised huvid - ennustab käänupunkte ja müüb aktsiaid enne seda, kui jõuab teise käänupunktini. Kuigi õnnemäng ei pruugi õnnestuda, on spekulantide eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt vaheraha. Manipulaator isik, kes turul mingis mõttes monopoolses seisundis, mistõttu ta on suuteline omatahtsi aktsiakurssi kõigutama. Tema eesmärgiks on luua väärkujutlus hinnatrendi muutumisest. 5. Kas manipulaatori tegevus väärtpaberiturul on utilitaarsest seisukohast eetiline või mitte? Võrreldes spekulandi tegevusega? Võrreldes investori tegevusega?
fundamentaalselt põhjendatud väärtusest. Mulli puhul ei osteta enam seepärast, et hind on soodne või odav, vaid sellepärast, et teised ostavad ka ja püsib lootus vara kellelegi edasi müüa veelgi kõrgema hinnaga. Mullile aitab kaasa investorite usk mingi uudse olukorra või reaalsuse tekkesse, ebavõrdne informeeritus, pangalaenu laialdane kättesaadavus ja piiriüleste kapitalivoogude roll. 66. Seletage börsikrahhi teket Börsikrahh on äkiline aktsiahindade ülisuur langus, mis toimub üleriigiliselt ja üldjuhul kõikides sektorites. Krahhid tekivad paanika tagajärjel, tavaliselt aitab paanikat tekitada ka fundamentaalne majanduse olukorra halvenemine. Enamasti on enne börsikrahhi toimunud majandusbuum. Krahhile viitavad märgid on, et pakkumine ületab nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde ning ostjad ootavad madalamaid hindu. Aktsiate müümisele tasub mõtlema hakata kui aktsia hinnad jäävad vahepeal kõikuma kõigi
Portfelli võimendamine Optsioone saab kasutada nii finantsriski maandamiseks kui ka võimenduse suurendamiseks (finantsriskiga spekuleerimiseks). Näiteks nähes võimalust turu langusele, võib investor portfelli kindlustada müügioptsiooniga indeksi (näit. Nasdaq, Dow Jones) peale. Sel juhul ei pea investor tervet oma portfelli turu languse hirmus likvideerima ning turu langedes ei kaotata aktsiate langusest kuna optsioonihinna tõus kompenseerib aktsiahindade languse, turu tõustes võidakse kaotada vaid optsioonipreemia. Optsioonide abil saab ka kasutada võimendust. Suurema võimenduse kasutamine tähendab kõrgemat potentsiaalset tulu ning ka suuremat riski. Näiteks, 100 aktsia ostmine turuhinnaga 50 USD läheks investorile maksma 5000 USD. Samal ajal 5 dollarise preemiaga optsioon läheks maksma 500 USD (5*100). Oletame, et kuu pärast on aktsia hind tõusnud 55 USD-ni. Aktsiate väärtus on tõusnud 5500 USD-ni e
5 või 10 aasta pärast investeeringust väljuda, seda siis juba loomulikult kõrgema hinnaga. Spekulant raha ettevõttesse paigutamine on vaid paratamatus, mille kaudu teostada oma põhieesmärki teenida pigem lühiajaliselt tulu aktsiakursi muutustelt. Kohati võib teda nimetada õnnemängija - lühiajalised huvid - ennustab käänupunkte ja müüb aktsiaid enne seda, kui jõuab teise käänupunktini. Kuigi õnnemäng ei pruugi õnnestuda, on spekulantide eesmärgiks teenida aktsiahindade lühiajalistelt kõikumistelt vaheraha. Praktikas siiski loevad teadmised ning on väga palju pikaajaliselt edukaid kauplejaid ja teisi nö spekulante, mistõttu see nende jaoks ei ole väga õnnemäng. Manipulaator isik, kes turul mingis mõttes monopoolses seisundis, mistõttu ta on suuteline omatahtsi aktsiakurssi kõigutama. Tema eesmärgiks on luua väärkujutlus hinnatrendi muutumisest ning võita raha teiste arvelt. 5
Kui tavaliselt tehakse investeerimisfond selleks, et riski hajutada, siis spetsialiseeritud fondi eesmärk on vastupidine - teha panus ühele majandusharule või piirkonnale. e) Samasuguse tegevusstrateegiaga on riskifondid, mis kasutavad finantsvõimendust ning teisi riski ning tulusust suurendavaid võtteid. Ka riskifondi eesmärk ei ole riski hajutamine, vaid tegevuse kontsentreerimine kõige suuremat tulu tõotavasse sektorisse. 30. Börsiindeksi olemus. Selleks, et lihtsustada aktsiahindade käitumise analüüsimist ning luua arv, mis iseloomustaks kokkuvõtlikult kogu turgu, hakati arvutama keskmist aktsiahinda aktsiaturgu kõige paremini iseloomustavate aktsiate alusel. Investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel.
Hetkel on vastupidi: väärtuslikud on peamiselt need ettevõtted, mis suudavad kasumit teenida. Teiste osas ollakse ettevaatlikud. 1990-2002: aktsiamull 1990-1996 kasvas USA aktsiaturg (nii DOW kui NASDAQ indeksid) palju kiiremini, kui eelmistel kümnenditel. 1996 arvas Fed-i juht Greenspan, et kasv on olnud liiga kiire (“irrational exuberance” speech) 1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine mainstream-tehnoloogiaks eriti järsult aktsiahindade tõusu. Tekkis palju firmasid, kes ei andnud üldse kasumit, ainult kulutasid raha, kuid mille aktsiaid osteti tohutu hinnaga. See andis hoogu ka nende firmade hinna kasvule, kes kasumit tekitasid. 2000 aasta alguses oli NASDAQ index veidi üle 4500. 2002 sügis oli see 1139! 2000-2002 nii NASDQ kui DOW pidevalt langesid Analoogia eestis: börsimull 1997 IT- ja mitte-IT firmad
Puudus – sellega on keeruline võrrelda allüksusi omavahel. Ootustel põhinev juhtimine EBM= tegelik EP – oodatav EP. ● Ootuste kujundamise aluseks on üldjuhul analüütikute hinnangud. Eelis – parim mõõdik lühiajalises perspektiivis, sest on tugevas korrelatsioonis aktsiate hinnamuutustega. Puudus – ootuste määramisel on oluline juhtide roll suhtlemisel turuga. Mida suurem on müra, seda suurem on aktsiahindade varieeruvus. Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad mõõdikud Puudused: Rakendamine võib olla keeruline, kui sisendeid on palju (hindamine põhineb prognoositud tulemusel). Pikal perioodil annab korrektse tulemuse, kuid mitte lühiperioodil. Juhtidel on võimalik tulemustega manipuleerida. 20. Millised on mittefinantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Mittefinantsmõõdikud – innovatsioon, kvaliteet, kliendi rahulolu, kliendi lojaalsus jne.
n vajalikud 5 või 4 saamiseks - 5 näitab EESKUJULIKKE teadmisi kõige viimasena, sest need võtavad rohkem aega. Mida rohkem seda suurem on 4 ja 5 saamise võimalus. Valem 1 0 0 0 1 0 2 Pikkus Like a virgin Like a virgin AKTSIAHINDADE ANALÜÜS - GOOGLE FINANCE Googeldage lauset "google finance" ja te sattute lehele http://www.google.c New York Stock Exchange. Sisestage lahtrisse Aktsiad!D28 oma tudengiko variandile vastavad analüüsitavad tööstusharud - näiteks variandile 9 vasta Iga firma jaoks: vajutage selle firma nimele ja te liigute selle lehele. Valige v september 2011 ja vajutage UPDATE. Selleks, et andmed Excelisse laadid ja Excel suudab selle avada
annaabi.ee 
