Ülemaailmne majanduskriis - demokraatia häving? (3)

Ülemaailmne majanduskriis - demokraatia häving?
24. oktoobril 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon,mis kestis 1933. aastani. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mistõttu varises kokku ka pangandus . Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis oli ületootmine ja vale majandamine . Liiga palju laenati pankadelt, et alustada oma äri, mis ei õnnestunud ja ei suudetud enam tagasi maksta. Suurendati tollimakse , millega muudeti kriis ülemaailmseks.
Usas saadi kriisist üle, kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts, mis jagas föderaalvahenditest toetusi eraettevõtjatele tingimusel, et viimased säilitavad olemasolevad töökohad või suurendavad nende arvu. Alustati ehitustöid, föderaalse eelarve rahadest ehitati teid ja ühiskondlikke hooneid. Uueks presidendiks sai 1933. aastal demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes võttis kasutusele uue kursi poliitika, mis võimaldas ületada majanduskriisi. Roosevelt devalveeris ka dollari.
Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler (Saksamaa diktaator ehk füürer) ning tuli võimule 1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine . Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis H. Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo . Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Saksamaad kiiresti taasrelvastada: sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne.
NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba diktatuur ja võimukas Lenin. 1924. aastal suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Stalin. 1928. aastal algas Stalini isikukultus , kõik pidid teda jumaldama, kuna ta kartis et keegi võib teda kukutada . Stalin võttis kastusele viisaastakuplaani, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks, see omakorda tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandisse. Paljudelt võeti ära talud . Industrialiseerimine, s.o metallurgia -, mäetööstus- ja masinaehitusettevõtete, raudteede ja kanalite ehitamine toimus tööarmee jõududega. Enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne – arendada välja rasketööstus – oli täidetud. Viisaastak lõppes 1932.-1933. aasta hirmsa näljahädaga, milles hukkus erinevatel andmetel 5-7 miljonit inimest.
Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. Sreigid keelustati. Alandati töötasu, et nõnda vähendada tööpuudust. Vähenes veini ja tsitrusviljade turustamine ning hakati kasvatama kõikjal nisu, isegi seal, kus see ei olnud majanduslikult õigustatud.
Võib öelda, et ülemaailmse majanduskriisi ajal hävis demokraatia kuna igasse riiki surusid end võimule kommunistid ja natsid . Inimestega käituti väga julmalt. Tuli alluda, kui ei tahetud surma saada. Riikides valitses suur tööpuudus, jõukust kogunud keskklass vaesus , nälg ja rahulolematus, elatustaseme langus. Enam ei usutud, et igaüks on oma õnne sepp ja inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Usuti , et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt.