· Liberaalne- riigi sekkumist mjaandusellu piirav, üksikisiku vabadusi ning kodaniku- ja poliitilisi vabadusi rõhutav suund, uuendusmeelne. · Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse fraktsioon ühte erakonna kuuluvatest parlamendisaadikutest. · Mitmeerakonnasüsteem esinduskogus on rohkem, kui 2 erakonda. · Koalitsioonvalitsus mitmeparteiline vaitsus. · Enamusvalitsus omab parlamendis enam kui poolte esindajate toetuse. · Valimised on kodanike võimalus otsustada, kes hakkab poliitilisi otsuseid tegema.
delegatsioonide saatmine välisriikidesse oli suur ja ainuõige samm iseseisvuse poole. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus veendumus oma riigi vajalikkusest. Tänu saksa pealetungile 18.veebruaril 1918 võeti põgenevatelt enamlastelt võim üle. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud eelkõige iseseisvuse väljakuulutamiseks. Erinevates Eesti linnades loeti ette iseseisvusmanifestid. Tallinnas loodi 24.veebruaril EV Ajutine Vaitsus, ehkki nende tegevust ei sallitud, see katkestati. Mõne aja pärast anti siiski luba Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks seoses rahutustega Saksamaal. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima ka tegelikult (de facto). Järelikult olid iseseisvusmanifestide ettelugemine ja Ajutise Valitsuse tegevus loonud tee EV tekkele. Enamlased koondasid idapiiril sõjalist jõudu Eesti alade taasvallutamiseks. 28.novembril 1918 puhkes Vabadussõda. Rahvas
Igal aastal lisandus veel ühe aine õpetamine eesti keeles. Kui kool õpetaks rohkem aineid riigikeeles, siis määrati neile lisarahastamine. 2010. aastaks pidi igas koolis olema 3-4 ainet eesti keeles. Sellest aastast peab vene gümnaasiumis olema 60% ainete õpetamisest riigikeeles. Nagu te võite arvata, siis on see pooleli. Lõplik eesmärk on teha niimoodi, et Eestis poleks ühtegi vene gümnaasiumit. Kuidas valitsus argumenteerib selle reformi vajadust? Põhimõtteliselt annab vaitsus ainult kaks põhjust: 1. Eesti keele teadmiste paranemine 2. Venekeelse rahva konkurentsivõime suurendamine eesti keele parema tundmise kaudu. Kuidas on läbi viidud sama reform Lätis? Selle reformi valmistamine kests kümme aastat. 1995. aastal otsustas Läti Seim, et igas vene koolis peaksid lapsed õppima vähemalt kaks ainet läti keeles põhikoolis ja kolm ainet keskkoolis. 1998. aastal vastuvõetud haridusseaduse redaktsiooni kohaselt peaksid keskooli õpilased
Eestli püüdles demokraatia poole. 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu, et võtta vastu esimese põhiseaduse. 15.juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus mis sätestas kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, usu, südametunnistuse ja sõnavabadus. Kõrkeima võimu kandjaks oli rahvas.Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu. Täiedesaatev võim Vabariigi Vaitsus, valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Kuid see üdini demokraatlik seadus ei hakanud täielikult tööle, teiseks puudus president. Kujunes välja mitmeparteiline süsteem. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse. Koalitsioonivalitsuses osalevad 5 erakonda põhjustasid pingeid. Töö jätkudes lisandus erimeelsusi, sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Sagedased valitsusevahetused tekitasid ebastabiilse poliitilise mulje
seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. 2. (l.25-28) Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võuimudele lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, vaitsus koos oma allasutustega ja kohtud. Mõnikord võib veel olla riigipea. 3. (l.66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
