JÜRI VILMS Elulugu • Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889. aastal Viljandimaal • Jüri Vilms alustas oma kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis • Tänu headele õpitulemustele jätkas oma haridusteed Pärnu poeglaste gümnaasiumi teises klassis • Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus • 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms gümnaasiumist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes • Võimude tähelepanu alla sattnud Vilms oli oma tegevuse tõttu lühemat aega vahiall • 1907. aasta sügisel astus Vilms Tartu Ülikooli õigusteaduskonda
a . Tema koolitee algas Pilistvere kihelkonnakoolis. Kool asus 7 kilomeetri kaugusel tema kodust ning see oli internaatkool. Tema õpitulemused olid märkimisväärt ja tema tahe õppida oli väga suur. Edasi kulges 1901. aastast Pärnu gümnaasiumis kuhu ta saadeti ksamit tegema juba aasta enne kihelkonna kooli lõpetamist. Seal oli ta nii edukas õpilasene, et peagi õppemaksust vabastati. 1904 asutas Vilms koos oma klassikaaslastega Pärnus illegaalse õpilasringi "Taim", mis andis välja samanimelist ajakirja. 1906 sai JV selle toimetajaks. Loeti keelatud kirjandust, peeti koosolekuid ja kõnesid. Vilms paistis silma osava oraatorina, agiteeris ja organiseeris. Esimese Vene revolutsiooni päevil lõi 16-aastane Vilms kaasa ka sotsiaaldemokraatlikus liikumises, kus juba ilmutas häid juhivõimeid. 1907 heideti ta gümnaasiumi 6. klassist välja. Gümnaasiumi lõpetas ta eksternina 1907.
Jüri Vilms vaba ühiskonna eestvõitlejana - mida on temast õppida tänasel Eestil ,,Kust on saanud vene rahvas meie, Eesti rahva kohta õiguse viimase saatust ära määrata. Meie oleme samasugune vaba rahvas nagu vene rahvaski... Eesti rahva üle ei ole ühelgi maailmas õigus peale tema enese ." kirjutas Jüri Vilms 1917 aastal ,,Päevalehes". Esindades selle väljaütlemisega vaba ühiskonna põhimõtteid. Ta pidas oluliseks demokraatia levikut ja säilitamist ning sõnavabadust sõltumatus pressis. Advokaadi ja ajakirjanikuna on Vilms parim näide siiani suhteliselt vähe tähelepanu saanud tolleaegsest vaba ühiskonna eest seisjast, kes suri Eesti Vabariigi eest. Õnneks on ta pärand säilinud nii vaba Eesti riigi , kui ka tema kirjutiste näol. Aga mida siis ikkagi on
Jüri Vilmsi lühike elulugu Jüri Vilmsi võitlusrikas ja saatuslik elutee (13.03.1889 - 13.04.1918) 1901. aasta sügisel võeti vastu Pärnu gümnaasiumi 2. klassi 12-aastane tugevaõlgne ja tragi Pilistvere poiss Jüri Vilms. Juba karjapoisina oli ta endast suurematele külapoistele, kes talle olid liiga teind, tõotanud, et oodaku need, kui ta kord advokaadiks saab, küll ta siis neile õigust mõistab. Gümnaasiumi astumisega tegi ta selle ihaldatud kutse poole esimese sammu. Selle mõisaehitustöölise- talurentniku poja haridustee ei olnud aga majanduslikult kerge. Vanemaile teinud raskusi kooliraha tasumine, esimesel õppeaastal pidanud vanemad müüma isegi oma ainukese lehma, et tasuda kooliraha.
...................................................... 7 LISAD.............................................................................................................. 8 Lisa 1. Jüri Vilmsi päevik, mis kirjeldab ta hukkamist..................................8 Lisa 2. Pilt Jüri Vilmsist..............................................................................10 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ajalooline isik Jüri Vilms. Käesolev töö koosneb ühest suuremast peatüksist. Antud peatükis tehakse ülevaade Jüri Vilmsi eluloost. Alapeatükides kirjutatakse Jüri Vilmsi isiklikust elust ja perekonnast ning teises alapeatükis kirjutatakse Vilmsi mälestuste jäädvustamisest. Töö eesmärgiks on anda infot kaasõpilastele ja õpetajale. Referaat annab hea ülevaate Jüri Vilmsist ja tema elukäigust. Materjali kokkupanekul on kasutatud veebipõhiseid artikleid.
Ajaloo arutlus Eesti iseseisvumine – õnnelik juhus või asjade loomulik käik? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, ent üsna lühikeseks ajaks. Iseseisvuse väljakuulutamiseks moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee , mille koosseisu kuulusid Konstantin Päts , Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvumisele lõid eelduse paljud asjaolud ja tegevused. Ma arvan, et Eesti Vabariigi loomine oli kombinatsioon õnnelikust juhusest ja asjade loomulikust käigust. Eesti iseseisvumisele andis tõuke Venemaa kriitiline olukord. 1917. Aasta alguseks oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Venemaal toimusid pidevalt rahutused, kuna venelased ei olnud oma võimuorganitega rahul. Kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine
Eesti iseseisvuse pidi revolutsioonilisel teel väljakuulutama. Jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja paigas kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.02.1918. Vene armee põgeneb ning enamlased kah. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes nagu iseseisvuse väljakuulutamiseks.(koosseis:päts,vilms,konik). 21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. Samal päeval tegid Pätas ja Vilms katse sõita Haapsallu, et see ette lugeda. Paraku jõudsid sakslased Hapsi enne neid, samuti ebaõnnestus sõit Tartusse ning tehti koopiad ja saadeti laiali et esimesel sobival võimalusel rahvale ette lugeda. Seda tehti esimesena Pärnus. Tlnis asusid enamlased ööl vastu 24.02 laevadele, et põgeneda. 24 õhtul moodustati seal Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes demokraatlike erakondade esindajatest. Peaminister K.Päts, asetäitja J.Vilms. 25
Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See moodustati NV poolt, et lavastada kodusõda ja varjata NV agressiooni Eesti vastu. Asutav Kogu: Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes
aastal. Seltsi nimi muudeti hiljem ümber Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsiks (edaspidi selts). Seltsi asutajateks olid peamiselt arstid ja bioloogiateadusega seotud inimesed, eeskätt Tartu Ülikoolist (TÜ). 1924. a detsembris valiti seltsi eestseisuse esimeheks TÜ tervishoiuinstituudi juhataja ja hügieenik prof. Aleksander Rammul, tema abi TÜ lastehaiguste kateedri ja kliiniku juhataja prof. Aadu Lüüs. Seltsi kassapidaja oli dr A.Audova, kirjatoimetaja dr Juhan Vilms, ametita liikmeteks J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud. Kahe säilinud nimekirja kohaselt kuulus seltsi Tartus vähemalt 41 ja Tallinnas 53 inimest. TÜ õppejõududest/teadlastest olid eugeenika alal ühed aktiivsemad kohtuarst ja hilisem eugeenika instituudi juhataja (1939) Hans Madissoon (luges ülikoolis al 1928
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni. Keiser loobust troonist ja Venemaast sai vabariik. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest
VSDTP. Taani, Pr, Vene P-korpus raha, Päästekomitee (19.02): e. Loode armee sõdurid J. Vilms, K. Konik, Landerswehri sõda Eesti Rahuläbi- Enamlaste reformid (15.nov.1917) K. Päts..Võeti Rüdiger von der Galtz vabastamine rääkimised · keelustati parteid vastu iseseisvus- 1919 juuni/juuli E×S Võnnus 1919.sept.rängad
oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner oli sõjavägede ülemjuhataja, kes muutis poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks. Poska oli sellel ajal välisminister. 5. Miks oli pooleteist päevane vabadus Eesti jaoks tähtis ? 5. Sest kui saksa väed uuesti tulid, vallutasid nad juba iseseisva riigi ja see jättis ülejäänud maailmale halva mulje vms.. 6. Mis oli ETK ( Eesti töörahva kommuun ) ? 6
Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule, Eesti oli muutunud üheks arenenumaiks Vene riigi piirkonnaks peale 1905. aasta revolutsiooni majandustõusu. 1905. aasta revolutsioon polnud meile kasulik mitte üksnes majanduslikult, vaid see ka äratas rahva justkui unest. Hakati tõsiselt tegelema poliitikaga ning looma erakondi. Pead tõstsid sellised poliitikud nagu Jaan Tõnisson (Eesti Demokraatlik Erakond), Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit) ja Jüri Vilms (Eesti Tööerakond). Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid ja eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes tõusis. Veel eriti oluliseks võib meie seisukohalt pidada veel Esimest maailmasõda, sest selle venimene kurnas Venemaad ja Saksamaad. Oli aeg oma kõige võimatumaid unistusi realiseerida. Märtsis korraldati Petrogradis 40 000 osavõtjaga demonstratsioon, mis omakorda viis meid 30. märtsil 1917 allkirjastatatud autonoomsuseni
Iseseisvuse väljakuulutamine Päästekomitee loomine oli riiklikult väga oluline. See moodustati 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomiteesse kuulusid tuntud poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ja arst Konstantin Konik. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Päts ja Vilms tegid samal päeval katse sõita Haapsalusse, et see seal kõigile avalikult ette lugeda. Sellest tuli aga loobuda, sest sakslased jõudsid enne kohale. Siis tahtsid Päästekomitee liikmed Päts ja Vilms sõita Tartusse, et see seal kõigile ette lugeda. Kahjuks nurjus ka see katse neil. Peale kahe katse nurjumist otsustasid nad teha manifestist mõned koopiad ja saata need kõikidesse suurematesse linnadesse, kus need sobival hetkel rahvale ette loetakse
tähendas 15. nov. otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle taust : Mõte, et võiks iseseisvaks saada tuli aastal 1916 J. Vilmsi poolt. 1918 kuulutati välja iseseisvus. Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Päästekomitee liikmed olid Jüri Vilms, K. Päts ja K. Konik, nemad lugesid ette Eesti manifesti. 23.02 loeti see ette Pärnus, päev hiljem Tallinnas. 24. 02. moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus- peaministriks oli K. Päts ja asetäitja J. Vilms. Saksa okupatsioon : (3.03 9. 11. 1918. ) Saksa eesmärk oli moodustada Balti hertsogi riik. Selle loomiseks paluti abi keisrilt. Saksamaa ei tunnustanud iseseisvat Eesti vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu
Partei Juhid Keda esindab= Kohti maapäeval Eesti demokraatlik Jaan Tõnisson Lõuna-Eesti 7 erakond talupojad.linnakodanlus , inteligents Eesti maarahva liit Kontstatin Päts Jõukam talurahvas 13 Eesti tööerakond Jüri Vilms Linna keskkihid, 4 ametnikud Eesti Mihkel Martna Väikekodanlus, 9 seotsiaaldemokraatlik töölised Ühendus Maapäev · Maapäev oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.(valimisaktiivsus madal 30%) · Täidesaatva organina valiti Maavaslitsus,mille eesotsas oli Jaan Raamot, hiljem Päts · 25
1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20
Otsustati Eesti iseseisvus välja kuuluta revolutsioonilisel teel rahvuslike poliitikute poolt Aeg ja koht pandi paika selle järgi, kus suudetakse võim enamlaste käest üle võtta Saksa pealetund algas 18. Veebr 1918->kahe nädalaga olid enamlased Eestist väljas 19. Veebruaril loodi Maanõukogu vanematekogu otsusega Päästekomitee->see oli mõeldud eelkõige iseseisvuse väljakuulutamiseks Selle koosseisu kuulusid: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik 21. Veebr.kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti Esimest korda avanes võimalus manifesti ette lugeda Pärnus 23. Veebr. 24. Veebr. põgenesid enamlased laevadega Petrogradi 24. Veebr. õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, koosnes demokraatlike erakondade esindajatest->peaminister Konstantin Päts, tema asetäitja Jüri Vilms 25. Veebruari keskpäeval marssisid Saksa üksused Tallinnasse ja Eesti iseseisvus
11. Woodrow Wilson: Oli Ameerika Ühendriikide 28 president. 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast Esimest maailmasõda. 12. Eesti Vabariigi välja kuulutamise eeldused, Päästekomitee, iseseisvusmanifest, sündmused, mis aitasid kaasa EV sünnile. Eeldused: tööstuse areng, hakati looma erakondi, ühtlustus kirjakeel. Päästekomitee: 1918 loodus Eesti riigivõimuorgan. Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Päts oli päästekomitee liige. Iseseisvusmanifest: Dokument, millega 1918. a veebruaris kuulutati välja iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik. Sündmused: Erakondade kujunemine, Vene sõjaväe nõrkus, Impeeriumi lagunemine. 13. Vabadussõda- aeg, osapooled, põhjused, kuidas muutus sõda eestlaste jaoks, nimeta põhjuseid, mis tõid pöörde eestlaste kasuks. Aeg: 28.11.1918-02.02.1920. Osapooled:
27. oktoober võtsid võimu enda kätte 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks Eesti Vabariigi sünd 1918 jaanuar Asutava Kogu valimised 19.veebruar Maanõukogu juhatus kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti ja valis täidesaatva organi kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (K. Päts, J. Vilms, K. Konik) 23.veebruar Pärnus "Endla" teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik 24. veebruar Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Saksa sõjavägi jõudis Tartusse. Eesti Vabariigi sünd 1918 Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed 4. märts Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti aprill J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja
Valimiste teel mood. E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine Poliitiline areng Vastuolud: · Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts · Eesti Tööerakond Jüri Vilms · Eesti Sotsiaaldem. Ühendus · Eesti Sotsialistide Revol. Partei · VSDTP-sse kuuluvad enamlased- suvi 1917 suurim poliitiline jõud: 7000 liiget Maapäev · Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis · Valimised 1917.a. mais · Tuleb kokku 1917.a. juulis · Valib täidesaatva organi Maavalitsuse · 25.augustil ütleb Tõnisson maapäeva koosolekul esmakordselt välja omariikluse mõtte. Enamlaste võimuhaaramine Sept
Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et seal Eesti 1. polgu kaitse all iseseivumismanifest ette lugeda. Kahjuks jõudsid saksa väed Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning plaan katkestati. Kuna katse manifesti ette lugeda nurjus ka Tartus, tehti sellest
EESTI VABARIIK - VABA RIIGI EEST 93 Konstantin Päts 1874 1956 Eesti Vabariigi president 1938-1940 Jüri Vilms 1889-1918 Eestimaa Päästekomitee liige Konstantin Konik 1973-1936 EESTI POLIITIK JA RIIGITEGELANE, EESTIMAA PÄÄSTEKOMITEE LIIGE Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 Vabadussõda 28.11. 1918 2.02.1920 Johan Laidoner 1884 1953 Kaitsevägede ülemjuhataja Tartu rahu 2. veebruar 1920 Iseseisev Eesti riik 1920 -1940 . Nõukogude okupatsioon . Taasiseisvumine 20. august 1991 . Eesti Vabariigi sünnipäev
rahvuslikud erakonnad. Eesti alal tegutses peale Venemaa Sotsiaaldemokraatliku töölispartei tookord kolm erakonda: Eesti Reahvameelne Edu erakond, mis kasvas üle Eesti demokraatlikuks erakonnaks. Edu erakonna liider oli meile teada-tuntud Jaan Tõnisson. Seda erakonda toetasid rikkamad talupojad, linnakodanikud , intelligents. Eesti Maarahvaliitu, mille eesostas tegutses Konstantin Päts, toetas talurahvas. Eesti tööerakonna peategelane oli Jüri Vilms. Teda toetas linnade keskklass. Nende parteide esimehed mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumisel. Minu arvates ei saa Eesti iseseisvumine olla ka paljas ime. Eestlased olid juba üsna kaua aega veendunud, et nad on omaette rahvas ja vajavad oma riiki. Muidugi oli vaja soodsaid olusid iseseisvuse taotlemiseks. Eestil olid Esimese maailmasõja lõpuaastail mõningad eelised. Hea juhus omariikluse läbiviimiseks oli aeg, kui Saksa armee asus
· Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. · Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. · Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest. Maapäeva laialisaatmine enamlaste poolt Iseseisvuse väljakuulutamine · 18. veebruar algab Saksa armee üldpealetung. · 19. veebruar moodustatakse Eestimaa Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. · 21. veebruar koostati Iseseisvusmanifest. · 23. veebruar Pärnus loetakse manifest esmakordselt avalikult ette. Õhtul asuvad enamlased Tallinnast põgenema. Eestimaa Päästekomitee Konstantin Konik Konstantin Päts Jüri Vilms Iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918: · Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli. · Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts.
Eesti Vabariigi esimene president. kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Pärast bolsevike riigipööret oli Päts kuu aega vangis ning siirdus seejärel põranda alla. 19. veebruaril 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina Jüri Vilms - oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma. Kõige tuntuma versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis. Johan Laidoner - oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 2. detsembril 1917
* lubati rajada rahvusväeosad Esimene Eesti Polk * lubati rahvuskirik EELK > esimesed eesti soost piiskopid * lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org. parteid, valmistab ette riigipöördeks. Saksa keisririik toetab, Aleksander Keskküla vahendajaks iseseisvuse eesmärgil. ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus Töölispartei- Vilms Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege *majandusreformid: pankade riigistamine, kogu maa riigi omaks *Eesti Asutava Kogu valimised katkesti, kuna selgus, et nemad ei saanud enamust *miilitsa asemel Punakaart *Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega *asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega
Eesti iseseisvumine · 1917 *15.nov- Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuorganiks (tegutses põranda all) *1917/1918 enamlaste võim vähenes (aastavahetusel) · 1918 *19.veebr Päästekomitee: 1)K. Päts 2)K. Konik 3)J. Vilms *21.veer kiideti heaks iseseisvumanifest (autorid Juhan Kukk, Frerdinard Peterson) *23.veebr loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette Pärnus *24.veebr kuulutati Eesti Vabariik välja *25.veebr saksa okupatsioon (3.märts 1918.a.- Bresti rahu- Saksamaa Nõukogude Venemaa-astus sõjast välja) *5.nov kuulutati välja Balti hertsogiriik *11.nov-1)Compiengne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa kaotusega 2)lõppes 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon
· Rahvusluse tugevnemine noorte aktivistide esile kerkimine · Mobilisatsiooni viidi umbes 100000 eesti meest Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused Veebruarirevolutsiooni põhjused: Oktoobrirevolutsiooni põhjused: · Majandusraskused · Vastuolude süvenemine enamlastega · Sõjatüdimus · SRK Sõja-Revolutsiooni komitee · Sotsiaalsed vastuolud tekke Nimed: · Jüri Vilms I. Maailmasõja üks noortest eesti rahvusluse tugevdajatest. Päästekomitee. · Konstantin Päts Tallinna radikaalide eestvedaja, Päästekomitee liige ja Ajutise Valitsuse peaminister. · Jaan Tõnisson Tartu Liberaalide eestvedaja · Jaan Raamot Maavalitsuse (otsuste täidesaatev organ) juht. · Johan Laidoner 1.Eesti Diviisi juht, mis asutati 1917a dets. Sõjaväe ülemjuhataja.
· Venemaal oli segaduste aeg, kuna puhkemas oli kodusõda · Eesti peamised vaenlased olid sõjas nõrgenenud (Saksamaa, Venemaa) Kuna enamlaste võim oli rahvale vastuvõetamatu, hakkasid rahvuslased tegema ettevalmistusi Venemaast lahku löömiseks. Moodustati Päästekomitee, millesse kuulusid: Konstantin Päts Konstantin Konik Jüri Vilms 24.veebruar 1918 kuulutati välja Tallinnas Eesti iseseisvus ja moodustati Ajutine Valitsus. Selle peaministriks sai Konsantin Päts.
1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3.märts sakslased said oma alla kogu Eesti 11.november Aj...
Muutused Venemaal: · Ajutise valitsuse kukutamine Maanõukogu 15. (28.) novembri otsus: 1) asutav kogu määrab riigikorra, 2) kõrgeim võim on maanõukogul, 3) kehtivad ainult maapäeva seadused Loodeti kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslast saabumise vahel, sest teati et saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, et võtta võim enamlastelt, ja et venemaa oleks taganenud. PÄÄSTEKOMITEE: Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Vajadus: erakorralisetes oludes, eelkõige iseseisvumisel. Tegevus: päästa Eesti ISESEISVUMINE: 24. veebruar 1918: · Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli. · Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts. · Linna kleebiti üles tuhandeid eksemplare iseseisvusmanifesti, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud
Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti riigimees •Kuulus •Eesti vabariigi kubermang riigiteadlane, •Eesti esimene põllumeestekogud esimene president •Eesti poliitik,ja kohtuminister e rühma • maanõukogu õigusteadlane •Tema asutas •Ta juhtis Eesti määras ta eesti •korduvalt Eesti Eesto tööerakonna rahvusvägesi
was therefore elected to a member of Tallinn city council from 1904 to 1905. He was also active in Estonian national organizations and became and activist on self-government reform. In 1905 Revolution, Otto was forced to flee abroad and then he lived in many European countries, like Switzerland. He returned to Estonia in 1090 and worked as an attorney, defending participants of the Revolution. In 1917, Otto served as the Chairman of the Estonian Provincial Assembly by Jüri Vilms, who was the leader of the Provincial Assembly. Jüri Vilms was executed and Otto took over as acting Minister of Court, he became leader of the Radical Socialist Party, they changed this name later to Estonian Labour Party. In 1919 Otto Strandman became the first Prime Minister of the country on 8 May 1919 and also he became the Minister of War. Otto Strandman made the suggestion to name the new Estonian currency “kroon” after Scandinavian countries.
4. Film: "Eesti aja lood" · Eesti Edumeelne Erakond suures osas sama Venemaa Demokraatliku Erakonnaga · Jaan Tõnisson jt aktivistid pandi Vene Riigiduuma poolt kolmeks kuuks kinni autonoomiaidee esitamise eest · Aleksander Tõnisson · Tallinn, pärast 3. märtsi mässu > Eesti seltside baasil loodi Eesti Liit · eestlaste meeleavaldus Petrogradis (u 12000 sõdurit, u 18000 tsiviilisikut) > 4 päeva hiljem kinnitati Eesti autonoomia > Jaan Poska · Tõnisson > liberalism, Vilms > sotsialism · Iseseisvusidee: 3. ja 4. juuli Rahvuskomitees > 25. august Maapäev >pinna sondeerimine Ententi riikides > raha Vabadussõja jaoks · Maapäev tunnistas end kõrgeimaks häälekandjaks, sest bolsevikud tahtsid seda laiali saata (15./28. november 1917) · Novembris 1918 4 ministeeriumi 4. Vabadussõda (19181920) 1. Maailmasõja käik Eestis 11. nov 1918 Esimese maailmasõja lõpp > tegevust alustas taas Eesti ajutine Valitsus (sakslastelt võim ametlikult üle)
I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka L-Eesti 2. Eestlastel lubati valida oma esindusorgan (kubermangu maanõukogu-Maapäev,
Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus. Vallandus revolutsioon, keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. autonoomia Märtsis 1917 toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja see estiati Ajutisele Valitsusele. 26 märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30 märtsil ilmus Ajutise
Veebruariks 1918 oli diviisi koondunud 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: · sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi; · välisdelegatsiooni liikmed oleksid seadusliku Eesti Vabariigi esindajad; · rahvas teaks, et seaduslikuks valitsejaks on Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Koostati kõlav ja uljas iseseisvuse manifest, mis suures osas toetus Kalevioja lugudele. See ei
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi
6. Sakslaste sõjaline edu- Kardeti Saksa okupatsiooniohtu ning teati, et venelastelt ei ole abi loota. See tõstatas Eesti iseseisvumise küsimuse, mis tuli viia maailmapoliitika areenile. 7. Loodi välissaatkond- Asuti ühendusse välisriikidega, tutvustati Eesti taotlusi Lääne- Euroopale 8. Moodustati Eesti Päästekomitee- Eesti Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms, eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine. 9. Koostati Iseseisvusmanifest- Selles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 10. Loodi Ajutine Valitsus- Moodustus Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, peaministriks sai Konstantin Päts. Ajutise Valitsuse ja Iseseisvusmanifesti loomisega oli Eesti Vabariik sündinud.
läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Trotski - juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik Stalin - Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht Eesti Vabariik 14. Miks, millal, kelle poolt, kuidas kuulutati välja Eesti Vabariik? 1918. 19. veebruar valiti Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Vilms, Konik) ja kiideti heaks „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ (iseseisvusmanifest) 1918. 23. veebruaril loeti Pärnu „Endla“ rõdult ette iseseisvusmanifest ja kuulutati välja Eesti Vabariik. 15. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda ning kui suure ala vallutas Punaarmee? Venemaa tühistas Bresti rahulepingu, Saksamaa kapituleerus 11. november 1918 1919. detsember – 1920 jaanuar vallutas punaarmee 2/3 Eestist
1917 aasta lõpp- Tekkis palju erakondi. 27. oktoober 1917- enamlane Viktor Kingissepp võtab kumbermangukomissaarilt võimu üle. 15. november 1917- Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Jaanuar 1918- saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. 18. veebruar 1918- algas saksa pealetung. 19 veebruar 1918- Päästekomitee loomine.( Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konstantin Konik) 23. veebruar 1918- iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus. 24. veebruar 1918- iseseisvusmanifesti ettelugemine Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. 3 märts 1918- Brest-Litovskis sõlmiti Vene- Saksa rahuleping. Eesti- ja Liivimaa kubermangud jäeti Venemaale, kuid tegelikult kuulus kogu võim Saksa sõjaväelastele. Aprill 1918- Riias peeti Baltimaade maanõukogu.
Venemaa kodusõda 1918-1922 Osapooled:vene valged(ajutise valitsuse pooldajad) ja punased (enamlased, juht Lenin) Põhjused:Paljud piirkonnad ja poliitiliste suundade esindajad ei pooldanud enamlaste võimu venem. Enam.eelised:Hästi tegutsev Punaarmee; Enamus tööstuspiirkonnad ja raudteede ristumis punkit; Sõjategevus valgetel halb. Tulemus:Enamlaste võit ja võimu haaramine Vene impeeriumis; Pandi alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.19...
- Suhtekorraldajate ja ajakirjanike koostöö - Selge ametikeele liikumine KOKKUVÕTEKS - Muutused riigi ja ühiskonna toimimises - Dominantkeeled surusid peale - Juristide ja lingvistide koostöö - Palju keelelist materjali - Arutelud õiguskeele arusaadavuses KASUTATUD ALLIKAD Vettik, A. 2006. Eesti õiguskeele korraldusest. - Õiguskeel; 4. Toim. Tiiu Erelt, Anu Ilus, Taima Kiisverk, Priit Pikamäe, Virgo Saarmets, Hille Saluäär, Aime Vettik, Karmen Vilms. Tallinn: Kirjastus Juura, 14-20. Koik, M. 2017. Õigus- ja ametikeele arusaadavus. (2017). - Õiguskeel; 1. Tallinn: Kirjastus Juura, 1-4. Tänan kuulamast!
Esimese maailmasõja mõjud Eestis. Osad linnad said Saksa sõjalaevade suurtükitule või tsepeliinide kaudu kannatada. Mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse umbes 100k eestlast. Paljud sattusid vangi ja koju said alles pärast sõja lõppu. Mõjutas halvasti majandust.. Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused. Jüri Vilms- oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond. Konstantin Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Jaan Tõnisson- oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Raamot- oli Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.
Mitte eestlastest kunstnikud ehk "autsaiderid" Küll aga jäädvustasid pildis osaliselt sakslane Maximilian Maksolly ja venelane Nikolai Kalmakov. Nende eesmärk oli teha äri realistlike ja sümbolistlike põhimõtetega. ei väärtustanud kunsti ostmisel sõltumatut vaimu ja euroopalikku püüdlust, vaid "õiget" ideoloogiat ja vanameelset esteetikat. Maximilian Maksolly maal "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918". Vasakult: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik. Maximilian Maksolly 1918 aasta. Eestisse tuli juugendstiil (nt. "Estonia") Kaks keskust: Tallinn ja Tartu Jaanuaris asustati "Pallase" kunstiühing. Novembris korraldasid Eesti kunstnikud Tallinnas kunsti näituse, kus oli A. Laikmaa, A. Jansen, A. Adamson ja veel teiste teoseid. 1920-1930 1920 aasta majanduskriis mõjutas ka kunstnike olukorda, mis siis, et nad said toetusi,
tööstuse arendamisele, samas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes. Tööpuudus kadus peaaegu täiesti. 30.11.1917 Eestimaa rüütelkonna komitee otsusega kuulutab Eestimaa rüütel- ja maiskond end Venemaast sõltumatuks ja palub Saksa riigilt kaitset ning kohest okupeerimist Oktoober 1917 Oktoobrirevolutsioon. Eesti kommunistid haarasid võimu (Kingissepp, Anvelt) 24.02.1918 Eesti vabariigi väljakuulutamine (Päts, Konik, Vilms Päästekomitee) Märts november 1918 Saksa okupatsioon 15.juuni 1920 Esimene Eesti põhiseadus. 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine (lõpetas Vabadussõja).. 1.detsember 1924 korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha
Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke - Loodi vastajõud eestlaste iseseisvumisele
Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- uste s. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Mõisted · Maapäev- Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 · Rahvusväeosad · Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. · Ajutine Valitsus - Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts · Balti hertsogiriik - Ve nemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. · Asutav Kogu - Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu
Maapäeva vanemate kogu, eesmärgiga soodsal võimalusel Eesti riik välja kuulutada ja vabaneda enamlaste võimust. ? Eesti 1918. aastal ($28) 10. veebruaril katkesid Bresti rahukõnelused, millele järgnes 18. veebruaril saksa vägede kiire pealetung idarindel. Maapäeva vanemate kogu otsustas ära kasutada enamlaste põgenemisega tekkinud võimuvaakumit. 19. veebruar moodustas Maapäeva vanemate kogu 3-liikmelise Eestimaa päästekomitee: K. Päts, Jüri Vilms, Konstantik Konik. 23. veebruar iseseisvusmanifesti esmakordne avalik ettelugemine Pärnus Endla teatri rõdult Hugo Kuusneri poolt. Paraku sellele ei järgnenud poliitilisi otsuseid. 24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine päästekomitee poolt Tallinnas. Päästekomitee jõudis vastu võtta 5 päeva käsku, millega 1) Eesti kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks 2) ajutise valitsuse moodustamine: esimees K. Päts, kohtunik Jüri Vilms, välisminister J. Poska. 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
