Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis...
USA 1950.-1970. aastatel · Hea majanduslik seis · Tagas paljudes Lääne-Euroopa riikides majandusliku õitsengu · Võeti vastu palju seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks · Tõsiseks vastaseks NSVL · 1970. toimus pööre konservatiivse majanduspoliitika poole Mustanahaliste olukord · Lõunaosariikides jätkus mustanahliste diskrimineerimine · Ei lubatud võtta vastu seadusi, mis tagaksid neegritele valgetega võrdsed õigused · Koolid olid eraldi · 1960. murrang paranes · Kooliteedele seati armeeüksused, et turvaliselt kooli saaks Kommunismi leviku pidurdamine · Osales Korea ja Vietnami sõjas · NSVL-iga võidurelvastumine Reaganoomika · Ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine · Ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine · Maksude alandamine · Vabaturumajandus · USA üliriigiks Saksamaa lõhenemise põhjused: · Berliini ja Saksamaa territooriumi jagamine okupatsioonideks · NSVL-i poolt k...
Kordamine 1. Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem aren...
docstxt/125441985514610.txt
Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kor...
Vana-Vigala TTK 14AM1 KLASSITSISM Muusika ajalugu Koostaja: Gert Lepasaar Juhendaja: Silja Käär 2015 SISUKORD..............................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viini klassikud............................................................................................................................4 Franz Joseph Haydn...........................................................................................................4 Wolfgang Amadeus Mozart...............................................................................................5 Ludwig van Beethoven...............................................................................
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
Ed McGowin, ,,Nime vahetus" Alates 24. oktoobrist saab külastada Tallinna kunstihoones ameerika kunstniku Ed McGowni näitust ,,Nimevahetus(Name change)." Näituse teeb huvitavaks see,et projekti käigus on kunstnik vahetanud oma nime kaksteist korda, luues iga nime all erinevaid kunstiteoseid. Sellest alates on ta arendanud ka nende kõigi kaheteistkümne kunstniku kunstnikukarjääri. Näitusel saab näha kõigi kaheteistkümne kunstniku loomingut koos nimevahetust tõestava dokumendiga. Serfikaatidele nõustus andma oma allkirja isegi kurikuulsa Watergate'i afääriga tegelenud kohtunik Serrica. Projekt on tänaseks kestnud juba üle kolmekümne aasta. Näitust hakkas Ed McGowni maailmale tutvustama, aga alles alates 2006. aastast. Näitus on olnud paljudes Ameerika Ühendriikide galeriides sealhulgas ka New Yorgis. Märkimisväärne on ka see, et Tallinnas ning ka kogus Euroopas on tema näitus esmakordselt just siin. P...
Linnas hakkas see riietusstiil levima väga ruttu, kuid maal jäädi enesele truuks ja kanti rahvariideid edasi. Ülariided • Kaftan • Zipun (riidest õmmeldud pikem mantel) • Šuba ( kasukas) • Tulup ( samuti kasukas, kuid pikem) Naised kandsid ka šuba/t ehk kasukat. Suvel kanti maal jalas viiske(lapti) ja ka saapaid ( sapogi) Talvel ag kanti vilte ( valenki). Rahvas suhtus jalanõudesse lugupidavalt. Viltidest on kirjutatud laul – “ Valenki”. Nüüd on rahvariided saanud ajalooks, kuid neid kantakse ikka pidupäevadel ja tähtsatel sündmustel. Ei saa ette kujutada ühtegi rahvaansamblit laulmas või tantsimas ilma rahvariieteta.
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele
liikmeskond endiselt vangiks, võõrelemendiks. "1984" on ideaalseks näiteks maailma kohta, milline see peaks eksisteerima konfliktiteoreetikute kohaselt. Ka Marx ise tunnistas konflikti ajaloo edasiviiva jõuna. Ent nagu Goldstein selles raamatus arutles, puudub aastal 1984 mõiste "sõda" sellises tähenduses nagu meie oleme harjunud. Sõda peaks endast kujutama vahelüli, ajutist kätket, mis ühendab kaht ajajärku. Sõda ei tohiks kujuneda ajalooks endaks. Ma ei saa öelda, et ma nautisin seda "muinasjuttu", milleks Orwell oma jutustust pidas. Kasvanuna üles sojuz multfilmi ja hollywood'iliku "happy endide" taustal, lootsin kuni viimase hetkeni Lumepalli tagasitulekusse, Vennaskonna võidutsemisse, prolede eneseteadvuse tekkimisse. Kui aus olla, tundub praegugi, et panin raamatu lihtsalt korraks kõrvale ning hiljem uuesti lugema asudes võin kaasa elada Julia ja Winstoni õnnele, näha nende lapsi sirgumas
Käitumine liikluses jalgratta, mopeedi või rolleriga sõites Praeguseks on jalgrattad ja mopeedid saanud ajalooks, sest on uuem ajastu ja on ka vastav tehnika, nimelt rollerid, aga loomulikult pole kuhugi kadunud vanema ajastu tehnika. Sääreväristajad on kasutusel maa kohtades enamsti, kus puudub vajadus osata liigelda ja jalgrattad on nii maal kui ka linnades, nendega peab oskama liigelda. Rollerijuhid on kohustatud liiklust tundma. Tänavatel teevad kõige rohkem mulle muret ennasttäis rollerijuhid, kes mõtlevad,
Vana Testament Käty Kuusemets 10 H Vana Testament Vana Testament (kr h Palaia Diathk - ,,vana leping, testament") - juudi pühakiri, mis kirjutati heebrea keeles, kuigi kõnekeeleks oli ajaarvamise algul aramea või kreeka keel. Hiljem sai Vana Testament ka kristlaste pühakirjaks. Vana Testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest. Üldistatult võib seda nimetada ka Iisraeli rahva ajalooks, sest tekstid räägivad iisraellaste ühiskondlikust arengust nende omariikluseni ja selle kaotamisest. Vana Testament Vana Testamendi kirjapanek toimus peaaegu tuhande aasta jooksul: 1200. 165. eKr. Originaalkäsikirju pole säilinud, on aga märkimisväärne hulk ümberkirjutusi. Vana Testamendi raamatud on jagatud neljaks suuremaks grupiks: seaduseraamatud, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Koos Uue Testamendiga moodustab Vana Testament ristiusu Piibli. Seaduseraamatud
tegevust efektiivsemaks muuta ja olen enda senistes tegevustes hakanud vigu otsima. Vigu otsin vaid selleks, et ma ennast paremaks saaksin muuta. Kindlasti on mulle kasuks tulnud ka mälutreenig, mida ma tunnis tehtu järgi olen kodus harjutanud. Kindlasti võin väita, et võõrkeeltes õpitavad sõnad ja fraasid hakkavad kohe tüki kergemini pähe. Ja õppimist kergendab ka sõnadest pildi kokkupanemine. Eriti kasulik on see näiteks luuletuse esitamisel, või ajalooks õppides. Muidugi on ennast parandada raske. Alati kulub palju aega, et ära harjuda uute põhimõtetega. Kõike tuleb teha sammhaaval ja ei tuleks liiga äkitselt senised harjumused peapeale pöörata. Kõige raskem ongi oma senised halvad harjumused unustada ja uued omale sisse harjutada. See kõik nõuab aega ja tööd, aga ma usun, et see tasub ennast kuhjaga ära! Lehitsedes psühholoogiatunni konspekti meenub mulle, kuidas me pidime kunagi oma eesmärgid paberile seadma
Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäevalgi tõttavad nii noored kui vanad külaelu rutiinse nüriduse eest pealinna ikka vabaks saama. Tea, ehk ongi see eestlaste ajalooline mälu, mis sunnib Kapa-Kohila või Järvakandi maha jätma ja kilulinna õnne otsima suunduma. Ajude äravool maakohtadest võib küll mahajäänuid kurvastada, aga kinni hoida või asumisele saata kedagi ei saa erinevalt ajalooks saanud Nõukogude ajast, mil värsked koolilõpetajad sundkorras vajalikesse kohtadesse saadeti. Kui võrrelda mõnd maakohta või linnakest Tallinnaga on selge, et kaalukauss kaldub pealinna poole. Paljudes kohtades pole keskkoolegi, rääkimata kõrgkoolidest, pole töökohti, pole poode, ühistransporti - õieti pole inimesigi. Olles juba pea aasta elanud sünnilinna Tallinna asemel Pänumaa külakeses, kus lähimad naabrid on poole kilomeetri kaugusel võin lisada, et
1.1 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika Õiguse allikate all peetakse silmas õiguse esinemise vormi. Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks – vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma
Kr. piirasid gallialased Roomat. Kaotaja elu ei ole kunagi kerge. Roomlased pidid alla vanduma ja halvima vältimiseks lunaraha maksma. Kulla kaalumisel ilmnes, et kaaluvihid valetavad. Roomlased protesteerisid. Sellepeale heitis gallialaste väepealik kaalukausile ka oma mõõga, öeldes ajalooks saanud sõnad: "häda võidetuile" Tulin, nägin, võitsin Niimoodi ütles Julius Caesar pärast Tähendabki kerge, just nagu muuseas järjekordset kerget võitu. saadud võiduga seonduvat. Ka sina, Brutus Legendi järgi Julius Caesari veidi enne See tähendab seda, kui hea sõber tema mõrvamist öeldud repliik oma heale reedab sind nn lööb noa selga.
võib ka tsentromeerida asukoht InimeseY kromosoom- *Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y, enamik on deleteerunud täielikult. *Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi. *Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoome limineeritud teatavates somaatilistes kudedes. *Molevoles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult. *10 mln.aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks. *Merohaplodiploidne (XX,X0) soode terminatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu Mis eristab meid genoomsel tasandil hiirtest? ·Töö hiire genoomiga Mouse Genome Sequencing Consortium (MGSC). Roti genoomiga RGSC ·Genoomide võrdlus üldiselt: Inimese genoom on veidi suurem, vahe korduselementide hulgast. Hiire intergeensed alad ja intronid (keskmiselt 16%) väiksemad. Esineb lokaalne erinevus. Eksonite ja kodeeriva DNA suurus (550 koodonit) sarnane, sarnane on ka
kaotamine on alati raske, eriti abikaasa, ning leseks jäänud naine elas kaotust väga tugevalt üle. Ta piinleb ka filmis armastatu lahkumise pärast, kuigi möödunud on palju aastaid. Selline traagiline kogemus jättis talle hinge suure haava, mis ilmselgelt süvendab järgnevate sündmuste raskust ja valu. Üheks probleemiks, mida mainitakse linateoses mitmeid kordi, saab Belle Reve. See oli õdede maakodu, mille valduses suurusugune perekond oli mitmeid aastaid. Belle Reve jäi aga ajalooks, sest nad kaotasid selle. Vanem õde rääkis kuidas maalapp juba varasemalt vähenes. Selles olid süüdi eelnevad põlved, kes oma rikkaliku elulaadiga raha tuulde viskasid ning ka maast osakesi müüsid. Kuid maamaja kaotus ei olnud Blance'i elus kõige suurem hoop - ka vanemad olid siit ilmast lahkunud ning teised lähedased sugulased. Stella oli küll sellest teadlik ning käis ka matustel, kuid Blance pidi olema see, kes kõike korraldas ja majanduslikult organiseeris
seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja kuningas ise oli samaaegselt ülempreester. Lk 63 1. Kiilkiri 2. Kirjaoskuse levik muutis inimesed haritumaks, see mõjutas suures osas hariduse levikut ja teaduse arengut. 4. Matemaatika, sest seda kasutati aja ja nurkade mõõtmisel. Astronoomia, sest taevavaatlusi tehti eelkõige ennustamise ja ajaarvamise tarbeks. Lk 65 2. Mesopotaamia ajalugu jagatakse erinevate riikide ajalooks asukoha alusel. Neid riike ühendas eelkõige kultuur ja kiri, sest Mesopotaamia kultuur levis ka naaberriikidesse, mida vallutades hiljem laiendati enda riigi piire. 4. Küsimus Linnatsivilisatsioon seetõttu, et kuigi enamus rahvast elas maal, siis andsid linnad Mesopotaamiale ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Sest inimesi ei jaotatud varandusliku olukorra järgi: oli vaid kolm
Sissejuhatus Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.Eesti keele lähimad sugulased on samuti läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keele varam nimetus oli maakeel. Eesti keele kõnelejad. Eesti keelt kõnelevad maailmas umbes 1,1 miljonit inimest. Enamik neist umbes 950 000 inimest elab elab Eestis, kus on ametlikuk riigikeeleks eesti keel. Eesti keele ajalugu Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess. Eesti keele ajalooks nimetatakse ka eesti keelt uurivat teadusaru. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe kuni kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise paiku. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju. 2 Murded
taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal. Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud. Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse
Raamatute Raamat õpetab. Eelkõige õpetab ta inimeseks olemist, et inimene oskaks armastada iseennast ja ligimest ega liialdaks oma tahtmistega Vana Testament- juudi pühakiri, mis kirjutati heebrea keeles, kuigi kõnekeeleks oli ajaarvamise algul aramea või kreeka keel. Hiljem sai Vana Testament ka kristlaste pühakirjaks. Vana Testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest. Üldistatult võib seda nimetada ka Iisraeli rahva ajalooks, sest tekstid räägivad iisraellaste ühiskondlikust arengust nende omariikluseni ja selle kaotamisest (Paabeli vangistus). Vana Testamendi kirjapanek toimus peaaegu tuhande aasta jooksul: 1200. 165. eKr. Originaalkäsikirju pole säilinud, on aga märkimisväärne hulk ümberkirjutusi. Vana Testamendi raamatud on jagatud neljaks suuremaks grupiks: seaduseraamatud, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Koos Uue Testamendiga moodustab Vana Testament ristiusu
Valimised korraldati uue 1926 vastu võetud maavolikogude valimise seaduse alusel, seal suuri erinevusi uue ja vana seaduse vahel ei olnud. Olulisemateks muudatus oli see, et kandidaatide nimekirja võis sisse anda vaid 5 allkirjaga ning nimekirjad tuli esitada vähemalt 40 päeva enne valimisi. 1934 aastal võttis riigikogu vastu uue Maakondade ajutise valitsemise seaduse, mis sätestas maakondliku tasandi omavalitsuste kaotamise samal aastal, seega muutus ajalooks maakondlikud omavalitsusorganid. Maavalitsuste poolt tehtud otsused või korraldused, mille kinnitamine oli seni kuulunud maavolikogude kompetentsi, tuli nüüdsest saata edasi kohtu - ja siseministeeriumile, ajutistele maavalitsustele läksid üle volikogude varad, nendega seotud kohtuasjad, maksutulud jms. Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks
'' ,,Oo issand mängib Beethovenit'' (lõuemürina kohta) ,,Me pöörame kõik näo kõrvale, kui mingi asi on liiga selge.'' ,,Pole rohkem püsivaid põhimõtteid maailmas kui need: Armastus, Tõde, Jumal. '' ,,Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiira.'' Jakob ütles Peter von Mannteuffeli kohta ,,Ei piipu, ei poega.'' ,, .. tõe peaks selgitama juba ajaloo pärast, juba tõe enese pärast.. '' ,, .. ajalugu ajalooks ja tõde tõeks inimesel peab olema õigus nõuda südamerahu asemel vähemalt oma tükikest teadmatust!'' Veel detaile: vene vanglad olid kohutavad keisrile saadeti manifest Maapäeval Eeval(Timo naisel) oli enne tema poega Jüri üks nurisünnitus(samuti poeg) Jakobi ja Eeva probleem neid ei kohelda nii nagu kõrgest ühiskonnast inimesi, kuid nad ei ole ka veel aadlikega päris samaväärsed. Kõik tegelased on ka päriselt elanud
.........................................................................23 ...................................................................................................................................................24 Sissejuhatus Töö teemaks on kirjeldada õigust kui nähtust ning avada õiguse mõiste sisu ja omastada sellele tähtsus. Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsess on väga pikaajaline ning selle võib tinglikult jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalike allikate olemasolu või nende puudumine. Tõsiasi on aga see, et õigus eksisteeris kindlasti ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õigust ja õigusemõistmist ning selle tunnusjooni oli juba sugukondliku korra ajal. Sugukondades olid välja kujunenud reeglid, mis esinesid tavade kujul. Koos riikide tekkimisega tekkisid ka õigusnormid, millel oli palju sarnasusi tavadega.
loodu, tegu') ehk kaunid kunstid ning aru ehk mõtlemisvõimega ainult tema loodu põhjal, st tuginedes meelelisele kogemusele. filosoofia. Inimesefilosoofia osad on õpetus kehast ja hingest. Esimesse Ajalugu jaguneb omakorda looduslooks ja ühiskonna ajalooks. kuuluvad meditsiin, kosmeetika, atleetika ja nautimise kunst, teise paljud teadused, nende hulgas loogika (k.a avastamise loogika), Poeesia liigitas ta eepiliseks, paraboolseks (kr parabol `kõrvutus') psühholoogia, eetika ja ühiskonnafilosoofia (k.a riigi juhtimise
('rõõmusõnumid'; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. - Vana Testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest. Üldistatult võib seda nimetada ka Iisraeli rahva ajalooks, sest tekstid räägivad iisraellaste ühiskondlikust arengust nende omariikluseni ja selle kaotamisest (Paabeli vangistus). - Sest Kristus on Jumala poeg, kristlus on välja kasvanud juutide usust, kristlased uskusid ka, et Jumal on maailma loonud. 80 Rooma õigus - Silm silma, hammas hamba vastu - EI - Seadus on ülimuslik ja kodanikud on võrdsed seaduse ees ROOMA ÕIGUS
('rõõmusõnumid'; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod" (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. - Vana Testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest. Üldistatult võib seda nimetada ka Iisraeli rahva ajalooks, sest tekstid räägivad iisraellaste ühiskondlikust arengust nende omariikluseni ja selle kaotamisest (Paabeli vangistus). - Sest Kristus on Jumala poeg, kristlus on välja kasvanud juutide usust, kristlased uskusid ka, et Jumal on maailma loonud. 80 Rooma õigus - Silm silma, hammas hamba vastu - EI - Seadus on ülimuslik ja kodanikud on võrdsed seaduse ees ROOMA ÕIGUS
Reformatsioon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vaalanda sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne- Euroopat. Tema kavatsuseks polnud lahkulöömine Rooma kirikust ega suuremate rahutuste vallapäästmine, ent nii see ometi läks. Paarikümne aasta jooksul moodustus põhjapoolses Euroopas mitu uut protestantlikku kirikut ja sellega oli Lääne- Euroopa kultuuriline ühtsus ajalooks muudetud. Uued usuliikumised pöörasdi end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Nii kujunes täiesti uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Kõige vähem soovis Luther alustada kultuurirevolutsiooni. Ta säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta ka tervikuna rahvakeelseks. See võimaldas ka edaspidi mõnevõrra kasutada ladinakeelset liturgilist muusikat, missaosi, motette ja koguni gregooriuse laulu
Lazarsfeld meedia mõjude uurimus, raadio analüüs, Hovland veenimine, grupi mõju, Katz auditoorium kui sot. võrgustikud, meedia mõju, Blumer mass, rahvahulk, rühm, avalikkus, Lewin psühholoogia, grupidünamika, Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klassikaliste suundade lähtekohad : teadusmetodoloogia positivism, psühholoogia biheiviorism / instinktide teooria. Algsed lähenemised meedia mõjule. Meedia mõjude arengut võib nimetada loomulikuks ajalooks, sest arengut on tugevasti mõjutanud aja ja koha tingimused. Võib nimetada neli arenguetappi: 1. kõikvõimas meedia usuti, et meedia suudab muuta harjumusi, käitumist, võib mõjutada arvamusi. Aga see mõte ei lähtunud teaduslikest uuringutest. 2. kõikvõimsa meedia teooria pannakse proovile filmi kasutamise võimalused veenmise või informeerimise eesmärgil. 3. kõikvõimsa meedia taasavastamine meedia võib olla sotsiaalse ja poliitiline võimu instrument. Lang ja Lang
ja religioossetes traktaatides ning koguni ürikutes, ei paista sinna olevat settnud peaaaegu midagi muud peale mälestuste tülist, vihkamisest ja kurjusest, ahnusest, toorusest ja viletsusest. Tekib küsimus: kas see aeg suutis rõõmu tunda vaid julmusest, kõrkusest ja mõõdutundetusest, kas pole seal kusagil vaikset rõõmu ja rahulist eluõnne? Pole kahtlust, et iga aeg jätab pärimusse rohkem jälgi oma kannatustest kui õnnest. Ajalooks saavad õnnetused ja katastroofid. Instinktiivne veendumus ütleb meile, et inimesele osaks määratud eluõnne, kogu lõbususe ja rõõmsa rahu summa, ei saa eri ajajärkudel väga palju erineda. Ja hiliskeskaegse õnne sära polegi täiesti möödas, see elab veel rahvalaulus, muusikas, maastike tasastes avarustes ja portreede tõsistes nägudes. (lk 36) Igatsus ilusama elu järele nägi igal ajal enda ees kolme teed, mis viitavad kauge sihi poole.
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi
aastal alustas tegevust EKP Parteiajaloo Instituut. Esialgu oli plaan välja anda kaheköiteline Eesti ajalugu, 1950. aasta järel kujunes idee anda välja üks lühike ja kolmeköiteline põhjalikum käsitlus. 1952 ilmuski lühike, kuid Stalini surma järel oli jällegi uut vaja. Koolides ja TRÜ-s viidi sisse uued ained. TRÜ-s marksismi-leninismi aluste kateeder taastati 1944 (loodud 1940), 1956 nimetati see ümber NLKP ajalooks. Kultuuritegelaste allutamine nõukogude kultuuripoliitikale Kultuuritöötajad vahetati välja usaldusväärsemate inimeste vastu, mõnd represseeriti, mõned sooritasid vaimse enesetapu ehk loobusid oma tõekspidamistest. "Loometöös" lähtuti NSVL Kunstide komitee väljatöötatud temaatikast, selle sisuks oli tööliste, kehtiva reziimi ja juhi ülistamine. Täitmist tuli loomulikult kontrollida. Tegeleti ideoloogilise kasvatustööga.
· Sõda oli lühike ja edukas · Friedrich kasutas ära isa loodud tugevat armeed · Breslau rahuga läks enamik alast Preisimaale. Preisimaa tõusis suurriigiks. · II Sileesia sõda 1744-45 · Austria katse kaotatut tagasi võita · Ebaõnnestus täielikult, hoolimata kõikuma löönud Preisi armeest · Dresdeni rahuga jäi Sileesia Preisimaale · Friedrich II tunnistas Frank I SRPR keisrina · Euroopa Seitsmeaastane sõda 1756-63 · Saksa-Austria ajalooks ka III Sileesia sõda · Levis kiiresti konfliktideks üle maailma · Üldine Euroopa riikide vastuhakk Preisimaa kasvavale võimule · Preisimaa liidus vaid Suurbritanniaga · Vastas Austria koos Venemaa,Prantsusmaa ja Rootsiga. · Preisi algne edu sulas kiiresti · Sõja lõppperioodil armees vaid 100 000 sõdurit · Saatus tõi appi venemaaa · Uus tsaar Peeter III oli fanaatiline preislaste toetaja · Poola jagamised- 1772,1793,1795
Kasum on tasu ootamise eest. 5. Miks muutus ajalooline koolkond Saksamaal uueks ajalooliseks koolkonnaks? Sest nende esindajad seisid teoreetilistelt vaadetelt ajaloolise koolkonna seisukohtadel. Reformide elluviimisel soovitasid nad eeskuju võtta keskajast. (nt arvestada keskaja tsunftisüsteemi) 6. Schmolleri majandusvaated. Nõudis ajaloolisstatistiliste meetodite kasutamist poliitilises ökonoomias, tegelikult taadnas viimase majanduse ajalooks. Pööras suurt tähelepanu nähtuse kirjeldamisele, tõstis majanduses esile psühholoogilise faktori: tema arvates sõltuvad tootmise, jaotamise ja tarbimise iseloom ning töölisküsimus peale majandusnähtuste ka tunnetest ja õigusest, üldse ajastu kultuurist. Lätub tootmiskulude teooriast. Samastab hinna ja väärtuse, pidades hinda kõige täpsemaks väärtuse väljendajaks. 7. Milles seisnesid L. Brentano majandusvaated?
Näib, et nimekad ajaloolased paistsid silma ka selle poolest, kuidas nad ajalugu kirjutasid. 1.4 Epistemüloogia G. Himmelfarb: (Gertrude) “Ajalugu on ääremärkustega jutustus poliitikast (ühiskonnast)”. Ta oli viimane selle seisukoha kaitsja. Tema sõnul ei ole või- malik poliitikast aru saada kui seejuures ei seletata teatud ühiskondlikke olusid. See seisukoht kannatab kriitikat vaid poliitika ajaloo uurimise seisu- kohalt. Suur hulk ajalooks nimetatavat ei mahu Himmelforbi kontseptsiooni alla. Mis sellega teha? Veel üks seisukoht: Ajalugu on vaba konstruktsioon, ajalugu on kunst, väärtustav interpretatsioon, kogum muljeid, kirjutaja nägemust. Siin ei ole vaja tõendeid, sest kunsti ju ei tõendata, seda näidatakse. 20.»sajandi 70ndate lõpus hakkas Hayden White väitma, et ajalugu on üks retoorika viisidest, see, kus jutustatakse. Kirjutis, mis on teatud viisil üles ehitatud. Tunnetus tema arust võimalik ei ole
· G. H. Merkeli kontseptsioon Ajaloo võrdsustav tsüklilisus. Ta oli historiograafilise kirjutusviisi looja ning Baltikumi kõigi aegade olulisimaid ajalooideolooge. ,,Die Letten vorzüglich in Leifland am Ende des philosophischen Jahrhunderts" (1796) · ,,Teisenevus ja taastulek" ,,Die Vorzeit Lieflands" (17981799) ,,Die Freien Letten und Esthen" (1820) · Hoopis objektiveeriv, rangelt empiiriline, seda on nimetatud Balti pärisorjuse esimeseks teaduslikuks ajalooks. · Käsitles eestlaste ajalugu kui siinsete põlisrahvaste ajalugu. · Herderi mõju: inimkultuuride vahelduva tõusu ja languse natuurfilosoofiline loogika. · Rousseau mõju: aadlike jaotus õilsateks, optimaatideks ja tegelikus despooti teenivaks aadliks. Õilsaid leidub ka pärisorjade seas ja mitte sugugi nii harva. Inimese aadellikkust ei määra mitte tema päritolu, vaid isiklik üllameelsus.
L. Heiberg) rahvaballaade, ammutades neist oma ilusamad motiivid. Keskaja kirjalik looming seisis peamiselt ladinakeelsete ajakroonikate kirjutamises, millega tegelesid mungad ja vaimulikud. Kaaluvaim teos oli Saxo Grammaticus'e (u. 1140- u. 1200) ladinakeelne Taani ajalugu ,,Gesta Danorum", mis koosneb 16 raamatust. Selle ülesande andis talle Lundi sõdur-peapiiskop Absalon, kelle arvatav sekretär Saxo oli. Nähtavasti kirjutas Saxo alguses kaasaegse osa ja laiendas siis teost kogu Taani ajalooks, algaegadeni välja. Viimase koostamisel on ta olnud aga suurel määral ebakriitiline, jutustades vabalt edasi vanu taani ja islandi saagasid, mille sisu ta võttis ajaloolise tõena. Saxo ajaloo teevad väärtuslikuks, küll mitte ajaloouurimusena, vaid kirjandusloolise allikana, ta rikkalikud taani muistendite kogud tema ajaloo vanemas osas (ladina keelsed kahjuks küll). Seega püsib Saxo ,,Taani ajalugu" silmapaistvama mälestusmärgina kõige vanemast ajast taani kirjanduses.
Y kromosoomid liigiti väga erinevad. Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y-s, enamik on deleteerunud täielikult, Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi, Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoom elimineeritud teatavates somaatilistes kudedes, Mole voles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult, 10 mln. aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks, Merohaplodiploidne (XX, X0) soo determinatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu. 28. Võrdlev genoomika. Molekulaarne fülogeneetika kasutab nukleiinhapete ja valkude järjestusi leidmaks evolutsioonilisi sidemeid organismirühmade või populatsioonide vahel täiendades klassikalisi fülogeneetilisi lähenemisi (anatoomilised, morfoloogilised, paleontoloogilised). Võrdlev genoomika on erinevate liikide genoomide võrdlus ja analüüs. Eesmärgiks selgitada
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum
käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus).
Just moraal ja tava olid valistevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e. Moraali- ja tavanormidest. Moraali ja tava normid, kui tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib tinglikult jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjaliku õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. On ajalooline tõsiasi, et õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi õiguse ajaloos võibki nimetada õiguse eelajalooks. Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavald eraldunud moraali- või tavakorrast. Hiljem omandab üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. 11
Aluspõhimõtted on püsiväärtused, mida erinev praktika on läbi aegade korduvalt kontrollinud ja mis on alati vajalikud olnud, et jõuda õigusele vastava lahenduseni. Õiguse allikad 30. september 2008. a. 9:16 Kujundavad õiguskultuure, Eesti on sidunud end Mandri-Euroopa süsteemi õigusallikatega. Õigus on korrareegel, üks võimalik sotsiaalse normi liik, kõrvuti teiste sotsiaalsete normidega. Õiguse ajalugu võib jaotada eelajalooks ja tegelikuks ajalooks. 1. õigus ei olnud kirjapandud; 2. algab siis, kui õigust hakati kirja panema. Olenemata ajalisest perioodist, on õigusele, nii nagu teistelegi sotsiaalsetele normidele, omane normatiivsus. Kui me satume selles sots normis kirjeldatud situatsiooni, siis selles situatsioonis olles kõige mõistuspärasem valida sellise käitumisviis, mis on kirjeldatud õigusnormis. Õiguspärane käitumisvariant. Kohustuslik situatsioon ei ole sunnitud, vaid on kokkulepitud meie endi vahel. Õigus ei ole
seost õigusega tuleb uurida.." Sirk eristab õiguse sotsioloogias nelja osa: tsiviilõiguse sotsioloogiat, kriminaalõiguse sotsioloogiat, sotsioloogilist õigusteadust ja õiguse antropoloogiat. õiguse sotsioloogia on tihedalt seotud õiguspärase käitumise uurimisega Õiguse ajalugu- õiguse ajaloost peaks alati rääkima koos võrdlemisega õiguses. Õiguse ajaloo võiks jaotada kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks vastavalt siis kirjaliku õiguse olemasolule või selle puudumisele. Selleks, et õiguse ajalugu saaks võimalikult täielikult täita tema ees seisvat ülesannet avardada tunnetust ja luua sillad möödaniku ja tänapäeva vahel- tuleb silmas pidada õiguse ajaloo tähtsaid funktisoone nagu: filosoofiline funktsioon- ajalugu tuleb tundma õppida eelkõige vaatenurgast, milline oli antud ajal kehtinud õiguse eesmärk, millised olid antud aja poolt omaks võetud ettekujutused õigusest
taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal. Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud. 1.2 Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse
juhusel, omandab ajaloolase sule läbi peaaegu müstilise iseloomu. Temas nähakse jumaliku või ajaloolise ettemääratuse võitu, kogu eelneva protsessi mõtte kandjat. Ajalukku tuuakse ajaloole objektiivselt täiesti võõras eesmärgi-mõiste." BORISS USPENSKI (sünd 1937) Ajalooteadus omab tervikuna semiootilist iseloomu, sest ta tegeleb tegelikkusesemiotiseerimisega tagantjärele: "mitte-märgi" muutmisega märgiks, "mitte-ajaloo" muutmisega ajalooks. Konkreetsemalt toimub see mineviku semiotiseerimine kahel tasandil: 1) mingi tähendusliku ajahetke, nähtuse, isiku vms eristamine; 2) selle eristatud ühiku tõlgendamine, paigutamine laiemasse tervikusse, talle tähenduse andmine. Ajalooprotsess kui järjepidev kommunikatsioon "Semiootilisest vaatepunktist saab ajalooprotsessi esitada kommuni- katsiooniprotsessina, milles pidevalt lisanduv uus informatsioon kutsub
õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal. Ajaloost on tuntud veritasu kui kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimise eest. Me ei leia ühiskonnast väljaheitmise ja veritasu reegleid kirjapandud kujul. Õiguse eelajalugu iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldatud tava- ja moraalikorrast
Simulaakrum ja simulatsioon on Baudrillardil seotud keeleteooriaga. Ta kavandas selle lisaks Marxi poliitilisele ökonoomiale, et vastu astuda Saussure dihhotoomiale. Märkide ajastu saab alguse renessanssist ja sealt koodid hakkavad vabanema referendist ja saavad lõplikult iseseisvaks 20 sajandil. Esmalt on põhiliseks sümboolne vahetus ja kogu järgnev inimkonna ajalugu muutub surma väljatõrjumise ajalooks (erinevates modifikatsioonides). Surm on kui süsteemi teisesus , mis püüdleb oma täiusele. Eksisteerib 3 diskursuse tüüpi, mis püüavad erineval viisil maskeerida elu ja surma ambivalentsust. Seda teevad nad vastandades: 1. tootmine -- kinkimine (ökonoomiline) 2. psühholoogiline soov/iha -- surmainstinkt (psühholoogiline) 3. tähendus (selge, väljaloetav) -- anagramm(peab otsima) (lingvistiline
Kirjandusteaduse ajalugu Kirjanduslugu, kirjanduskaanon 28.Kirjandusloo mõiste Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. See on kirjanduse suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga), kultuuri vaatamine ühtse tervikuna. Ehk siis ka kui mingi ajastu kirjandus. Kirjanduslugu on kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal). Jaguneb kas kirjanduse ajalooks (või teatud ajalis-kultuuriline periood) või kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. 29.Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renesanss, Valgustusajastu, 20.sajand või ka modernism ja postmodernism). Olulised ongi mingi ajalooperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajalooperioodi, näiteks 20
annaabi.ee 
