Muusika ajalugu klassitsism referaat (0)

Vana-Vigala TTK
14AM1
KLASSITSISM
Muusika ajalugu
Koostaja : Gert Lepasaar
Juhendaja : Silja Käär
2015
SISUKORD..............................................................................................................2
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Viini klassikud ............................................................................................................................4
Franz Joseph Haydn ...........................................................................................................4
Wolfgang Amadeus Mozart ...............................................................................................5
Ludwig van Beethoven ......................................................................................................6
Klassitsismi muusikalised arengud .............................................................................................7
Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8
2
Sissejuhatus
Referaadi teema on „Klassitsism” muusika ajaloo järgi. Teemadeks on võetud Viini klassikud, sealhulgas F.J. Haydn ; W.A.Mozart ja L. Van Beethoven. Lisaks on arutelu tehtud teemal klassitsismi muusikalised arengud.
3
Viini klassikud
Franz Joseph Haydn (1732-1809)
Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja , Viini klassikalise koolkonna vanim esindaja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal. Ta oli pärit Alam- Austriast Rohrau külast tõllassepa perest . Tema isa oli musikaalne , laulis ja mängis harfi. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8–aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn 9 aastat ning lahkus sealt häälemurde tõttu. Pikka aega töötas ta rikka kunstimetseeni Eszterházy isikliku helilooja ja kapellmeistrina.
Looming –
104 sümfooniat,
70 keelpillikvartetti,
24 ooperit,
14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost,
4 oratooriumi (“Aastaajad”).
4
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja. Mozart on peetud kõigi aegade geniaalseimaks heliloojaks. Ta oli imelaps (вундеркинд), kelle erakordsed musikaalsed võimed avaldusid väga varakult. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse. Mozart hakkas klaveri mängima nelja-aastaselt, viiendast eluaastast on pärit juba tema esimesed loomingukatsetused, siis andis ta ka oma esimese kontserdi. Oma lühikese eluea jooksul lõi ta üle 600 teose.
Looming –
41 sümfooniat,
27 klaverikontserti,
19 ooperit, (neist väljapaistvaimad lõi helilooja kümnel viimasel eluaastal Viinis - “Figaro pulm”, “Don Giovanni ”, “Võluflööt”) ja hulk kammermuusikat (keelpillikvartetid, puhkpillikvintetid, klaverisonaadid) Tema muusika on valdavalt päikeseliselt särav.
5
Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Ludwig van Beethoven oli Saksa helilooja, kes suurema osa oma loomeperioodist elas Viinis, saades esialgu kuulsaks pianistina. Koos Haydni ja Mozartiga kuulus ta Viini klassikalisse koolkonda. Beethovenit on peetud viimaseks klassitsismiajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Sündis 1770. aasta detsembris Bonni linnas. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethovenklaverit seitsmeaataselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe. .
Looming - 9 sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper „Fidelio“, kaks missat. Muusikat iseloomustab dramaatilisus.
6
Klassitsismi muusikalised arengud
Vähem keerulisi kaunistusi, trillerid, kõike mis segab muusika mõju.
Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane.
Sümfoonia areneb kui instrumentaalmuusika vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti virtuoosne uhkeldamine. Klassikalise perioodi alguses on see kolmeosaline teos, üsna lühike (tihti mitte pikem kui ooperi avamäng, millest ta arenes), kahe pikema kiirema osaga suhteliselt lühikese aeglase osaga keskel.
Ooperit kärbitakse kõvasti; erilised efektid muutuvad vähem tähtsaks ja aariates saab juhtivaks faktoriks meloodia, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma psühholoogilise pildi.
Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav, veelgi suurem tähtsus on klassikalistel müütidel ja jutustused on sõnumi edasiandmisel kenasti kokkuvõtlikud.
Tähtsaks muutub "maitse"; muusika on komponeeritud eelkõige kuulaja meeleheaks ja kuulmismeele rahuldamiseks, nii muutub kõige tähtsamaks muusika selgus ja puhtus.
7
Kasutatud kirjandus
Viini klassikud - http://svlkmuusikalugu.blogspot.com/2009/03/viini-klassikud.html
Klassitsismi muusikalised arengud - http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism_(muusika)
8