Kokkuvõte:Ainevahetus · Ainevahetusprotsesside kaudu organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jaakaineid. Toiduained inimtoiduks m6eldud taimse (teravili, puuviljad, taime61i jne) v6i loomse (Iiha, kala, munad, piim jne) paritoluga ained. · Toitained toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede Ulesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. · Toidu energeetiline vaartus ehk kalorsus energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete 16plikul 16hustumisel. · Ensuumid eriliste ollladustega valgud, mis kindlustavad ol'gallismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jaades ise samal ajal muutLlmata. · Vitamiinid orgaanilised uhendid, mis ensuumide koostises osalevad ainevahetuses. P6hiliseks vitamiinide allikaks illimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus s61tub mitmetest teguritest, Ilaiteks vanusest, keha temperatuurist, toitai...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimu...
Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valkude töötlus,pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.koosneb põiekestest, tsisternikestest +ühendavatest kanalitest. Rakumembraan ainete valikuline liikumine rakku,rakust välja+ ainete hulga reguleer,kaitseb rakku
· akrüülalusega kokkupuutuvatele nahaosadele võivad jääda heledad laigud Reeglid solaariumis päevitamiseks · Soovituslik seansside arv: 30-45 ,iga seansi pikkuseks võiks olla 10minutit · Esimeste päevitusseansside vahele tuleb jätta vähemalt 48-tunnine paus, edaspidi vähemalt 24-tunnine · Kasuta kaitseprille · Nahka tuleb niisutada enne ja pärast seanssi Miks külastada solaariumi? · UV-kiired soodustavad organismis D-vitamiini tootmist · Organismi ainevahetusprotsessid aktiveeruvad · Immuunsussüsteem tugevneb · Soodustab nahahaiguste ravi · Nahk valmistatakse ette aktiivsele suvepäikesele · Solaariumis ei saa päikesepõletust ja 10minutit solaariumis annab sama päevituse kui mitu tundi rannas Väldi solaariumi kui sul on: · Hele nahk · Palju tedretähne ja sünnimärke · Kalduvus kergesti päikesepõletust saada · Ägenenud põletik · Diagnoositud kasvaja Vastunäidustused solaariumile · Teatud retseptiravimite tarvitamine
Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imend...
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
Mitoos- eukarootse ehk pristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Rakutskkel- rakutskliks nimetatakse raku eluringi he mitoosi lpust lbi interfaasi jrgmise mitoosi lpuni.Interfaasi kestus sltub rakutbist ja rakukoe fsioloogilisest aktiivsusest. Vivad muuta ka keskkonnatingimused. Interfaas-Interfaas on pristuumse raku kahe jagunemise vahele jv eluperiood.Interfaasis toimuvad philised raku ainevahetusprotsessid, organellide arv suureneb, toimub makroergiliste ainete sntees, kahestuvad tsentrioolid(looma rakkudes) Kromosoomi ehitus-koosneb lgadest,kromatiididest ja tsentromeetrist X Rakkude jagunemine- kik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvimelised.taimedel paljunevad ainult juure ja varre tipuosas olevad rakud. kik rakud ei saa jaguneda kuna organism ei saa lputult suureneda. Meioos-pristuumse raku jagunemisviis, mille kigus kromosoomide arv
mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused. Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese tervist, töövõimet ja parandada enesetunnet. Enamus vitamiine saadakse köögi- ja puuviljadest. Vesi on vajalik, sest seedimine ja ainevahetusprotsessid saavad toimuda vaid vett sisaldavas keskkonnas. Vesi on organismis ka väga tähtis lahustaja ja transpordivahend. Süsivesikud on organismile vajalikuks energiaallikaks. Süsivesikud moodustavad suurema osa taimsete toiduainete kuivainest. Toiduainetes leiduvad süsivesikud jagatakse suhkruteks ja mittesuhkruteks. Süsivesikuid leidub tera-, kaun- ja köögiviljades, loomsetes toiduainetes piimas ja maksas. Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks
Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? Rommy Otti Tartu 2012 AINEVAHETUS EHK METABOLISM Protsesside kompleks, milles: organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetus koosneb järgmistest protsessidest: Hingamine Toitumine, seedimine, imendumine Ainevahetusprotsessid rakkudes Jääkainete eritamine METABOLISMI JAGUNEMINE Anabolism ehk assimilatsioon on organismis toimuvate protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid, milles vajatakse energiat. Anabolismi vastandprotsess on Katabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, mis on ainevahetuse osa, milles keerukamatest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine monomeerideni ensüümide toimel (näitek...
prokarootide jreltulijad, kes on asunud smbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Eukarootsetes rakkudes on ka keerukas eri tpi valgulistest filamentidest koosnev tstoskelett, mis aitab organiseerida raku sisestruktuuri ja on osa rakkude liikumist tagavast masinavrgist. Eu- ja prokarootide philised erinevused on summeeritud tabelis Miks eukarootsed rakud on evolutsioonis olnud edukamad? Vastust tuleb otsida ilmselt nende krgemas organiseerituses, kindlad ainevahetusprotsessid on eraldatud rakkudes eri kompartmentidesse. Eriti oluline on ilmselt see, et energiatootmine toimub kindlates organellides (mitokondrid ja kloroplastid). Seetttu raku vlismembraan pole enam koormatud energiatootmisega tegelevate ensmidega, nagu see on bakteritel. See vimaldab raku vlismembraanil tita uusi funktsioone, tegeleda vliskeskkonnast tulevate signaalide vastuvtmisega ning rakkude omavahelise ratundmisega. See kik aga on aluseks hulkraksete organismide tekkel.
1.Elusorganismide liigitus:*bakterid *protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus 2.Inimese & looma sarnasused/erinevused. S:*rakuline ehitus *samasugused koed *paljunemisviis *ainevahetusprotsessid E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga...
Meie tervise, töövõime ja hea enesetunde tähtsaim tingimus on mõistuspärane toitumine. Toiduainete ebaõigest valikust tingitud mitteväärtuslik toit põhjustab organismi haigestumise. Sellepärast peavad õigeid toiduvalmistamise võtteid tundma mitte ainult kokad, vaid ka kõik need, kes valmistavad toitu ise. Inimese organismis toimuvad kogu aeg ainevahetusprotsessid, s.t. kasvamiseks ja eluks vajalike ainete põlemise ja tekkimise protsessid. Organism saab toidust kõik vajaliku kehakudede ehitamiseks ja uuendamiseks, eluliste protsesside kulgemiseks, samuti soojusenergiaks, mis on vajalik püsiva kehatemperatuuuri säilitamiseks. Õige toitumine tagab inimese organismi normaalse arenemise, säilitab tema tervise, pikendab eluiga ja tõstab tööviljakust.
Tänu reservidele ja kompensatoorsetele mehhanismidele saavad organid oma ülesannetega veel enam-vähem hakkama Tavameetoditega jäävad selle staadiumi häireid sageli avastamata, va. EKG ja EEG, millega mõõdetakse südame ja aju elektrilisi näitajaid. 2. Biokeemiline. Häirete süvenemisel muutub rakkude ainevahetus ja need hakkavad tootma organismile vajalikke aineid kas vähem või rohkem, areneb vastavalt kas ala- või ületalitus. Ainevahetusprotsessid ei lähe lõpuni, vaheproduktid kuhjuvad. 3. Anatoomiline. Alles seejärel tekivad anatoomilised muutused: haavandid, kivid, ahenemised, kasvajad jne. Mida iga inimene saab ja peab aga ise tegema, on oma tervise tugevdamine ja arendamine. Kui lähtuda sellest, et juba sõna ,,tervis" on väga sarnane sõnale ,,tervik", on lihtne taibata, et TERVIS on kogu füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse tasakaal ja harmoonia
Lapse kasvatamist pidurdavad mõned pikldased, eriti kaasa sündinud kahjustused, näiteks kaasasündinud südamerikked. Viimaste puhul on häiritud kudede varustamine hapnikuga. Soodustavalt toimivad kasvule reeglipärane ja mõõdukas sportimine ning kehaline töö. Töötades või spordiharjutusi sooritades hinamine süveneb, sellega tõuseb vere hapnikusisaldus ja elavneb südametegevus, mille tõttu omakorda paraneb elundite ja kudede varustamine hapnikurikka verega ja intensiivistuvad ainevahetusprotsessid. Viimansed virgutavad kasvuprotsessi. Juuste kasvamine Karvatupes asuvast karvasibulast kasvab juuksekarv mitu aastat. See järel karvasibul lõpetab tegevuse ja juukse karv langeb mõne päeva jooksul välja. Sellele järgneb mõne kuu pikkune puhkeperiood, enne kui hakkab kasvama uus juuksekarv. Juuksed kasvavad kolmepäeva jooksul ühe millimeetri. Sellest lähtudes võiks arvata, et seitsmekümneaastastel inimesel võiksid olla seitsme meetri pikkused juuksed. Me peame
Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet – nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem kui kõrge õhuniiskuse puhul. Optimaalne õhuniiskus on enamsti 40-60%. Optimaalne õhu liikumise kiirus on 0,03-0,1 m/s, mille aga tervishoiunormid jätavad sageli lahtiseks, öeldes nt, et optimaalne õhu liikumise kiirus on kuni 0,1 m/s. Liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Kahjuks esineb sellist olukorda sageli. Optimaalse mikrokliima tingimuste kindlustamiseks on arvukalt võimalusi, kusjuures eriti perspektiivne on õhu konditsioneerimine, mis tagab optimaalsete parameetritega õhu tööruumis.
eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, kaitsevad organismi nakkus- ja viirushaiguste eest ning vabade radikaalide kahjuliku toime eest. 23. Loetle veeslahustuvaid vitamiine: · tiamiin (B1) · riboflaviin (B2) · kobalamiin (B12) · askorbiinhape (C) 24. Loetle rasvlahustuvaid vitamiine: · kaltsiferoolid (D) · tokoferoolid (E) · retinoidid (A) · füllokinoonid (K) 25. Miks vajab organism vett? Mis juhtub organismi vee puudus ? Kõik biokeemilised ainevahetusprotsessid vajavad vett, kuna vesi on organismi vedelike põhikoostisosa.Ilma veeta ei suuda rakud elada ning sellega kaasneb nõrkus. 26.Eesti kuulsain sportlane on mina arvates täna Gerd Kanter. 27.Läbi aegade Eesti kuulsaim sportlane on Kristjan Palusalu. 28.Mis on doping spordis ja miks on see vajalik ?Põhjenda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet.
C compression, E elevation). P protection (est. kaitse). See on vigastatud kehaosa pooljäigalt immobiliseerida, et vältida edasist vigastamist.Näiteks vigastatud piirkond lahasesse teha, kinni teipida. R rest(est. puhkus). Spordist väike puhkus on oluline, et vähendada turset ning vältida varajaste korduvvigastuste teket. Puhkeperioodi kestus sõltub vigastuse ulatusest. I ice(est.jää). Külm, nt jää leevendab valu, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6 24 tundi, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi võimalusteks on jääkotid, jäämassaaz, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid. C compression (est. kinni sidumine). Vigastatud piirkondtuleks kinni siduda, et ennetada või vähendada turset.
BIOLOOGIA GLÜKOOSI LAGUNDAMINE JA FOTOSÜNTEES 1. Organismides toimuvad mitmesugused ainevahetusprotsessid. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Vastavalt energia saamise viisile jaotatakse organismid auto- ja heterotroofseteks. 2. Autotroofid sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest (H2O, CO2), kasutades peamiselt valgusenergiat (fotosüntees) või ka redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 3. Heteroroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsessideks vajalikud
Füüsikalised ohutegurid on: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused; kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Optometristi füüsikalised ohutegurid Müra- töötajat häiriv või tema tervist kahjustav heli. Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas, kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Optometristi müraallikad: Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ...
III lõõgastumise ehk lõtvumise periood Need faasid on erinevatel lihastel erineva pikkusega: silelihasel 5 sek, südamelihasel 1 sek Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poole Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Hambuline teetanus. Sile teetanus. Kontraktuur võib tekkida pärast siledat teetanust 4. Liigutuste koordinatsiooni areng lastel. Lapse psühhomotoorne areng. ERALDI LEHEL OLEMAS 5. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse kilokalorites. Energia tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosilõhustamine võib toimuda kas a) hapniku juuresolekul aeroobne glükolüüs b) hapnikuta anaeroobne glükolüüs nendel kahel protsessil on energeetilises mõttes suur erinevus. Anaeroobses tekib ainult 2 adenosiintrifosfaadi (ATP) molekuli, millest saadakse energiat. Aeroobsel glükolüüsil hapniku juuresolekul tekib 38 ATPd
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA Müra mõjub üikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürearikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. Ekspositsiooniaja kehakordistamine nõuab mürataseme alandamist 3dB(A) võrra. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitakse nii, et müratase oleks alla 80dB(A). Lubatav müra piirnorm on 85dB(A). Kuigi müra tuleb vähendada nii palju, kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30dB(A), vastasel korral ootamatu juurde tulnud müra muutub liiga ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. Müra allikad j...
Igal võistkonnal, spordiklubil peaks olema esmaabi kott, kus leidub külmakott. Kui on juhtunud taoline vigastus, siis oleks külmakott esmatähtis ning tuleks alustada meetmetega, mille lühendiks on RICE (Rest, Ice, Compression, Elevation). Rest- Abista või aita vigastada saanud mängija väljakult ära ning pane ta pingile või põrandale istuma Ice- Aseta vigastatud piirkonnale külmakott. Külma mõjul valu leevendub, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6–24 tundi, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi sagedasemateks võimalusteks on jääkotid, jäämassaaž, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid. Compression- Juhenda sportlast, et ta asetaks/survestaks külmakotti vigastatud jäsemele.
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoon...
neid taimi pidevalt tarvitavad, peaksid kindlasti võtma lisajoodi. Nende ainete toimet on näha vana-vene kunstitöödes: nähtavalt suurenenud kilpnääre on paljudel vene ikoonidel kujutatud isikutel. Põhjustatud on see sellest, et kapsas ja naeris olid vene köögi põhilisteks alustaladeks kuni 17. sajandini välja. Jood ja rasvumine? Toiduainetega organismi sattuva joodi abil toodetakse hormoone (trikood-türoksiin ja türoksiin). Nende kontrolli all on paljud organismi ainevahetusprotsessid, lipiidide- ja rasvkoe ainevahetus sealhulgas. Joodi vaegus viib rasvkoes rasva ladestumise suurenemiseni. Järelikult, rasvade ainevahetuse normaliseerimiseks on vaja organismist kõrvaldada joodi puudujääk. Kilpnäärme hormoonide tootmise taastumine, taastab rasvade ainevahetuse, viib tasakaalu veerežiimi ning aitab väljutada toksiine. Kõik see soodustab kehakaalu langust.
Nii mõjutavad haava paranemist haava/haavandi põhjus asukoht haava paranemisperiood kliinilised sümptoomid ravivõimalused vastavate ressursside olemasulu ja missugused on ravijate teadmised ja oskused. Patsiendi ja haava hindamisel on oluline pöörata tähelepanu järgmistele andmetele. Haige vanus. Reeglina paranevad nooremate patsientide haavad kiiremini kui eakatel haigetel, sest nende ainevahetusprotsessid ja kudede uuenemine toimub kiiremini. Toitumuslik seisund. Haava paranemiseks vajab organism vitamiine ja täisväärtuslikku valku. Rakkude normaalseks kasvuks on vajalikud A, D, C ja K vitamiin, samuti tiamiin, riboflaviin ja pantoteenhape. Selgitatakse välja haige toitumuslik staatus ning jälgitakse, et patsiendil ei esine alatoitlust. Organismi vee- ja elektrolüütide tasakaal mõjutab samuti haava paranemist.
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju
on enam-vähem kindlasti varasemate prokarüootide järeltulijad, kes on asunud sümbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Eukarüootsetes rakkudes on ka keerukas eri tüüpi valgulistest filamentidest koosnev tsütoskelett, mis aitab organiseerida raku sisestruktuuri ja on osa rakkude liikumist tagavast masinavärgist. Miks eukarüootsed rakud on evolutsioonis olnud edukamad? Vastust tuleb otsida ilmselt nende kõrgemas organiseerituses, kindlad ainevahetusprotsessid on eraldatud rakkudes eri kompartmentidesse. Eriti oluline on ilmselt see, et energiatootmine toimub kindlates organellides (mitokondrid ja kloroplastid). Seetõttu raku välismembraan pole enam koormatud energiatootmisega tegelevate ensüümidega, nagu see on bakteritel. See võimaldab raku välismembraanil täita uusi funktsioone, tegeleda väliskeskkonnast tulevate signaalide vastuvõtmisega ning rakkude omavahelise äratundmisega. See kõik aga on aluseks hulkraksete organismide tekkel.
membraanid tehase, kus igal astmel tehakse midagi vajalikku ning lõpuks väljutatakse aine rakust. Tsütoplasma Tsütoplasma on valguline vesilahus, mis sisaldab ka toitaineid, pigmente, ioone, soolasid ja jääkaineid. Tsütoplasma ülesanded: 1. Seab kõik raku osad süsteemseks tervikuks 2. Tsütoplasma on keskkonnaks raku erinevatele struktuuridele, sealt saavad nad vett ja toitaineid ning sinna eritavad nad jääkaineid. 3. Tsütoplasmas toimuvad erinevad ainevahetusprotsessid. Mitokondrid Mitokondrid esinevad eukarüootsetes rakkudes. Mitokondrite ehitus on tulenev nende funktsioonist. Mitokondritel on sarnaselt rakutuumale kaks membraani, kusjuures sisemembraan on väga sopistunud. Sopistumine on vajalik sisemembraani pinna suurendamiseks, sest seal toimuvad rakule kasutatavat energiat tootvad reaktsioonid. Mitokondri välismembraani ülesanne on ainete valikuline läbilaskmine mitokondrisse.
põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. aine mis muudab tavalised metallid kullaks ja hõbedaks. Aga seda ainet ei leitud, leiti aga hoopis uusi ravimeid, lõhna-, lõhke-ja värvaineid. Hakkas arenema keemia ja keemiatööstus. Ka meie sees ja ümber toimuvad ainete muundumised: elusorganismides toimuvad ainevahetusprotsessid, puit ja paber põlevad jne. Nendest tegudest tekivad uued ained. Neid nimetatakse keemilisteks nähtudeks. Keemikud on valmistanud u. 4 miljonit ainet, igapäevaelus kasutatakse neist u. 35 000. Keemilisi aineid saadakse keemilisi elemente keemilisteks ühenditeks ühendades. Keemikud kasutavad keemilisi reaktsioone, selleks et valmistada plaste, ravimeid, värve ja paljusid teisi igapäevaelus vajalikke materjale. 1.2 Puhas aine ja segu
83. Karastamise olemus. Karastatud inimesel ei lange oluliselt välistemperatuuri langedes nina-neelu limaskesta temperatuur, mistõttu säilib selle piirkonna limaskesta kaitsevõime. 84. Ainevahetuse mõiste ja põhikomponendid. Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Põhikomponendid: hingamine, toitumine, seedimine, imendumine, ainevahetusprotsessid rakkudes, jääkainete eritamine. 85. Valgud, rasvad, süsivesikud. Nende tähtsus ja allikad. *Valgud-lapse ja nooruki ainevahetuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on koevalkude intensiivne süntees. Seetõttu vajab laps ja nooruk oma keha ülesehituseks igapäevaselt rohkesti täisväärtuslikke valke, mis peavad sisaldama asendamatuid aminohappeid. Laps peab saama toiduga kehamassi iga kilogrammi kohta rohkem valke kui täiskasvanu ja seda rohkem, mida noorem ta on.
kehavedelikes · osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes ning paljudeks muudeks spetsiifilisteks protsessideks. Mineraalelemente vajavad suhteliselt palju suuretoodanguga piimalehmad, kiire kasvuga noorloomad, hästi munevad kanad. VESI Vett vajab elusorganism õhuhapniku kõrval kõige enam. Ükski keharakk ei saa veeta oma ülesandeid täita. Kuna organism suudab omastada ainult vees lahustunud toitaineid ning seedimine ja ainevahetusprotsessid saavad toimuda üksnes vett sisaldavas keskkonnas, siis on veel lahustajana ja transpordivahendina organismis oluline roll. Vesi kergendab ka sööda mälumist. Vee tähtsamaks ülesandeks on kehatemperatuuri säilitamine. Tänu vee aurustumisele nahapinnalt ja kopsude kaudu, säilib kehatemperatuur normaalsena isegi siis, kui õhutemperatuur ulatud 40...50 soojakraadini. Vesi seob organismi tervikuks, mistõttu tal on närvisüsteemiga võrdväärne osa.
omakorda kutsuvad esile kas segmentaarseid või üldisi reflektoorseid reaktsioone. Näidustused: valu vaigisti, veresoonte spasmid, ainevahetuse aktiveerimiseks. 2. Franklisatsioon staatilise elektri kasutamine ravi eesmärgil. Staatilise elektri mõjul tekivad nahas veresoonte ja kapillaaride mehhaanilised ja biokeemilised reaktsioonid, tugevnevad ajukoore pidurdusprotsessid, aktiveeruvad vegetatiivse närvisüsteemi funktsioonid ja stimuleeruvad vereloome- ja ainevahetusprotsessid. Näidustused: aneemia (kehvveresus), seedetrakti haigused, neeruhaigused, liikumis-tugiaparaadi haigused. 3. Vibroteraapia madala voolusagedusega vibratsiooni ravitoime seisneb retseptorite mehaanilises ärritamises ning kudede perioodilises ahenemises ja laienemises. Vibratsiooni toimel paraneb kesknärvisüsteemi üldine seisund, kudede toonus, vereringe ja ainevahetus. Näidustused: psühhoos, neuroos, stress, depressioon, veresoonte lupjumine,
Ortofosforhappe transport seostatakse aga prootonide liikumisega ja seda transportvalku nimetatakse Pi-H+ translokaasiks. ATP on negatiivsema laenguga (4-)ja sellepärast liigub positiivsemale alale ehk membraani välisküljele ning ADP (3-) liigub sellest vabaneva energia tulemusel sisse. Pi transportimiseks vajalik energia pärineb prootonite voost. Rasvhapete oksüdatsioon Rasvhapete energiat saab kasutada ainult aeroobsetes tingimustes. Kuna kõik aeroobsed ainevahetusprotsessid toimuvad mitokondrites (sest ainult seal on sobivad ensüümid), siis tuleb rasvad ka transportida kõigepealt mitokondrisse. Selleks moodustub tsütoplasmas rasvhappe jäägi ja CoA kompleks – atsüül CoA. Iga molekuli atsüül CoA tekkeks kulutatakse 2ATP hüdrolüüsi jagu energiat. Mitokondri sisemembraani läbimiseks moodustub veel transpordikompleks karnitiiniga, atsüülkarnitiin, millest mitokondri maatriksis taastatakse atsüül CoA.
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves ILUSÜSTID Referaat Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Si...
ainevahetusprotsesse. Kiireneb vere-lümfi ja koevedelike liikumine. Lisaks arteriaalse vereringe kiirenemisele suureneb ka venoosse vere äravool. Suure hulga varukapillaaride avamine parandab vereringe häirete korral märgatavalt südame tööd. · Mehhaaniline mõju nahk soojeneb, tõuseb masseeritava kehapiirkonna temperatuur, mehhaaniliselt eemaldatakse naha surnud rakud, paranevad naha ainevahetusprotsessid. · Psühholoogiline mõju paraneb enesetunne, tõuseb enesekindlus, tasakaalustub vaimne seisund, sõltub humoraalsest toimest (st. vabanenud heaolu hormoonide hulgast). Massaazi mõjul suureneb hemoglobiini ja erütrotsüütide hulk veres, paraneb organismi gaasi ja valguvahetus, samuti suureneb uriini eritus! Massaazi näidustused: · Vedelike ja jääkainete kogunemine organismi · Pingepeavalud · Naha probleemid (kortsude tekkimine, naha kuivus)
Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas. Kohastumuste e adaptsiooni äratundmine looduses ei ole kerge, sest enamasti ei ole meil olnud võimalust jälgida protsessi, mis selleni viis. Lihtsuse mõttes võib kohastumust defineerida kui tunnust, mis on evolutsioneerunud seetõttu, et ta tõstis omaniku kohasust. Kohastumused võivad olla äärmiselt täpsed ja keerukad, nagu nt. silm või ainevahetusprotsessid või siis sõrmedele vastanduv pöial hominiididel, mis võimaldab paremini asju kätte võtta. Ontogeneetilised (kohanemised) Organismi ehituse või talitluse mittepärilik muutumine. 7. Ökoloogilise amplituudi muutus suunava, stabiliseeriva ja destabiliseeriva valiku korral (joonised esimese loengu lõpust ja teise loengu algusest) Suunav valik- Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine
raskusjõule. Suurim toonus on pead hoidvatel- ja säärelihastes, kuid lamavas asendis pinge väheneb. *Regulatsioon toimub tsentraalse (kallutamisel taha esijäsemete sirutus ja alajäsemete painutus, tekivad venitusrefleksid, mille keskused paiknevad ajutüves- neli tuuma) ja perifeerse (lihase perifeerne komponent on koeturgor) mehanismi kaudu. *Koeturgor on lihaspinge, mida mõjutavad rakusisesed protsessid ja ainevahetusprotsessid. Hüpertroofia suurendab ja atroofia vähendab seda. Lihaskiudude aktivisatsiooni potensiaalide registreerimise põhimõtted:* bipolaarsed nahapinna elektroodid- mõjutavad ja uurvad pindmisi kiireid lihaseid * nõelelektroodid- lükatakse lihase sisse, uurivad aeglaste lihaste potensiaali * traatelektroodid. Väsimusel väheneb lihases sagedus. Motoorsed ühikud on kiired(120 m/s) ja aeglased(60m/s) ja lihastes (5 m/s).
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad par...
ilmnemine võib olla ka juhulik Operatsionaalne definitsioon (OD) - mõistete defineerimine viisil, mis võimaldab mõõta (abstraktne muuta konkreetseks). Parameetrite esitamine. OD lähtuvalt valitakse meetod. (Kui oletan, et tervist saab määrata punaste põskede järgi, siis piisab näiteks vaatlusest.), mille abil kogutakse süstemaatiliselt andmeid. · Tervis (?) · Mõõdetavad parameetrid (nt. vererõhk, suhkrusisaldus, ainevahetusprotsessid, temperatuur jms.) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt peab saama informeeritud nõusoleku, tagada konfidentsiaalsus ja anonüümsus, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil tuua välja põhjus-tagajärg seose. Teaduslik vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada.
79. Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis? Imetajatel säilib termoproduktsioon ja kehatemperatuur välistemperatuurist tunduvalt kõrgemal tasemel regulatsiooni ja mehhanismide abil (homöotermsed olendid). Nende energiavahetus suureneb ja sellega välditakse keha temp. langust. Kaladel ja roomajatel aga soojusproduktsioon on väiksem ja nende keha temperatuur erineb vähe ümbruse temperatuurist (poikilotermsed olendid). Kõik keemilised reaktsioonid ka ainevahetusprotsessid sõltuvad temperatuurist. Soojusproduktsioon temperatuuri säilitamiseks: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus. mittetahteline rütmiline lihaste aktiivusus külmad värinad. Ainevahetusprotsesside intensiivistumine. 80. Kuidas mõõdetakse ainevahetust (kaudselt ja otseselt)? Otseselt mõõdetakse ainevahetust nahakiirguse kaudu ja kaudselt c'c= (Tt-Tn) / (Tt Tn) 81. Kuidas toimb organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga? Kuum keha annab soojust, külm keha võtab vastu
mõjutab ka tööviljakust. Optimaalsest kõrgem ja madalam temperatuur võib tööviljakust märgatavalt vähendada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. Optimaalne õhuniiskus on enamsti 40-60%. optimaalne õhu liikumise kiirus on kuni 0,1 m/s. Liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Kahjuks esineb sellist olukorda sageli. Valgustus Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Valgustuse normeerimine algab valgusallika valgustugevusest, mille ühikuks on kandela (cd). Kui valgusvoog üks luumen langeb pinnale üks m2, on pinna valgustatus 1 lx. Kui pidevalt loetakse või kirjutatakse, peaks tööpinnal olema 500-900 lx(nõutav vähemalt 400lx). Enamasti on töökoha eri piirkondades vajalik erinev valgustatus
Ja ka nonadrenaliini, mis osaleb samuti reguleerides stressi ja mõjudes närvisüsteemile. Pankrease endokriinne funktsioon Kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib endokriinse elundina süsivesikute ainevahetust. Glükagooni tootmine ka, mille funktsioon on insuliiniga sarnane: reguleerib glükoosi imendumist. Kilpnäärme hormoonid Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon Parathormooni e. paratüreoidiini, mis mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit,
Toime sarnaneb sümpaatilise närvisüsteemi erutusega. Ja ka nonadrenaliini, mis osaleb samuti reguleerides stressi ja mõjudes närvisüsteemile. Pankrease endokriinne funktsioon- Kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib endokriinse elundina süsivesikute ainevahetust. Glükagooni tootmine ka, mille funktsioon on insuliiniga sarnane: reguleerib glükoosi imendumist. Kilpnäärme hormoonid- Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon- Parathormooni e. paratüreoidiini, mis mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit,
1) tuumaümbrise membraanid 2) sileda- ja karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku membraanid 3) Golgi kompleks 4) Lüsosoomid 13 Sisemembraanistiku ülesanded: raku sisemuse liigutamine tsütoplasma jaotamine kahte ossa 3. Tsütoplasmavõrgustik on kanalite ja tsisternikeste süsteem, mis asub tsütoplasmas. Ülesanne: a) ainete rakusisene liikumine b) ainevahetusprotsessid Jaguneb: a) Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik * Seest õõnes membraansüsteem, ilma ribosoomideta. Ülesanded: a)Siin toimub süsivesikute ja lipiidide süntees. b)Selles süsteemis toimub ka ainete transport b) Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik * Membraansüsteem, mis on kaetud ribosoomidega. Ülesanded: a) lihtvalkude süntees (ribosoomides) b) valkude transport
õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem, kui kõrge õhuniiskuse puhul. Optimaalne õhuniiskus on enamasti 4060%. 23. Optimaalne õhu liikumiskiirus töökeskkonnas Optimaalne õhu liikumise kiirus on 0,030,1 m/s, liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Soodustab temperatuuri taju, aurumist, tagab õhuvahetuse, põhjustab tõmbetuult, mis jahutab keha ebaühtlaselt. 24. Valgustustiheduse soovitatavad suurused ebatäpse, tavalise töö ja väga täpse töö jaoks 10200 lx ebatäpne töö 200800 lx normaalsed toimingud 8003000 lx väga täpne töö 25. Valgustiheduse soovitatavad suurused kontoritöös Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400500 lx.
mõni ülekaalus. Põletikulise protsessi iseloomustus. 1. Kudede kahjustus ehk düstoofilised muutused põletiku koldes. Need seisnevad kudede ja nendest koosnevate rakkude toitumise , ainevahetuse, ehituse ja talitluse muutustes. Eriti väljendunud on muutused kahjuliku teguri kokkupuute alal terve koega. Muutused jagunevad esmasteks, mis toimuvad algul ja väheulatuslikul alal ning teisasteks, mis on ulatuslikumad. Põletikulise kolde tsentris on ainevahetusprotsessid tavaliselt pidurdatud, piirkonna naaberaladel aga intensiivistunud. Põletiku koldes tekib H+-ioonide kontsentratsiooni tõusust atsidoos (pH nihe happelises suunas), tõuseb ioonide poolt tekitatud osmootne rõhk ja vereplasma valkude poolt tekitatud onkootne rõhk. 2. Vereringe häired põletiku koldes. 2.1. Algul tekib lühiajaline veresoonte spasm, millest tingitult kude on kahvatu. 2.2. Spasm asendub arterioolide ja kapillaaride laienemisega
ilmnemine võib olla ka juhulik Operatsionaalne definitsioon (OD) - mõistete defineerimine viisil, mis võimaldab mõõta (abstraktne muuta konkreetseks). Parameetrite esitamine. OD lähtuvalt valitakse meetod. (Kui oletan, et tervist saab määrata punaste põskede järgi, siis piisab näiteks vaatlusest.), mille abil kogutakse süstemaatiliselt andmeid. · Tervis (?) · Mõõdetavad parameetrid (nt. vererõhk, suhkrusisaldus, ainevahetusprotsessid, temperatuur jms.) · Mõõtmisinstrumendi valik · ...jne... Uurimuses osalejatelt informeeritud nõusoleku, konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse tagamine, osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Psüühika bioloogilised alused. (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist
Patogenees Viirus satub organismi läbi hingamisteede, seedetrakti või puugi hammustuse korral läbi naha Viiruse esmane paljunemine toimub tonsillides, edasi liigub teistesse lümfisõlmedesse ja kandub verega laiali kogu organismis. Viirus paljuneb lümfotsüütides ja retikulaarrakkudes. Rakud hävivad ja suureneb veresoonte seina läbilaskvus. Tekivad tursed, verevalumid, infarktid, kudede varustus hapnikuga väheneb, ainevahetusprotsessid on häiritud ja organismi kuhjuvad toksilised laguained. Selle tagajärjel tekivad kõikides organsüsteemides kahjustused Kliiniline pilt Peiteperiood 5-15 päeva o üliäge-harva, surm saabub ilma iseloomulike tunnusteta . Võib esineda paar päeva kestev palavik, pulsi ja hingamise kiirenemine, koordinatsioonihäired o äge- püsiv palavik, kõrvad, kärss, nahk kaela ja kõhupiirkonnas tsüanootilised (sinakaslillad)
Šoti dušš - Veeprotseduur, mille käigus masseeritakse vaheldumisi kahe erineva temperatuuriga (sooja ja külma) veejoaga. Eriti karastav, organismi vastupanuvõimet ja vereringet ergutav protseduur. Šokolaadimassaaž - sobib kõigile, kes soovivad põgeneda stressi eest ja otsivad võimalust enese eest hoolitseda. Šokolaadil on eriline mõju meie kehale, nii emotsionaalselt kui ka füsioloogiliselt. Šokolaadi toimel vabanevad nn õnnehormoonid, paraneb enesetunne ja kiirenevad meie keha ainevahetusprotsessid. Šokolaadimassaaž on tõeline nauding, millest jääb nahale meeldiv ja ahvatlev aroom. Šokolaad - on leitud ohtralt „ajuvitamiini” ehk meeleolutõstjat türosiini, mis alandab ka vererõhku, stabiliseerib veresuhkru taset ning aktiviseerib kilpnääret, kiirendades nõnda ainevahetust ja alandades kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks „õnnehormooni” ehk serotiini tekkimisele organismis (serotiin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib
difusiooniks. See on passiivse transpordi üks alaliik. Nii liigub (imendub) väga väike osa ainest. Imendumine kopsude kaudu. Gaasidele on kops imendumis- ja eritumisorganiks, vedelikele põhiliselt eritumisorganiks. Põhimõtteliselt saab ka vedelik seal imenduda. Imendumisel on määrav limaskesta seisund. Mõju avaldavad kopsus toimuvate füüsikaliste protsesside (filtratsioon, dialüüs, difusioon) kiirused. Aktiivsel transpordil on siin suur osa . Ainevahetusprotsessid on kiired, järelikult tekib palju energiat, mida ongi aktiivse transpordi jaoks tarvis. Passiivset transporti mõjutavad: a.Aineosakeste suurus (optimaalne on 2-6 mikromeetrit) b.Isotoonilisus Kopsu limaskesta permeaablus (läbilaskevõime) on hüpo-ja hüpertoonilisuse tekitamisega manustamiskohal vähendatav. 14. Imendumine naha kaudu Vigastamata nahka läbivad paljud raviained, mis esmalt lähevad ekstratellulaarsesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
