Kasvamine referaat (0)

Tartu
Kasvamine
referaat terviseõpetuses
2007/08 õppeaasta
KASVAMINE
Kasvamine on keha välimõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Kuni täiskasvanuks saamiseni on kasvamine aluseks igasugusele arengule. Seega on kasvamine füüsiliste muutuste järgnevus, mis esineb organisimi eostumise ja täiskasvanuks saamise vahel. Need muutused, nagu näiteks pikkuse ja kaalu suurenemine, on suures osas otseselt jälgitavad. Kasvamise puhul on seega tegemist kvantitatiivsete (st suuruse) muutusega.
Inimese kasvamine algab juba enne sündi. Kõige kiiremini kasvavad väikelapsed. Teismeliseea lõpuks on kasvamine peaaegu lõppenud. Erinevad kehaosad kasvavad erineva kiirusega. Pea suurus (kolju mõõtmed) muutub elu jooksul küllaltki vähe. Keha kasvab palju rohkem, kuid kõige rohkem kasvavad jalad.
Kasvamine ja seda mõjutavad tegurid:
Kehakaal
Meil on lapse keskmiseks sünnikaaluks 3500 -3700 grammi. Terve lapse sünnikaal kahekordistub esimese eluaasta lõpul, mil laps kaalub keskmiselt 10-10,5 kg. Kaaluiive on imikuealiselt lapsel tundlik tervisliku seisundi näitaja. Haigestumisel muutub kaalutõus sagely normaalsest madalamaks, lakkab või tekib koguni kaalulangus. Seepärast on imikueas lapse reeglipärane kaalumine väga vajalik. Lapse kehakaalu hindamisel võrreldakse tavaliselt vastava tabeli alusel tema tegelikku kaalu pikkusele vastava kaaluga. Peab arvestama, et lapse kehakaal ja pikkus on induviduaalselt väga suurte kõikumistega.
Pikkus
Nagu kehakaalus, nii kaskvab laps ka pikkuses seda intensiivsemalt, mida noorem ta on. Terve lapse sünnipikkus on keskmiselt 50 cm. Esimesel eluaastal kasvab laps 25 cm võrra pikemaks, teisel eluaastal 10cm võrra. Edasi kasvab laps umbes 5 cm aastas. Murdeeas toimub intensiivsem sirgumine – 6 kuni 7 cm aastas.
Luustik ja lihastik
Seitsemendaks eluaastaks omandavad kindla kuju lülisamba normaalsed kõverused: kaela-, rinna-, ja nimmekõverus. Lihastik on nõrgalt arenenud. Seljalihaste nõrkuse tõttu eelkooliealisel lapsel lõtv kehahoid , mistõttu tuleb lapsele sageli meelde tuletada, et ta kõnniks sirgelt ja istuks sirgelt.
Hingamis- ja vereringeelundid
Ülemised hingamisteed on väga kitsad . 5-6 aastasel lastel vohavad sageli ninaneelumandlid ning häirivad nina kaudu hingamist. Need lapsed hingavad lahtise suuga ning neil kujuneb eriline, haigusele iseloomulik näoilme.
Seedeelundid
3-6 aastased lapsed ei ole enam nii tundlikud väärtoitmise suhtes kui varasemas eas. Soolseina omapära tõttu tekib häireid toidu edasiliikumises. Seepärast kaebavad lapsed sageli hooti esinevaid kõhuvalusi.
Kasvutegurid
Laps kasvab igale arenevale organismile omase loomuliku kasvutungi toimel. Sellele mõjuvad. Sellele mõjuvad omakorda ergutavalt sisenõristusnäärmed: harknääre, ajuripats ja kilpnääre. Kuid neid, nn, sisemisi kasvutegureid saadakse ja osatakse siiani veel vähe mõjutada, et nende kaudu lapse kasvu virgutada.
Väga suur toime lapse kasvatamisele on mitmesugustel välistel teguritel, esmajärjekorras toidul. Kui viimane oma koostiselt või hulgalt ei vasta lapse vajadustele, siis kasv pidurdub. Alateseelkoolieast mõjutavad lapse kasvu teataval määral veel aastaajad . On tähele pandud, et novembrist märtsini (s. o. talvel) nii kaal kui pikkus suurenevad peaaegu ühetaoliselt. Märtsist augustini (kevadel ja suvel) pikkus kasvab kiiresti, kuid kaalukasv jab maha või koguni peatub. Augustist novembrini (sügisel) on kaaluiive kõige intensiivsem, pikkusekasv seevastu märksa aeglasem . Need kõikumised on suurel määral tingitud toidust, aga ka sellest, kui kaua laps eri aastaaegadel värskes õhus ja päikese käes viibib. Lapse kasvatamist pidurdavad mõned pikldased, eriti kaasa sündinud kahjustused, näiteks kaasasündinud südamerikked. Viimaste puhul on häiritud kudede varustamine hapnikuga. Soodustavalt toimivad kasvule reeglipärane ja mõõdukas sportimine ning kehaline töö. Töötades või spordiharjutusi sooritades hinamine süveneb, sellega tõuseb vere hapnikusisaldus ja elavneb südametegevus, mille tõttu omakorda paraneb elundite ja kudede varustamine hapnikurikka verega ja intensiivistuvad ainevahetusprotsessid. Viimansed virgutavad kasvuprotsessi.
Juuste kasvamine
Karvatupes asuvast karvasibulast kasvab juuksekarv mitu aastat. See järel karvasibul lõpetab tegevuse ja juukse karv langeb mõne päeva jooksul välja. Sellele järgneb mõne kuu pikkune puhkeperiood, enne kui hakkab kasvama uus juuksekarv. Juuksed kasvavad kolmepäeva jooksul ühe millimeetri. Sellest lähtudes võiks arvata, et seitsmekümneaastastel inimesel võiksid olla seitsme meetri pikkused juuksed. Me peame aga meeles pidama , et karvasibulad katkestavad tegevuse iga mõne aasta järel. See tõttu ei maksa inimestel loota , et nende juuksed kasvaksid istmikust allapoole. Normaalsel inimesel kuluks kuus aastat selleks, et lühikeseks lõigatud juuksed kasvaksid nii pikaks, et neil võiks istuda. Juuksed sisaldavad valku, mina nimetatakse keratiiniks. Juuksekarva pealispind on soomusjas. Normaalselt värvunud juuksekarv ei ole seest õõnes. Vanematel inimestel on aga tihti juuksekarvade sees tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina. Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilaks.
Kasutatud kirjandus:

H. Kand , L. Keres jt. “Lapse tervishoid ”, 1971 .

B. J. Ford “Inimene”, 1994.

I. Kraav , K. Kõiv “Inimeseõpetus”, 1999.

A. Viru “Noorus, vanadus ja kehaline aktiivsus”, 1989

Inimese elukaar,