Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Mitoos - eukar�ootse ehk p�ristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu p� sivus t�tarrakkudes. Rakuts�kkel- rakuts�kliks nimetatakse raku eluringi �he mitoosi l� pust l�bi interfaasi j� rgmise mitoosi l� puni .Interfaasi kestus s�ltub rakut��bist ja rakukoe f�sioloogilisest aktiivsusest. V�ivad muuta ka keskkonnatingimused. Interfaas -Interfaas on p�ristuumse raku kahe jagunemise vahele j��v eluperiood. Interfaasis toimuvad p� hilised raku ainevahetusprotsessid, organellide arv suureneb, toimub makroergiliste ainete s�ntees, kahestuvad tsentrioolid (looma rakkudes) Kromosoomi ehitus-koosneb �lgadest,kromatiididest ja tsentromeetrist X Rakkude jagunemine- k�ik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisv�imelised.taimedel paljunevad ainult juure ja varre tipuosas olevad rakud . k�ik rakud ei saa jaguneda kuna organism ei saa l�putult suureneda . Meioos-p�ristuumse raku jagunemisviis, mille k�igus kromosoomide arv t�tarrakudes v�heneb kaks korda, homoloogilised kromosoomid lahknevad.Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoomide ristsiire -meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine , mille k�igus nad vahetavad omavahel v�rdse pikkusega osi, tulemuseks on geenivahetus. Spermatogenees -seemneraku areng spermatogoonist k�pse spermini. Ovogenees -munaraku areng ovogoonist k�pse munarakuni. Ovulatsioon -k�pse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Ontogenees -isendi individuaalne areng.sugulisel paljunemisel v�ltab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Partenogenees-uue organismi areng viljastumata munarakust Kehav�line viljastumine -enamikel selgrootutel ja m�nedel selgroogsetel loomadel esinev viljastumine(konn).nende munarakud viljastuvad vees, kus sugurakkude kohtumine on k� llaltki juhuslik.seega heidetakse sugurakke vette suur hulk. Kehasisene viljastumine-esineb enamikel l�lijalgsetel,roomajatel,lindudel,imetajatel.mnarakkude arv v�ib olla v� iksem , kuna sugurakud on ebasoodsa keskkonna eest paremini kaitstud. Vaegmoondeline areng-putukatel esinev moondeline areng.muna- vastne -valmik.selle puhul j��b �ra nukustaadium . vasts �ndinu erineb suuresti t� iskasvanud olendist kuid k�ik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse k�igus j�rk-j�rgult.putukatest arenevad vaegmoondega n�iteks rohutirtsud, prussakad , lutikad.. Agoonia -Agoonia on faas enne kliinilist surma � teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus j�tkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, j� rgneb kliiniline surm
Bioloogia mõisted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmmaiki Õppematerjali autor
(kontrolltöö/eksami ettevalmistamiseks)

Sarnased õppematerjalid

Paljunemine
3
txt

Paljunemine

MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumisest surmani ehk tema individuaalne areng. Ovogene

Bioloogia
Bioloogia paljunemine
5
docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet ­ organ

Bioloogia
Bioloogia - Paljunemine
3
doc

Bioloogia - Paljunemine

Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline ­ kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine

Bioloogia
BIOLOOGIA KT - paljunemine
7
docx

BIOLOOGIA KT - paljunemine

BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL ­ päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS ­ päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS ­ (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel ­ kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS ­ kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS ­ päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS ­ nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES ­ munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES ­ seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK ­

Bioloogia
11-klassi bioloogia
6
doc

11. klassi bioloogia

Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistummise tagajärjel on k

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
5
doc

Organismide paljunemine ja areng

4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetilisel

Bioloogia
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED
22
pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Eoseline paljunemine ­ mittesuguline ja öö pikkusele. paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Fülogenees ­ organismirühma evolutsioonilise Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. arengu tee. Eoskand ­ kandseenetele iseloomulik rakk, mille Füsioloogia ­ bioloogia teadus, mis uurib peal valmivad eosed. organismide talitusi ja nende regulatsiooni. Eoskott ­ kottseentele omane rakk, mille sees Füsioloogiline lahus ­ inimese puhul 0,9% NaCl valmivad eosed. lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja

Bioloogia
Bioloogia eksam 2011- vastused
22
docx

Bioloogia eksam 2011 + vastused

Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus ­ hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon ­ pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos ­ raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekiv

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun