LOGO AKA AS Registrikood 38475629 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 08. Jaanuar 2013 nr2 Algus kell 14.40, lõpp kell 16.30 Juhataja: Irina Vask Protokollija: Gregor Kunst Võtsid osa: Evelin Aaro, Nikolai Baskov, Marina Gerber, Alevtina Mõis, Koit Toome Puudusid: Indrek Ilves, Natalia Voor Kutsutud: Aleksandra Noor, juhataja, HALDUR AS PÄEVAKORD 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest 2 Ühingu rahastusvõimalused ja taotlemine 3 Järgmise juhatuse koosoleku aja kokkuleppimine 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest KUULATI: M.Gerber, kes seletas tegevusvalkondade seadustiku. Aruanne lisatakse (Lisa1) Küsimused: 1 Milised on uued seadused?
a. Bolognas Indias tunti sarnast pilli enne Kristuse sündi Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli ehitus Viiuli valmistamine Vanasti : Käsitööna Tänapäeval: Tööstuslikult ja käsitööna Tuntumad Eesti viiulimeistrid Felix Villak Eugen Meri Aaro Altpere http://www.youtube.com/watch?v=2Q0W Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_in http://muusika8b.wikispaces.com/viiul
Kontserdiarvustus Käisin teisel advendil, Karksi valla kultuurikeskuses, teise advendikontserdil. Esinesid Aaro tetsmann, Anton Medvedev, Riina Reismaa, Gajane Meletjan. Esitati jõulumeloodjaid orelol, puhkpillidel ja ka lauldi. Esinejad olid tasemel, nad suutsid loo mõttet ja isikupära professionaalselt edasi anda ning valdasid oma pille hästi. Muusika aga kahjuks ei olnud minu maitse, liiga kiriklik ja jõulu traditsooniline. Loo rütmid olid enam jaolt sarnased ja ühekülgsed. Rahvast kontserdil väga plaju ei olnud. Peamiselt olid kontserdil
Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta Aistingute seaduspärasused on: 1. adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine 2. kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega 3. sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel Kasutatud allikad Toomela, Aaro 1999. Ülevaade psühholoogiast. Tallinn. Koolibri Kidron, Anti 2008 Psühholoogia põhisuunad. Mondo Vendelin, Vilja. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:DyMkcxrSdNsJ:eller.tmk.ee/UserFUser/File/Oppematerjalid/ Vilja/Tunnetusprotsessid2.rtf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Varasemate ja lihtsamate Eesti alal levinud rahvapillide seast väärib viiulile võrdlemisi sarnasena mainimist hiiu kannel. Eestis on tegutsenud vägagi erineva tasemega viiulimeistreid alates omale või lapsele ilma igasuguste eeltadmisteta pilli meisterdanud huvilistest kuni korraliku eriharidusega rahvusvahelise tasemega meistriteni. Tuntumad meistrid on olnud Felix Villak ja Eugen Meri, eriti aga kaasaegne meister Aaro Altpere, kes on õppinud Moskva rahvusvaheliselt tuntud meistri Korskovi juures. VIIULI EHITUS Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava
Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks ja mälu, kui elusa organsmi võime omandada ja säilitada oskusi, teadmisi ning harjumusi (Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002) Kasutatud kirjandus: Jüri Uljas, Thea Rumberg (Koolibri 2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Lk. 88, 89, 95, 97. Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus (2002) Psühholoogia gümnaasiumile. Lk. 275, 278. Aaro Toomela (Koolibri 1999) Ülevaade psühholoogiast. Lk. 48.
Sokos asub peatänava keskel ning Anttila Finlaysoni lähedal. Tamperes ei leidu ühtegi rahvusvahelist tippdisainerite poodi ega tuntuid moekaupade ja ehetepoodi. Toidupoode on Tamperes selle-eest üsnagi lihtne leida. Levinuimad on K-market, S-market, Sale, Siwa ja Lidl, supermarketitest aga Prisma ja Citymarket. Enamjaolt kõik poed on pühapäeviti suletud. (Wikitravel: ,,Tampere" 31.10.2012) Kuulsaimad tamperlased on kirjanik Minna Canth, sportlane Tommi Evilä, kirjanik Aaro Honka, laulja ja helilooja Juice Leskinen, kirjanik Väinö Linna, helilooja Usko Meriläinen a kirjanik Kalle Päätalo. (Vikipeedia: ,,Tampere" 31.10.2012) Kasutatud kirjandus: 1. Pärl-Lõhmus, Maarja 1994. Tampere raamat. Tartu: Kullervo 2. EE = Eesti Entsüklopeedia (köide) 9, 1996. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 3. Welcome to Finland, Tampere, 2000. Helsingi: Metso Kasutatud internetiallikad: 1. Tampere - http://et.wikipedia.org/wiki/Tampere (31.10.2012) 2
teenimisele on koguduse missiooniks kogukonna teenimine. Lisaks koguduse koduleheküljele internetis ja kiriku teadetetahvlile antakse iga kuu välja koguduse Sakala. Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Jaani kogudus asub Pikk 6 Viljandi. EELK Viljandi Pauluse kogudus Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Pauluse kogudus on luterlik kogudus Viljandis. Kogudus kuulub Viljandi praostkonda. Koguduse õpetaja on Mart Salumäe, organist Aaro Tetsmann. Juhatuse esimees on Toivo Vilumaa. Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Viljandi Pauluse kirikus. Viljandi Pauluse kogudus asub kiriku 5, Viljandi. Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus on kristlik kogudus, mida tuntakse eelkõige hingamispäeva pidamise tõttu nädala seitsmendal päeval - laupäeval. Koguduse tehnoloogia on üldjoontes sarnane teistele evangeelsetele kogudustele, õpetades
TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel.
• Puhastustuli Mika Waltari (1908-1979) • Suured ajaloolised romaanid • Esikoisteos Jumala paossa (1925) • Suuri Illusiooni (1928), Apelsiinin siemen (1931), Siellä, missä miehiä tehdään (1931), Totuus Virosta, Latviasta ja Liettuvasta( 1941), Neljä päivänlaskua (1948), Sinuhe Egyptilainen (1945), Valtakunnan salaisuus • Teemad uus ja vana, kogenud naine+noor mees ja nende suhe ja probleemid, nt mees sai süüfilise, Sillanpää Aaro Hellakoski - luuletaja Pentti Haanpää (1905-1955) • oli keskhariduseta talupoeg • pooldas nõrgemaid, kirjutas palju maapiirkonna inimestest, ka nn külahulludest • iroonik • “Jutud”, “Üheksa mehe saapad”, Kentä ja kasarmi, Nõiaring, Korpisota Toivo Pekkanen (1902-57) • oli pärit tööliskeskkonnast • nii temal kui Haanpääl oli kesksel kohal ühiskonna analüüs ja kriitika, ühiskondliku õigluse probleemi lahkamine
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Marian Jürisalu-Lisitsyna 12E Eduard Tubin Referaat Juhendaja: Õpetaja Aaro Pertmann Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Joonis 1................................................................................................3 2. Eesti-periood.......................................................................................4 3. Rootsi periood.....................................................................................5 4
subjektiivse tahtluseta ja ilma kriitikata tegelikkusele mittevastavuse kohta. Haige on veendunud oma mälestuste õigsuses ja tõelisuses. Tahtlikkuse komponendi esinemisel kulub ,,mälestuste" ekslikkus fantastika ja valetamise valdkonda. Vahetegemine valetamise ja mälupette vahel nõuab mõnikord kogu kliinilise pildi sügavat analüüsi. (3, lk 132). 9 5 Kasutaud kirjandus 1. Aaro Toomela (1999) Ülevaade psühholoogiast I. 2. Endel Tulving (2002). Mälu. 3. Jüri Saarma (1977). Psühhopatoloogia. 10
väärib viiulile võrdle mi si sarna s e n a mainimist hiiu kannel . Eestis on teguts e n u d väga gi erinev a tase m e g a viiulimei streid alate s omal e või laps el e ilma igasu g u st e e eltad mi st eta pilli m ei sterd a nu d huviliste st kuni korraliku eriharidus e g a rahvusv ah e lis e tase m e g a m ei striteni. Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e m ei st er Aaro Altpere , kes on õppinud Moskva rahvusv ah e lis elt tuntud m ei stri Kor skovi juure s. Klaver on klahvpill. Klaver erine b klave s siinist selle pool e st, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haa mrik e s e d , mis klahvide allavajutami s el löövad vastu m etallist ke eli , pann e s ne e d võnku m a . Helilained kanduvad klaveri kõlaka sti seinteni, mis neid võim e n d a v a d .
kuupalgast. "Meilt võtab iga päev keskmiselt 3000 krooni kaupa laenu 300 inimest, mis tähendab, et suudame pakkuda suurpankadest ja konkurentidest paremaid tingimusi. Samuti ei Laen ja liising 17 teki inimestel sellise summa tagasimaksmisega üldjuhul probleeme, sest seda tehakse tavaliselt järgmisest kuupalgast," vahendas ettevõte SMS Laen OÜ tegevdirektor Aaro Sosaare sõnu. [Karner, K. 2007, 21.november. SMS laen: meilt võtab laenu iga päev 300 inimest. Äripäev] 11. KOKKUVÕTE Laenu võetakse palju, see pole peaagu mitte kellelegi võõras asi. Laenu saab liigitada mitut moodi. Igal laenul on erinevates kohtades erinev nimi. Laenuga kaasnevad riskid, nii laenuandjale kui ka laenuvõtjale. Kumb siis, kas laen või liising? Seda otsusab igaüks ise, mis talle hetke olukorras just parem on
Absint OÜ üld 56654443 [email protected] masinate rent AS RAKTOOM üld 3241818 3223555 [email protected] masinate rent Aiad, väravad väravate ja aedade tootmine OÜ Aasta Aiad Aaro 3725043024 ning paigaldus piirdeaedade, piirete tootmine AETK Konsultatsioonid OÜüld 5110805 6010992 [email protected] ja ehitamine
7 3. MEETOD 3.1 Katseisik ja pill Katse viidi läbi 14. oktoobril Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateaduse osakonna seminariruumis C209. Katsealuseks oli II kursuse viiuli interpretatsiooni tudeng Helin Pihlap, kes on viiulit õppinud 15 aastat. Muusikalise keskhariduse omandas Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Andres Leivategija käe all. Viiul, millega Helin mängib, on umbes 100 aastane Saksa tehase pill, mille on kokku pannud Aaro Altpere. Antud pillil on ta praktiseerinud 3 aastat. Pillikeeled on peal olnud 1 kuu ning roopi on sätitud 7.oktoobril. Enne katset määris poognajõhve kampoliga, et jõhvid keeltega paremini kleepuks. Pilli häälestas A442 järgi telefoni aplikatsiooni „Notefork” 'iga ning seejärel kontrollis youtube.com lehelt võetud video järgi „A442 Hz Tone for Instrument Tuning”. 3.2 Ülesanne viiuldajale ja lindistuse läbiviimine
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär..
9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained u 60% õppekava mahust. 28. Eesti keele võõrkeelena / teise keelena õpe ja uurimine Tartu ülikoolis. Muukeelsete koolide uuringud: Uuringute sihtrühmaks (uurimisobjektiks) on eesti keelest erineva emakeelega õpilane. Uurimus ,,Muukeelne laps eesti õppekeelega koolis". Uurimuse teostajad uurimisrühm, kuhu kuuluvad Tartu ja Tallinna Ülikoolide teadlased, doktorandid. Uurimisrühma sisuline juht prof. Aaro Toomela. Uurimuse tulemustest selgub, et ei ole võimalik teha järeldusi õpilaste akadeemilise edukuse ja sotsiaalse kohanemise osas eesti keelest erineva emakeelega õppurite grupist kui tervikust lähtuvalt. Nii akadeemilise edasijõudmise kui ka enesehinnangu, enesetunde jm osas jaotuvad õpilased nö alagruppidesse. Siiski võib öelda, et sarnaselt teistele riikidele on eesti koolides õppivate ja eesti keelest erineva emakeelega (valdavalt
N,-0ry,u..^^- f:;"ll,,!. oc^u0a-0.-^^ ,di^ ,Ueirtobr,!- tdlLr- Uarutal&1r"" u-tX;. F l*oa-"ve ji""''ltiati'4 t)^^.4^+^0. ^ ."" - -, . ^ .l L. n pa!,, htu"Laka-lw- t>l'*cXa-vu"t^-.1- i* , - b,qaixaa - A-a^'-t. t piv,,aaro,ufux^)& al.tmaatl^X;td * Ataie&I/!& - uir^ n'Lv<-n& tt'Lcl&ql'R- oz"'c- ' ,psAgu# "',Pt,v{ssg, , t4-(hl ^a**&:rt AaMb# raL E^(h*&"-: - lrorne, da^^,,;,*, tttnar+71*
Üllar Luga Teaduspargi 5 620 2910 Ülo Lille Akad.tee 15 - 411 620 4383 Urmas Akula IV 316 620 2956 Urve Kallavus II 002 620 3152 Vahur Oja IV 126 620 2852 Valdek Mikli II 002 620 3150 Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad
Arengupsühholoogia Eestis: Jaan Valsiner tohutult kirjutanud raamatuid (teoreetilisi käsitlusi); Peeter Tulviste (kultuuripsühholoogia); Tiia Tulviste (kultuuripsühholoogi); Pirko Tõugu (kuidas suheldes kodus, õpivad lapsed selgeks selle, kuidas endast rääkida ja endast mõtleda enesekäsitluse areng) Luule Mizera; Aune Valk; Eve Kikas, Aaro Toomela, Triin Liin koolipsühholoogid Tallinnas. Arenguline perspektiiv alati on oluline silmas pidada kui vana on inimene. Eri vanuses lapsi tuleb kohelda erinevalt, ka uurimismeetodid on erinevad. Varajane rehabilatsioon on alati edukam. Oluline on, kuidas annab mingis valdkonnas eri vanuses inimesi uurida see on erinev, kuidas saab uurida nt lapsi ja täiskasvanuid. Arengu verstapostidest ehk kui vanalt mingi laps peaks midagi teha oskama.
ÕIõfak.99 © ÕIGUSINSTITUUDI INTELLEKTUAALNE OMAND 125 FAKULTATIIVSE OSA KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. EESTI ÕIGUSTEADUSE ALLIKAD. Ilmar Tammelo. Varased tööd (1939-1943). Hamburg, 1993. Ilmar Tammelo.Õigusnorm ja ta struktuur 2. Kliimann, A.-T. Normitehnikast administratiivprotsessiõiguses. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus. Tartu, 1930 3. Merusk, Kalle; Olle, Vallo; Mõttus, Aaro; Sõlg, Raigo; Kiviorg, Merilin; Pilving, Ivo. Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Sihtasutus EESTI ÕIGUSKESKUS. Tartu, 1999 4. Tamm, Kaljo. Normitehnika. Loengumaterjal. Õigusinstituut, Tallinn, 1998 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Tallinn, 18.10.1999 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ÕIõfak
Ülo Lille Akad.tee 15 - 411 620 4383 Urmas Akula IV 316 620 2956 Urve Kallavus II 002 620 3152 Vahur Oja IV 126 620 2852 Valdek Mikli II 002 620 3150 Vello Valdna VB 212 620 3366 Vilja Palu IV 215 620 2835 Vitali Sõritski IVB-107 620 2820 Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad
film industry had been destroyed. Elu tsitadellis (Life in the Citadel, 1947), and Valgus Koordis (Light in the Village of Koordi, 1951) based on a novel by Hans Leberecht were the first ones. Even at this time both films were criticised as exhibiting the new life in a glossed and simplified manner.1 The Estonia Theatre was converted into a music theatre and housed the talents of the prominent singers of the period: Veera Nelus, Elsa Maasik, Tiit Kuusik, Martin Taras, Georg Taleš and Aaro Pärn. The first operas written in Soviet times were staged: Tasuleegid (The Flames of Revenge, 1945) by Eugen Kapp; Tormide rand (The Stormy Coast, 1949) by Gustav Ernesaks, libretto by Juhan Smuul, a historical tale of nineteenth century life in Estonia; Vabaduse laulik (The Bard of Freedom, 1950) again by Eugen Kapp about the pivotal times in the newly established Soviet Estonia. The professional and creative life of composers in this period was difficult.
annaabi.ee 
