"FINANTSARVESTUS" ÄRIPLAAN Koostajad: Sten Lepamaa Gert Sarapuu Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu kirjeldus 5 4.1.2
Selleks loome veebilehe, mille kaudu õpilased saavad luua endale kasutajakonto, laadida kontole punkte ning saata ettevõtte lahendusmeeskonnale ülesandeid, mille lahenduse saab seejärel punktide eest alla laadida. Veebilehe loomiseks, esimese reklaamikampaania finantseerimiseks ning muude ettevõtte alustamisega seotud kulutuste katmiseks on vaja võtta laenu summas 2283.14 kolmeks aastaks. , 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 2283.14 1.2. LAENUTAOTLUS Laenutaotlus ning vajalik summa: 2283.14 Intress aastas: 2% Periood: 3 aastat Laenu tagasimaksmise viis: annuiteetidena Kuumakse koos intressiga: 65.40 Intress kokku: 71.26 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE Ettevõtte missioon on pakkuda põhikooli ja keskkooli õpilastele reaalajas kvaliteetseid vastuseid koduste ülesannete lahendamiseks.
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6
kohta; audiitori aruanne; bilansikirjete selgitused 4. Info omakapitali kohta · Aktsionäride nimekiri; tõend sissemakstud aktsikapitali kohta 5. Äriplaan 6. Info ressursside kohta · Maakasutust tõendav dokument; hoonete ja masinate rendilepngud; tooraine hankelepingud; toodangu müügilepingud 7. Info pantvara kohta 8. Info garantiide ja käendajate kohat 9. Laenuleping, pandileping, garantiikiri Eraisiku 1. Laenutaotlus 2. tõend regulaarselt saadavate sissetulekute kohta (tõend palga kohta, tööleping) 3. tõend maksuametist eelmise perioodi tulude ja võlgnevuste kohta ning tuludeklaratsiooni koopia 4. tulude-kulude eelarve 5. vajadusel äriplaan, tegevuslubade koopiad 6. dokumendid pantvara kohta 7. info garantii ja käendajate kohta 8. EV pass või elamisluba 9. Laenuleping, pandileping, krediidi tagasimakse kohustus
Aastaaruande koostamine ja analüüs Rita Sikk 2012 Raamatupidamisaruandluse analüüs Finantsanalüüs on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale.
OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3.. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2
Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4
1. ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID 1.1. Finantsjuhtimine Ettevõtte rahanduse e. finantsjuhtimise all mõistetakse ettevõtte rahaliste vahendite kindlustamist, nende otstarbekat suunamist ja kasutamist. Ettevvõtte finantsjuhtimine kajastab ettevõtte rahaliste vahendite moodustamise, kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimist hakati eraldi valdkonnana käsitlema 20.sajandi alguses, kui algas firmade konsolideerumine ning suurtel ettevõtetel tekkis vajadus leida uusi finantseerimisallikaid. Kui on olemas hea äriidee ja teostatud turu-uuringud on järgnevaks loogiliseks sammuks ettevõtte asutamine. Ettevõtte asutamisel tuleks esmalt paika panna kolm tähtsat punkti: 1. Kas ja millised põhivarad on vaja soetada? Kui palju on selleks vaja pikaajalisi investeeringuid? 2. Kust saada kapitali pikaajaliseks investeeringuks? Kas võtta laenu või kaastata partnereid- ...
õppekava järgi on vähemalt üheksa kalendrikuud ning kes: • õpib täiskoormusega riigi-, munitsipaal- või erakutseõppeasutuses keskhariduse baasil kutseõppes; • õpib välisriigis eelpool nimetatud koolidega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. Laenu on võimalik taotleda järgmistest pankadest: Swedbank, SEB Pank, Sampo Pank, Nordea pank ja Krediidipank. Panka tuleb esitada järgmised dokumendid: • vormikohane kirjalik laenutaotlus (panga blanketil); • isikut tõendav dokument; • välismaalasel dokument, mis tõendab pikaajalist või alalist elamisluba; • välisriigis õppiva õpilase õppeasutuse tõend, mis tõendab isiku õppimist seal täiskoormusega õppes; • andmed käendajate kohta; • andmed taotleja ja käendajate laenukohustuste kohta; • muud dokumendid, mida pank peab tarvilikuks. Kui laenutaotleja on parasjagu juba laenuvõlglane, ta dokumendid on koostatud
19) Laenusaajalt nõutavad tagatised ja kindlustus, kui neid nõutakse; 20) Laenulepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused, kui Laenusaajalt tasusid nõutakse; 21) vajaduse korral muud Laenulepingu tingimused. 3.3.8. Punktis 3.3.7 nimetatud e-kirja saatmisest Laenusaajale teatab Laenuandja Laenusaajale samaaegselt kas SMS-i teel või veebilehel www.smslaen.ee kuvatava teatega, vastavalt sellele kuidas laekus Laenusaaja punktis 3.3.6 kirjeldatud laenutaotlus. Kui Laenusaaja esitab laenutaotluse Laenuandja asukohas, siis on tal võimalik samas kohas põhjalikult tutvuda Laenu Tingimustega. Kui Laenusaaja on saanud Laenuandja e-kirja kätte või saanud Laenu Tingimused Laenuandja asukohast, peab ta põhjalikult Laenu Tingimustega tutvuma ning kinnitama üle oma tahet saada nendel tingimustel Laenu. Selleks annab Laenusaaja Laenuandjale telefoni või e-kirja teel kinnituse, et ta on põhjalikult
30/360 30 päevane kuu ja 360 päevane aasta. 30/365 30 päeva pikkune kuu ja 365 päevane aasta. Finantsmaailmas on levinud nii 360 kui ka 365 päevase aasta kasutamine. See tuleneb ajaloolisest seigast, nimelt oli enne arvuteid mugavam kasutada 360 päeva pikkust aastat. Mugavus tekitab segadust! Andres Laar 2008 2007 LAENU TAOTLEMINE Laenutaotlus, milleks, kui kauaks, soovitavad tingimused, efektiivsus, äriplaan. Pädeva juhtimistasandi otsus (nõukogu, juhatus). Põhikiri. Aastaaruanne. Aktsionäride (osanike) nimekiri (elektroonselt saadav). Tagatised, hindamisaktid, kindlustus. Maksuvõlga ei ole! (elektroonselt saadav) B-kaart (elektroonselt saadav). Nõudmisel muud dokumendid. Andres Laar 2008 2007
valitsusprogrammis. Oluline on märkida, et 2000 eurost suurema laenu puhul KKM ülempiir ei kohaldu ainult juhul, kui see laen on kogusummana ka tarbija käsutuses, mitte et krediidipiir seatakse näiliselt vähemalt 2000 euro suuruseks, piirates samas lepingutingimustega tarbija õigust seda laenusummat kasutada. Kella-ajaline laenu väljastamise piirang Tarbijakaitseseaduse paragrahv 19 kohaselt võib tarbijale teha ülekande alles pärast kell 7 hommikul, kui laenutaotlus on esitatud ja see on saanud heakskiidu vahemikus kell 23 õhtul kuni kell 7 hommikul. See nõue ei kohaldu juhul, kui tegemist on kontoga seotud limiidi kasutamisega. Sellise korra kehtestamist peeti vajalikuks, kuna hilisõhtul ja öösel tehtud otsus võtta laenu ja samuti sel ajal sõlmitud lepingu alusel tarbija kasutusse antud raha pigem suurendaks läbimõtlemata laenuotsuste tegemist ja hilisemaid probleeme laenude tagasimaksmisel. Reeglid võlgade sissenõudmisel
just tiheda konkurentsi pärast, kus turuosa võitmiseks otsustati raha laenata liiga kergekäeliselt, vaatamata madalatele intressimääradele ning kõrgetele riskidele. Madalad intressimäärad suurendasid nõudlust kinnisvara suhtes, mis tähendas hindade tõusu ning suurendas vajadust laenukapitali kaasamiseks. Tekkis olukord, kus võetud 29 laenu tagatiseks oli seesama kinnisvaraobjekt, mille väljaostmiseks laenutaotlus esitati, ning mida kiiremini kasvasid kinnisvarahinnad, seda kõrgemale ulatusid ka laenumarginaalid. Kinnisvarahindade tõus tõstis varade väärtust ning seega suurendas vähemalt ajutiselt inimeste rikkust, mis lubas kas suurendada laenukrediiti või tarbimist. (Ibid.: 393) Mullide teket mõjutavad tegurid on seega tingitud nii psühholoogilistest, majanduslikest kui finantsilistest teguritest. Tulevikus toimuvaid sündmuseid ei suuda keegi ette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
