1.2. Seente paljunemisorganite ehitus ja levimine Seened levivad seeneniidistikuga, seenenööridega ja mikroskoopiliste rakkude ehk eoste (spooride) abil. Seentel eristatakse vegetatiivse, sugutu ja sugulise paljunemise eoseid. 1. Vegetatiivse paljunemise eosed tekivad seeneniitidest. Nendeks on näiteks püsieosed, mis tekivad seeneniidi raku sisu kokkutõmbumise ja paksu kestaga kattumise teel, nende abil elab seen üle talve ja ebasoodsad keskkonnatingimused. (Näiteks roosteseente talieosed). 2. Sugutu paljunemise eosed tekivad erilistel eostekandjatel ainult teatud seene osades. Nendeks on näiteks lülieosed, mis tekivad üksikult või ketina nöördumisel seeneniidist lülieoste kandjate tipus või harudel. Lülieostekandjad võivad olla seeneniidil üksikult, kimbus või lavana. 3. Sugulise paljunemise eosed tekivad sugulise protsessi tulemusel. Enne nende teket ühinevad kahe eri seeneniidistiku või sama seeneniidistiku erinevad rakud
Elu jooksul valmib 5-tüüpi eoslaid: Spermogoonid, Kevadeoslad, Suvieoslad, Talieoslad, Eoskand Vaheperemeestaime olemasolu. Seen läbib seal teatud arengujärgud( 0 ja 1 ) Elutsükkel: Algab kevadel vaheperem.taimele kinnitudes, nakatades selle. Moodustub seeneniidistik. Valmides väljuvad pügnospoorid ( maitsev tilgake putukatele ) . Seejärel kavab pikalt läbi lehe. Moodustuvad kevadeoslad kantakse pärisperemeestaimele. Seal arenevad suvieoslad. Suve teisel poolel moodustuvad talieosed. Enne seda toimub tuumade ühinemine . Peale talve meioos. *Nakatumist soodustavad soe ja niiske ilm hiliskevadel *Roosteseened vähendavad peremeest. kasvu *harilik kõrrerooste * pruunrooste SELTS NÕGILISELAADSED *Taimedel nõge meenutavad triibud, laigud, täpid *Toitumiselt : Õistaimedel oblikatoorsed parasiidid *Elutsükkel läbitakse ühe perem.taime vahendusel *Seeneniidistik levib kogu taimes Nõgiseente nakkusviisid:
ja suguta paljunemise vahele. Näiteks: Sõnajalgade eosed. Seente lülieosed: pintselhallituse Penicillim "tavalised" eosed, kõrrerooste kevadeosed (kukerpuul) ja suvieosed (kõrrelistel). Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. Näiteks: Õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2
Näiteks: Sõnajalgade eosed. Seente lülieosed: pintselhallituse Penicillim "tavalised" eosed, kõrrerooste kevadeosed (kukerpuul) ja suvieosed (kõrrelistel). Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. Näiteks: Õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike
Näiteks: Sõnajalgade eosed. Seente lülieosed: pintselhallituse Penicillim "tavalised" eosed, kõrrerooste kevadeosed (kukerpuul) ja suvieosed (kõrrelistel). Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. Näiteks: Õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 2a
annaabi.ee 
