Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Agronoomia kordamine KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, bakter, nakkus, tekitaja, viirus, haigustekitaja, seeneniidistik, eoslad, peremeest, tera, kott, patogeen, laiksus, rakk, taimehaigus, kirme, peremeestaim, soodne, diagnoos, tungaltera, viirushaigused, taimes, nakkuslik, viljakehad, ploomi, mikroorganism, saproobid, taimele, parasiidid, märgmädanik, bakterhaiguste, nutthallitus, ebajahukasteTaimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut
METSAFÜTOPATOLOOGIA 1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed.
Lehtede enneaegne varisemine · Lehed varisevad enne veget. per. lõppu. Samas võib see olla ka ebasoodsate ilmastikutingimuste või pestitsiidide vale kasutuse tagajärg Seenhaigused · Seenhaigused e. mükoosid. Nakkushaigustest kõige laialdasemalt levinud. Seenhaigustel pole klorofülli toituvad elavate taimede kulul või surnud org. ainest · Seene vegetatiivkehaks on seeneniidistik e. mütseel, koosneb seeneniitidest e. hüüfidest · Strooma tihe hüüfide põimik, selles või selle pinnal tekivad seene paljunemisorganid · Neil on nii suguta paljunemine spooridega, kui ka suguline paljunemine gameetidega, mood. Viljastunud rakk e. sügoot, mis areneb edasi eosteks · Tõusmepõletikud (nt. levkoil, alpikannil, fütoftoroosid (nt. maasikal ja kartulil), ebajahukasted (nt. korvõielistel, sibulal),
Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: · Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas · Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad · Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline · Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine · Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega hüüf,
Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses) biotroof -parasiit -sümbiotroof *Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri *Lämmastik jt. ühendid mulda *mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid Kuuse- ja männijuurepess. •Kuusel haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt juurte all. •Pindmise juurekavaga kuusk murdub. •Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. •Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Männil on võimas sammasjuur, mis tungib sügavale maapinda ja ehkki tema füsioloogiliselt aktiivsed juured on patogeen hävitanud, seisab mänd surnunagi püsti. Seened kui olulised taimeparasiidid.
Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega
lehemädanik) või hajuvate servadega (nisu-pruunlaiksus). Võib esineda ka lehepinna heledamate ja tumedamate osade vaheldumist e. mosaiiksust (viirushaigused) Padjandid ja pustulid taime pinnal, tavaliselt lehtedel või vartel epidermise all, tekivad padjanditaolised kõrgendikud, kust epidermise rebenemisel väljuvad parasiitseene eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted) Eritised haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera) Deformatsioon mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad
c. Genoommutatsioonid (1) Aneuploidsus Hüpoploidsus (monosoomik) Hüperploidsus (trisoomik, tetrasoomik) Inimesel: Downi sündroom (3x 21 kromosoom) (2) Euploidsus Polüploidsus Taimedel, seentel (liikidel, isenditel) Koespetsiifiline (a) Autopolüploidus (b) allopolüploidus 17. Seen kui eluvorm- 3 näidet. Vist ka 3 erinevat hõimkonda. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest.Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks: Viburseened Jõnksviburseened Krohmseened Ikkesseened Kottseened Kandseened 18. Eluks vajalikud mineraalid. Makroelemendid O, C, H, N, P ja S. Nad moodustavad üle 98 % raku keemiliste elementide kogumassist
Seened orgaanilise aine lagundajatena: Tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Sapotroofsed seened on peamiselt surnud taimeorganismide lagundajad. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seentel ka negatiivseid külgi. Majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kuuse- ja männijuurepess: Eestis esineb nii kuuse- kui männi-juurepess. Haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt kuusel just juurte all. Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses: Pintselhalliku teatud liik on möödapääsmatu komponent sinise hallitusjuustu valmistamisel. Seeni kasutatakse veel valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja sojakastmete valmistamisel.
juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega
organismide kogum): 1. Ülejäägi meetod (2 riiki, loomad, taimed). 2. Eluvormi meetod (4(5)+/- 1 riiki, taimed, loomad, seened, bakterid +/- viirused, heterotroofsed ja autotroofsed bakterid). 3. Evolutsiooniline meetod (palju ernevaid harusid). Põhiliste eluvormide erinevused: Taim autotroofne eukarüootne organism, plastiidid. Loom kehasisese seedimisega eukarüootne organism mis ei fotosünteesi. Bakter kehavälise seedimisega prokarüootne organism. Eukarüootsuse kujunemise astmed: 1. Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuk obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe tekkis nii arhe- kui eubakterite hulgas. Kasutati vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Keerulised laguahelad, heterotroofsel toitumisel olulisel kohal antibiootikumid. 2
Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Ristumisbarjäär - bioloogiline isolatsioon - liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus - geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e
siis nende kromosoomi (osaline) seedimata jäämine võis anda tekkinud kompleksile tunduvalt parema toidu kasutamise võime. Saakorganismide kromosoomide (osaliselt) seedimata jätmine kujunes seega kasulikuks fagotsüteerivale bakterile. Lõuna seedimata jätmise tulemusena tekkis hulgakromosoomne rakk. Kuna fagotsüteerivad bakterid olid ilmselt valdavalt saprotroofsed ja vaid harva õnnestus neelata teine elus bakter, siis polnud ka karta rakkude liigset saastumist võõraste geenidekromosoomidega. Esmapilgul ebardlike monstrumite ellujäämist võimaldas vaenlaste puudumine nende elupaigas. Ka omasuguseid oli esialgu vähe. Sellise eduka hulgakromosoomse bakteri jagunemise seisukohalt oli oluline kõigi kromosoomide üheaegne jagunemine – edukaks osutusid vaid need järglased, kes said võimalikult tasakaalustatud valiku kromosoome. Hakkas kujunema mitoos
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
7) Vee hulk kehas määrab ära ainevahetuse kiiruse Veebilanss: Tulem: joogid, toit, ainevahetuslik vesi Väljund: uriin, higi, hingamine, rooja koostis Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil: 1) Vesi kui elukeskkond vees elavad kõigi 5 liigi esindajad 2) Vee hulk ökosüsteemis määrab ära ökosüsteemi biomassi juurdekasvu ehk bioproduktsiooni 3) Vesi on kliimat kujundav faktor. Nt sademed, hoovused ja veeaur kui kasvuhooneefekti tekitaja 4) Vesi kui levikukeskkond. Vees levivad sugurakud, eosed, seemned, viljad, vastsed, suguküpsed isendid 5) Vesi kui viljastuskeskkond. Vesi kehavälise viljastamise keskkonnana Biokeemia Süsivesikud ühendid, mida saame tinglikult vaadelda süsiniku ja vee hüdraatidena Süsivesikute jaotus: 1) Monosahhariidid (monoosid) Tervikmolekulid, mille koostises 3-7 C aatomit 2) Oligosahhariidid Koosnevad 2-10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside
b) ,,rändavad geenid" 8% geenitest pärinevad viirustest. c) Molekulkompleksid: lihtsamad on valgud+NH ja vel on +SV+ lipiidid d) Dioobjekt Viirused on elutu ja elusa piirimail. Sarnanevad elusorganismidega: · Kõikides viirustes nukleiinhape ja valgud · Muteerumine · Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2. alatasa kui omavahel kobineeruvad erinevad viirus osakesed(siis tekib ,,hübriid" viirus, mis liidab omadusi mitmest viirusest, näiteks: sars, linnugripp, seagripp). · Viirustel on ka parsiidid, viirustel paratiseerivad veel lihtsamad viirused. Pole elus: · Viirustel puudub rakuline ehitus · Puudub iseseisev paljunemine · Kriitiliselt väikesed mõõtmed, minimaalne elu viirusesse ära ei mahu · Puudub iseseisev aine vahetus Viirusosakeste ehitus: 1
3. lahustuvus - lahustuvad valgud on piimavalgud, munavalge, verevalgud. Lahustumatud valgud on villavalgud, justevalgud, lihasvalgud. 4. Koonsemine AH- jääkidest. Keskmises valgus on esindatud 12... 14 erinevat AH-jääki. Spetsiifilises valgus on neid veel vähemgi 5...8. 5. Denaturatsiooni käigus tugevatoimeliste mõjurite tõttu kaovad kõrgemat järku struktuurid, kuid säilub esmane. Organismide sisene: valkude kalgendamine maos. Palavik denatureerib haigustekitaja valke. Haavade puhastamine (denatureeritakse valke). Renaturatsioon on pöörduv denaturatsioon, ei esine alati. Teatud aja möödudes valgu esialgne olek taastub. Nt: aeglane renaturatsioon- juuste lokkikeeramiste järgsed muutused. Kiire renaturatsioon- keeles maitsepungade retseptorvalkude renaturatsioon. Denaturatsioonil kaotavad valgud ka seotud vett. 6. Hüdrolüüsuvus. Hüdrolüüsi tagajärjel tekivad vabad aminohapped. Nt: seedeprotsess. Valkude biofunktsioonid.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Parasiit saab teises organismis parasiteerides kasu, kuid peremehele põhjustab kahju. Loomaparasiidid toituvad peremehe soole sisust, verest või teistest kudedest ning eritavad peremehesse mürgiseid aineid, kahjustavad teda mehhaaniliselt ja põhjustavad peremehe toitumisvaegust, haigestumist või isegi surma. Inimene sageli ei teagi, et on ussiga nakatunud, sest see ei anna esialgu endast märku, hiljem võivad tekkida nt kõhuvalud. * Kuidas võib parasiit peremeest kahjustada? Kuidas parasiitussid arenevad? Parasiitusside maailm on erakordselt mitmekesine, hoolimata suhteliselt lihtsast kehaehitusest on nende elutsüklid sageli üsna keerulised. Ühtedel ussidel, nt solkmetel, on üks peremees, kelle najal nad elavad ja kelle kehas arenevad munadest vastsed ning vastsetest täiskasvanud. Peremehe nakatumine toimub ussi munade või vastsetega saastunud vee, toidu või pinnase kaudu.
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
annaabi.ee 
