Kodutöö: Omahinna arvutamine buss: VOLVO 280000 (BM bilansiline maksumus) q - 52 (kohtade arv) Lk - 100km (veokaugus edasi-tagasi) Oa - 0,5 h (ooteaeg) Kk - 65 km/h (keskmine kiirus) 65 periood 1 aasta Tööpäeva pikkus- 4h Antud tingimuste juures on ühe reisi kestvus: R = Lk / Kk + Oa = 100/65+0,5 = 2,038 tundi Kolme kuu jooksul on buss sõidus (3-e kuu tööaja ressurss): Laupäevi 13, pühapäevi 13, riiklikke pühi 1, haiguspäevi 4, tehnohoolduses 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte +...
Kingitused 0 Iluteenused 0 Isiklikud kulud 0 Kütus (auto) 0 Remondikulud (auto) 0 Hariduskulud 0 Annetused 0 Muud 0 Muud 0 Erinevad kulud 0
Kindlustusmaksed 12 24 24 24 24 Põhivara kulum 14,1 14,1 14,1 14,1 14,1 Side, telefon 6 12 12 12 12 Reklaam 5 5 5 5 5 Muud kulud 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 Remondikulud Rendikulud 180 180 180 180 180 Kokku ärikulud 776,1 824,5 833,3 833,3 833,3 ÄRIKASUM 1257,8 1275,5 1366,7 1666,7 1666,7 Finantskulud 13,6 11,3 8,8 6,1 3,2 Kasum 1244,2 1264,2 1357,9 1660,7 1663,6
Kindlustusmaksed 12 24 24 24 24 Põhivara kulum 14,1 14,1 14,1 14,1 14,1 Side, telefon 6 12 12 12 12 Reklaam 5 5 5 5 5 Muud kulud 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 Remondikulud 15 Rendikulud 180 180 180 180 180 Kokku ärikulud 983,0 996,7 1003,4 1010,0 1010,0 ÄRIKASUM 1050,9 1103,3 1196,6 1490,0 1490,0 Finantskulud 13,6 11,3 8,8 6,1 3,2
teenused 1,500 1,500 1,500 Turustamisega seotud autokütus Hoonete/ruumide majandamiskulud Küte 4,000 4,000 4,000 Elekter 3,000 3,000 3,000 Rent 2,000 2,300 2,400 Valveteenused Hoonete/ruumide korrashoiukulud 120 120 120 Hoonete/ruumide remondikulud 580 2,000 Hoonete kindlustus 660 670 670 Transpordikulud Ostetud transporditeenused 400 400 400 Autokütus 400 300 350 Autohooldus ja remondikulud 1,400 1,400 1,400 Sõidukite kindlustus 1,000 1,000 1,500 IT ja sidekulud
00 591,250.00 2,032,250.00 Materjalid ja tarvikud 7,500.00 7,500.00 7,500.00 7,500.00 30,000.00 Muud 3,000.00 6,500.00 8,000.00 8,000.00 25,500.00 Kaubakulu kokku 478,000.00 492,500.00 510,500.00 606,750.00 2,012,750.00 Kütus 1,000.00 2,100.00 2,100.00 2,100.00 7,300.00 Mehhanismide remondikulud 750.00 750.00 750.00 750.00 3,000.00 Mehhanismide rendikulud 10,000.00 5,000.00 5,000.00 5,000.00 25,000.00 Transpordikulud kokku 11,750.00 7,850.00 7,850.00 7,850.00 35,300.00 Kokku 601,175.00 605,790.00 630,440.00 736,000.00 2,498,405.00 Müügitulu-otsekulu 248,825.00 264,210.00 269,560
● hoonekarbi õhupidavus mõõdetud 50 Pa rõhuerinevuse korral on maksimaalselt 0.6 1/h (korda tunnis) Materjalid ● penoplast ● betoon Kui palju säästame energiat? ● 10 korda rohkem kui tavalise majaga ● energiasääst on kuni 50% Plussid Miinused ● madal energiakulu ● ehitusel tuleb olla ● hea õhu kvaliteet ülitäpne ● suur kasutusmugavus ● väga õhutihe, mida Eesti ● väikesed remondikulud kliimas on raske saavutada ● ei teki hallitust ● kallis ● hoonet saab kasutada täies ● krunt peab võimaldama mahus asetada aknaid lõunasse ja ● meeldiv temperatuur läände ● pole keerulisem tavamaja ehitusest Meie otsus Otsustame passiivmaja kasuks, sest hind tuleks ainult 10-20% kallim tavalisest majast. Lisaks paneme raha pigem lisasoojustusele, kui mingile muule
Reklaamikulud Turustamisega seotud transporditeenused Turustamisega seotud autokütus Üldhalduskulud Toetusega kaetavad kulutused (täpsusta) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ruumide majandamiskulud Küte Elekter Rent Valveteenused Ruumide korrashoiukulud Ruumide remondikulud Ruumide kindlustus Transpordikulud Ostetud transporditeenused Autokütus Autohooldus ja remondikulud Sõidukite kindlustus IT ja sidekulud GSM Tavatelefon Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu Muud kulud Kantseleitarbed Pangakulu Seadmete hooldus ja remont Muud kulud Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul)
Ruumide korrashoiukulud 0 Ruumide remondikulud 0
Abikaasad on lepingu punktis 3.2. määranud, et vallasasjana omandav korter Kastani 173a on abikaasade kaasomand, mille 1/3 mõttelise osa omanik on ****** ja 1/3 mõttelise osa omanik on ********. Ka ostu-müügilepingu punktis 12.1, on notar selgitanud, et eramaja kuulub abikaasade kaasomandisse ning on abikaasade lahusvara vastavalt lepingu punkt 3.2 sättele. Kostja eelnimetatud asjaolusid ei tunnista ning ei soovi jagada vara võrdselt. Kostja sõnul on ta kinnimaksnud ehituskulud ja remondikulud ning seepärast taotleb kostja ***** 2/3 eramaja osast. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ülaltoodud põhjendustel ja asjaoludel ning taotleb on asunud seisukohale, et eelnimetatud maja on abikaasade ühisomand vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 70 lg 4, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 14 lg 1 soovib jagada vara võrdselt, vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 19 lg 1. Kinnitan, et olen nõus asja kirjaliku menetlemisega ning soovin asja läbivaatamist kohtuistungil.
Ruumide korrashoiukulud 0 Ruumide remondikulud 0
Võlaõigus Kaasusülesanne 40. Ehitusettevõte sõlmis lepingu, millega andis AS-le Teedeehitus üürilepingu alusel ekskavaatori üheks aastaks. Nelja kuu pärast läks masin rikki ja tekkis vajadus teda kapitaalselt remontida. AS Teedeehitus tegi remondi ja uuendas ka mõned olulised seadmed. Nelja kuu jooksul AS Teedeehitus üüri ei maksnud, leides, et remondikulud peavad olema kantud üüri katteks. Ehitusettevõte sellega ei nõustunud, väites, et AS Teedeehitus tegi need tööd ilma tema nõusolekuta. Kas AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega? Tegu on üürilepinguga. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271).
märkmepaberid, kaustad, arvete blanketid, prügikast, raamatupidamise dokumentide kaustad jms); • kontoriseadmete hankimisega seotud kulud (telefon, arvuti, faksi- ja koopiamasin, arvutitarkvara jms); • kontorimööbli hankimisega seotud kulud (laud, toolid, riiulid, nagi jms); • reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; • toorainekulud tootmisettevõttes; • kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; • kindlustuskulud; • ruumide remondikulud; • kodulehekülje valmistamise kulud; • personali värbamise kulud; • palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Mu ettevõtte hakkab kasumit saama, kui on täidetud järgmised punktid: Dokumentid on valmis sätitud. Kontor on korda tehtud. Tooted on saadaval ja tootmisetsükkel ei lõpe. Loodetavasti esimene kasum saan 60 päeva jooksul, pärast firma sättimist. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR.
00 Ruumide majandamiskulud Küte 8.00 8.00 8.00 8.00 8.00 8.00 8.00 8.00 Elekter 10.00 10.00 10.00 10.00 10.00 10.00 10.00 10.00 Rent Valveteenused Ruumide korrashoiukulud 12.00 12.00 12.00 12.00 12.00 12.00 12.00 12.00 Ruumide remondikulud Ruumide kindlustus Transpordikulud Ostetud transporditeenused Autokütus 150.00 200.00 200.00 200.00 200.00 300.00 200.00 250.00 Autohooldus ja remondikulud 0.00 200.00 0.00 100.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Sõidukite kindlustus 140.00 0.00 0.00 140.00 0.00 0.00 0.00 0.00
4. Alternatiiviks on maksta ajatasu. Sellisel juhul madala tootmismahu korral vajatakse ühte masinat ja selle operaatorit, suurema tootmismahu korral kahte masinat ja operaatorit ning tippkoormuse puhul kolme masinat ja kolme operaatorit. See tähendab, et kogu operaatorite palgakulu on astmeline kulu 5. Kui ettevõte ostsustab kasutada masinat pikemat aega, siis seda peab remontima. Sellise otsustuse korral remondikulud on kontrollitav kulu 6. Masina, millest oli juttu juhtumis (a), saaks müüa 8 000 € eest. Kui ettevõte otsustab, et kasutab seda masinat edasi ja ei müü ära, siis 8 000 € on alternatiivkulu 7. Osakonna juhatajale on teada antud, et seadme kasutamise kulud igas osakonnas on 3000 € aastas. Osakonna juhataja vaatekohast on seadme kasutuskulud aastas mittekontrollitav
Tööõigus Kaasusülesanne 192. Autojuhi hooletuse tõttu toimus liiklisavarii, milles purunes auto. Remont kestis kolm päeva. Garaaziülem andis korralduse autojuhi töötasust kinni pidada nii remondikulud kui ka auto seisakust tingitud kahju. Raamatupidaja pidas need summad kinni. Autojuht pöördus töövaidluskomisjoni ja nõudis kinnipeetud summade tagastamist. Lahendage kaasus? Auto purunes ja tekkis 2 erinevat kahju. § 128. Hüvitatava kahju liigid (VÕS) (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
Allikas: https://www.ctplc.com/media/409139/York-Antwerp-Rules-2016-Tabular-Format-Final- Clean-.pdf 2) Vastake järgmistele küsimustele: a) Miks on vaja kindlustada merevedusid? Merelaev on eelkõige laevakompanii investeering ja tootmisvahend. Peale kõrge maksumuse, iseloomustavad laeva ka äärmiselt suured jooksvad igapäevakulutused. Laeva kaotus või vigastus toob laevaomanikule kaasa nii remondikulud, kui ka sissetuleku kaotuse lühemaks või pikemaks remondiajaks, mis ilma korraliku kindlustuskaitseta võib saada laevaomaniku ärile hukatuslikuks. b) Keda (millist ettevõtet) nimetatakse merekindlustuse pioneeriks (teerajaja, algataja)? c) Merekindlustusleping definitsioon, osapooled ja tähtsamad osised Merekindlustuse leping on selline leping, millega kindlustaja võtab endale kohustuse
Tuuleenergia tootmine on suhteliselt kallis, eriti avamerel, kuna ehituskulud on väga suured. Raskused elektrituulikute elektromagnetilistel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised). Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Tuuleenergia eelised Kasutatav ressurss (tuul) on tasuta Taastuv energialiik Suur ressurss Ehitustööde suhteline lihtsus. Arenev ja täiustuv tehnoloogia. Oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus. Tuuleparkide hooldus- ja remondikulud on esimestel tööaastatel kas väga väiksed või puuduvad üldse. Keskkonna säästlik pool Puuduvad Nox- heitmed. Puuduvad teised õhu saateained, nagu vääveldioksiid, ning osakesed, millel on kahjulik toime inimese tervisele. Ei reosta vett. Kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. Ei jää radioaktiivseid jäätmeid. Elektrituulik hüvitab ehitamiseks kulunud energia ja süsihappegaasi kolme kuni kuue kuuga. Võrdlus põlevkiviga
TEGEVUSE KÄIVITAMISEKS VAJALIKUD KULUD JA NENDE KATTEALLIKAD Suurimad kulutused tegevuse käivitamiseks tekivad äripinna muutmisel teeninduskõlbulikuks, mis tähendab siseviimistlustöid, möbleerimist ja vajalike seadmete soetamist ja paigaldamist. Siseviimistlustöödel tekib ainult materjali kulu, kuna oskan ise siseviimistlust teha, samuti saan hakkama ka seadmete paigaldamisega. Kassaaparaat 140 EUR Õhksoojuspump 1000 EUR Remondikulud: Põrand 650 EUR Seinad, laed 200 EUR Elektrisüsteemid 150 EUR Mööbel 1000 EUR Sisustuselemendid 150 EUR Köögiseadmed: Kebabiahi 1000 EUR Pitsaahi 1000 EUR Fritüür 400 EUR Külmtöölaud 1000 EUR
Elekter 2 000 1 000 1 500 1 500 1 500 1 500 2 000 2 000 Rent Valveteenused Ruumide korrashoiukulud Ruumide remondikulud Ruumide kindlustus 400 400 400 400 400 400 400 400 Transpordikulud Ostetud transporditeenused 0
4015 Masinate, seadmete rent Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4030 Elekter Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4040 Muud põhitegevusega seotud teenused Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 4050 Muud põhitegevusega seotud materjalid Kulu Kaubad, toore, materjalid, teenused 42 Ruumide kulud Kulu 4210 Ruumide rent Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4230 Ruumide kommunaalkulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4240 Ruumide hooldus, remondikulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4250 Ruumide valvekulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 43 Muud tegevuskulud Kulu 4300 Reklaamikulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4305 IT teenused, arvutitarvikud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4310 Telefon, internet Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4320 Asutamiskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4330 Kantseleikulud, postikulu Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4335 Ajalehed, ajakirjad, kirjandus Kulu Mitmesugused tegevuskulud
Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgakulud ja sotsiaalkulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustus Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest
- palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu -väljamakstud toetus - Tervisekaitseinspektsioon - majandamiskulu - peretoetused - amortisatsioon - pensionide väljamaksmine 19. Masinate ja seadmetega seotud kulud on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - rentimine - masinisti töötasu - kindlustus - remondikulud 20. Paiguta lainelaudade tootmise vabrikus kulu üldnimetus (muutuvkulu, püsikulu, müügikulu, tootmiskulu, tootmise üldkulu, pöördumatu kulu, alternatiivkulu) õige kulurühma juurde. müügikulu reklaam, komisjonitasu. tootmise üldkulu garazi amortisatsioon, seadmete rent, reklaam. püsikulu garaazi amortisatsioon, puumaterjal, töötasu, seadmete rent. muutuvkulu - garaazi amortisatsioon, seadmete rent. pöördumatu kulu - garaazi amortisatsioon.
Püsikulud ja Muutuvkulud ehk tegevuskuudon seotud toodangu ja selle müügiga muutuvkuud ningmuutuvad võrdeliselt toodetud seaduste, müüdud kaupade või teenuste hulgaga. Muutuvkulude hulka kuuluvad seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad ja sellelt makstav sots.maks Püsikulud on seotud ajaga, mitte toodangu ja selle müügiga. Remondikulud on Kui masin teeb rohkem tööd, siis tuleb rohkem teha tehnilist hoolet osalt püsivad, osalt ja remonti seega on remondikulud osaliselt muutuvad. muutuvad kulud Kulumi arvestamine Kulum=seotushind-hind kasutaja lõpul / kasutusaeg aastates eelarves Masinate kasutusajaks vüiks arvestada 5-7 aastat, mille järel masin müüakse kuni 1/5 alghinnast. Maa ja selle kari Maa ja selle suurus Maa on põllumaj
4. Sülelaps 6 5 5 5 5. Pilet vabale kohale 100 96 100 127 KOKKU 636 649 624 716 Kütus 3.626 3.308 3.150 3.205 Kulud lennujaamades 4.957 5.133 4.978 4.733 remondikulud reisi kohta 0.338 0.351 0.338 0.344 Amort reisikohta 1.692 1.753 1.688 1.722 Lendurite töötasu koos mak 2.500 2.576 2.720 3.246 Kindlustus 1.522 1.576 1.517 1.549 Reisijate teenindamine parda 0.306 0.327 0.330 0.313
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4
2. Ettevõttes valmistatakse Vahendeid. Lõppenud perioodi kulude kohta on teada järgmised andmed: Tootmiskulud Muutuvkomponent Püsivkomponent Põhimaterjalikulu (kr/tk) 1,4 - Esmaskulud Palgakulu (kr/tk) 0,6 3,5 Seadmete remondikulud (kr/tk) 0,15 0,8 Lisakulud Amortisatsioonikulud (kr/tk) - 0,25 Tootmisvälised kulud Muutuvkomponent Püsivkomponent Turustus- ja halduskulud (kr/tk) 0,125 0,3 Vahendi müügihind on : 6 kr/tk
2) Hind 3) Toote kvaliteet 4) Maksetingimused 5) Plaaniväline taenete võimalus 6) Tarnija finantsseisund 25. Kuidas varusid liigitatakse? 1) toor- ja põhimaterjaliks 2) komplekteeritavaks toodanguks 3) pooltoodangut 4) valmistoodanguks 5) taaraks- ja pakkematerjalideks 6) abimaterjalideks 7) varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa 8) varuosad 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine ? 1) amortatsioon 2) laoseadmete amortisatsioon 3) profülaktilised remondikulud 4) küte, elektrienergia, vesi 5) kindlustus ja maamaks 6) renditasu 27. Mida võimaldab varude ohjamine ? 28. Käibevahendid ja nende kasutamise näitajad? 29. Kuidas on omavahel seotud: nõudlus, optimaalne tellimus ja hangete arv ja tellimuste vaheline intervall? Lk 27,23 30.Mis on ABC analüüsi eesmärk ja põhimõtted? 31. Millised on ettevõtte jaotus strateegia peamised etapid? 1) ettevõtte peab määratlema oma peaeesmärgid
järgsete kohustuste täitmist ning teha Üürnikule rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. 3.2. Üürileandja kohustub: 3.2.1. võimaldama Üürnikul kasutada Eluruumi ja Sisustust vastavalt Lepingule; 3.2.2. tasuma õigeaegselt ja täies ulatuses vastavatele teenusepakkujatele Kõrvalkulude eest juhul, kui seda ei tee üürnik, tagamaks Üürnikule vastavate teenuste kättesaadavuse; 3.2.3. kandma Eluruumi ja Sisustusega seonduvad remondikulud, kui nende kandmise vajaduse ei ole põhjustanud Üürnik. 3.3. Üürnikul on õigus majutada Eluruumi abikaasat, alaealisi lapsi või töövõimetuid vanemaid. Teiste isikute majutamiseks Eluruumi on vajalik Üürileandja kirjalik nõusolek. 3.4. Üürnik on kohustatud: 3.4.1. tegema Eluruumis või Sisustuse osas parendusi või muudatusi üksnes Üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul; 3.4.2
*Mittepõhimaterjalikulud, · Lineaarne ehk ühtlane amortisatsioon igale perioodile (aastale) paigutub · Mittepõhitööliste ja muu kaudne (juhid, valvurid) palgakulu võrdne põhivara kulu, kasutatakse Eestis · Seadmete ja hoonetega seotud kulum, kindlustus, hoolde- ja remondikulud · Degressiivne amortisatsioon kasutamisaja esimestel aastatel kantakse · Energia- ja kommunikatsioonikulud kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul · Riigi normdokumentide korralduste täitmise kulud järk-järgult vähenevad. Kasutatakse tulumaksu vähendamiseks esimestel aastatel
Reklaamikulud 3 000 3 000 Turustamisega seotud transporditeenused Turustamisega seotud autokütus Üldhalduskulud Ruumide majandamiskulud 53 878 60 029 0 Küte 10 000 10 000 Elekter 15 000 20 000 Ruumide korrashoiukulud 8 000 10 000 Ruumide remondikulud 19 678 18 829 Ruumide kindlustus 1200 1200 Transpordikulud 14 050 16 850 0 Autokütus 8 850 11 650 Autohooldus ja remondikulud 4 000 4 000 Sõidukite kindlustus 1200 1200
väljastuse arv- ettevalmistustsehhis 700, tootmistsehhis 800. Antud järgnevad andmed: Remondijaoskon Ladu Ettevalmistustsehh Tootmistsehh Kokku d Eisialgsed kulud 500 000 300 000 1 200 000 3 000 000 5 mln 100*450=45 100*2500=250 100*2050=205 Jaotatud remondikulud -500 000 000 000 000 230*800=184 Jaotatud laokulud -345 000 230*700=161 000 0 000 Jaotatud ettevalmistustsehhikulu
Kõik kokku 100 353 Tulu liik Summa Mille katteks Otsus Rendikulud ja Pärnu Linnavalitsus 90 123 üldkulud Rahastatud Ehituse ABC 8 000 Remondikulud Rahastatud Pärnu Postimees 1 050 Reklaamikulud Rahastatud Selver 1 180 Avamisüritus Rahastatud Kokku tulud 100 353 Tabel 3. Eelarve
Kulu liik Summa Mille katteks Rahastaja Otsus Rendikulud ja Kodanikuühiskonna Üldkulud 1833 üldkulud Sihtkapital Kodanikuühiskonna Halduskulud 534 Remondikulud Sihtkapital Kommunikatsioonik ulud 70 Reklaamikulud Linnavalitsus Halduskulud 84 Avamisüritus Linnavalitsus Kokku Kulud 2521 PROJEKTI LOOGILINE MAATRIKS Projekti Kirjeldus, tähtajad Saavutamise Vastutaja
o Veeremiga seotud kulud o Teenusega seotud kulud (sisseostetud teenused ja omateenused) o Tootmisliku infrastruktuuriga seotud kulud o Juhtimis- ja müügikulud - Kapitalikulu Inrastruktuuriga seotud kulud (infrastruktuurikulu) - Ekspluatatsioonikulu o Hoolduskulud o Liikluskorralduse kulu - Kapitalikulu o Remondikulud (NB! Ei pruugi võrduda kulumiga finantsarvestuses) 2) püsiv-, muutuv- ja segakulud- Muutuvkulu on näiteks kütus, püsivkulu on palk, üür, kindlustus,sideteenused. Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. 3) sõidukist, marsruudist ja veomahust sõltuvad kulud (st otsekulud), püsivkulud (~ tootmise kaudkulud), ühiskulud – Kulud sõltuvad järgmistest:
arvesse nende kasulikku tööiga. Põhivara näidatakse bilansis jääkmaksumuses. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. 12.Immateriaalne PV *Firmaväärtus *Arendusväljaminekud *Ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid · Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Nt. Arvuti tarkvara, kaubamärgid, litsentsid, kasutusõigused, kvoodid jms. Arvutitarkvara
astakkulud) – Muutuvkulud ehk välditavad kulud- konstruktsioonilised muutuvkulud: näide: vedurikütuste ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud. Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud. Segakulud: eeldatavalt tee hooldus- ja remondikulud. Astakkulud- Astmelis-muutuvkulud ja astmelis-püsivkulud. Näide: raudteeinfrastruktuuri depretsiatsioonikulud. Täiskulu: muutuvkulu+püsivkulu+segakulu+astakkulu, Täiskulu=FC=TC+ROIC, TC=kogukulu ja ROIC=investeeritud kapitalikulu, mis omakorda on võrde ligikaudu= intressikulud+nõutav omakapitali tootlus Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk
arvutitarkvara); 18 · Kontorimööbli (laud, toolid, riiulid, nagi jms) hankimisega seotud kulud; · Reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; · Reklaamikampaania läbiviimise kulud; · Toote väljatöötamisega seotud kulud; · Töövahendite hankimisega seotud kulud; · Kulud toorainele tootmisettevõttes, kulud kaubavarude loomiseks kaubandusettevõttes; · Kindlustuskulud; · Ruumide remondikulud; · Kodulehekülje valmistamise kulud; · Personali värbamise kulud. Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest: · Ruumide üür sissekolimisest; · Telefoni, elektri jm.; · Palgakuludega (koos maksudega!) ; · Toodete/teenuste otsekulud; · Lisaraha ettenägematute kulude katteks. Projekti käivitamine (Näide) Finantsplaneerimine: 1. Investeeringud varadesse 2. Finatseerimise allikad 19 3
sama, ainult erinevad on põhivara kulud aastate lõikes) Amortisatsiooni arvestus on vajalik, et väljendada vara kasutamist. Vajaduse korral tehakse vara ümberhindamist ehk arvutatakse amortisatsioon. 1) Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. Näide. Sõiduki maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 20% = 5000.- Sama igal järgmisel aastal. Koosta kirjend. D 4401 5000,- K 10931 5000,- 2)Tegevusmahul põhinev amortisatsioon (tootmisühiku meetod) - arvestus vastavalt vara kasutamisele. Näide. Printer hinnaga 700.-, tehniline kasutusiga 70 000 prinditud lehte. St kuludesse 700 :
Suurimad kulud lähevad ilmselt kogu ehituse peale, kui ehitatakse ülesse peamaja, ning teenuse jaoks olevad hüttid. Planeerime: · Kontoritarvete hakimisega seotud kulud, ehk paberid, me teeme eraldi inimestele ohutus ja lepingublanketid, nimekaartid ja brozüürid. · Kontoriseadmete hankimine · Teenust pakkuvatele majadele mööbel + peamajasse ehk kontrori · Reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud · Kindlustuskulud · Ruumide remondikulud · Kodulehekülje valmistamise kulud · Personali värbamise kulud · Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest · kontori ruumi rent sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni (tõenäoliselt sisaldab ka rendi ettemaksu) · side-, elektrikulud jm kulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; · lisaraha ettenägematute kulude katteks · palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni · muud kulud, otsekulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni.
/4, lk 31-32/ 17 Tegevuskulud I. Otsesed tegevuskulud a. Lennutegevuse kulud Lennupersonali palgad ja muud kulutused Kütus ja määrdeained Lennuvälja- ja lennuliiklustasud Lennuki kindlustus Lennuki seadmete ja personali rent ning liising b. Hooldus- ja remondikulud Tehnilise personali kulud Materjalikulu Hooldusteenuse korraldamine c. Depretsiatsiooni kulud Lennuki seadmed Maapealsed seadmed ning maa kulum Arenduskulude ja personali koolituse depretsiatsioon II. Ühiskulud a. Peatuskoha ja maapealsed kulud Lennuvälja personal
437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgak ulud ja sotsiaal kulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud
Müügitulud kokku 134967 153962 175342 196826 Kulud majandustegevusest 1.a 2.a 3.a 4.a Töötasud 34000 45000 49000 52000 Interjöör (mööbel, nõud jne) 8050 250 250 250 Elekter 1009 1009 1024 1142 Küte 525 525 550 550 Ruumide rent 5760 5760 3500 2500 Ruumide remondikulud 215 124 170 155 Masinate remont 450 450 450 450 Tooraine 49084 54000 59765 63927 Reklaam 2500 1500 500 500 Transport 11750 9532 7426 8537 Sidekulu + IT 650 450 450 450 Kindlustus 550 550 550 550
Sõidukite kindlustus 540 567 595 IT ja SIDEKULUD GSM 3 300 6 900 7 200 Serveri rent 2 521 2 750 2 750 MAKSUD Käibemaks 14 763 27 350 41 346 PERSONALIKULU Brutopalk 47 520 99 360 103 680 Sotsiaalmaks 15 872 33 186 34 629 REMONDIKULUD Ruumide remont 0 0 0 MITMESUGUSED MUUD KULUD Raamatupidamisteenus 1 440 1 440 1 440 Turunduskulud 1 440 1 440 1 440 Koolituskulud 2 160 1 440 1 440 Pangateenused 720 72 72 Reklaamimaterjalid 1 440 1 440 1 440
Allikas: https://www.ctplc.com/media/409139/York-Antwerp-Rules-2016-Tabular-Format-Final- Clean-.pdf 2) Vastake järgmistele küsimustele: a) Miks on vaja kindlustada merevedusid? Merelaev on eelkõige laevakompanii investeering ja tootmisvahend. Peale kõrge maksumuse, iseloomustavad laeva ka äärmiselt suured jooksvad igapäevakulutused. Laeva kaotus või vigastus toob laevaomanikule kaasa nii remondikulud, kui ka sissetuleku kaotuse lühemaks või pikemaks remondiajaks, mis ilma korraliku kindlustuskaitseta võib saada laevaomaniku ärile hukatuslikuks. b) Keda (millist ettevõtet) nimetatakse merekindlustuse pioneeriks (teerajaja, algataja)? c) Merekindlustusleping definitsioon, osapooled ja tähtsamad osised Merekindlustuse leping on selline leping, millega kindlustaja võtab endale kohustuse
omanikkude dividendiks 68 000 eurot. Müügitulude eelarve: I aasta II aasta III aasta 1.korteri pealt. Korteriostu hind 35 500 38 500 41 500 Remondihind 12 500 12 500 12 500 Müügihind 64 000 70 000 80 000 Müügitulu 16 000 19 000 26 000 Remondikulud I aasta II aasta III aasta remondikulu 12 500 12 500 12 500 Kulu kokku 12 500 12 500 12 500 Kulude eelarve I aasta II aasta III aasta Remont 12 500 12 500 12 500 Maakleritasu 650 700 750
60241 SM külmutuses 6025 SM halduses 6026 SM turustuses Näide: Tasumise kirjendamine: D 231 arveldused tarnijatega D 179 ettemaksed tarnijatele 13 D 5610 pangateenuste kulud K 111 Swedbank 2.2 Üldhalduskulud Kontod 560 on halduskulude kontod – siia kuuluvad halduskulud, mis ei ole seotud turunduse ja tootmisega (k.a liikmemaksud ja riigilõivud ning remondikulud halduses). Kontod 520 on amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Halduskolude all kajastatakse vaid sõiduautode amortisatsioon. Kontoks on 5207 - sõiduautode amortisatsioon. 2.3 Turustuskulud Kontod 550 on turunduskulude kontod – siia kuuluvad turunduses eraldi arvestust peetavad kulutused, eraldi kontodena, k.a nt hinnavahede kontod klientide lõikes, reklaamkulud ja logistikakulud.
· kontoriseadmete hankimisega seotud kulud (telefon, arvuti, faksi- ja koopiamasin, arvutitarkvara jms); · kontorimööbli hankimisega seotud kulud (laud, toolid, riiulid, nagi jms); · reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; · töövahendid (nt juuksuri tool juuksuritöökojas, fotoaparaat fotograafil jms); · toorainekulud tootmisettevõttes; · kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; · kindlustuskulud; · ruumide remondikulud; · kodulehekülje valmistamise kulud; · personali värbamise kulud. · Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest · kontori ruumi rent sissekolimisest kuni positiivse rahavoo tekkimiseni (tõenäoliselt sisaldab ka rendi ettemaksu); · side-, elektrikulud jm kulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; · lisaraha ettenägematute kulude katteks · palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni
annaabi.ee 
