Absolutistlikud riigid Valitsemisviis Mille tunnused on (näited) a) Austria a) vastuseis individualismile b) Prantsusmaa b) jagamatu, piiramatu riigivõim c) Saksa-Rooma keisririik c) merkantilistlik majandus (lk d) Venemaa 180) e) Hispaania d) ametnikkonna kujunemine e) alaline armee, üleminek ABSOLUTISM e sõjaväelisele kohustusele absoluutne monarhia ...
Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kus kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle,nimetada ametisse kõrgeid riigiametnikke ja ministreid. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud, selleks oli maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Absolutistlikud valitsejad olid näiteks Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau, kes pilkasid elupahesi, prantsuse seltskonnaelu ja katoliku kirikut. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid, et on võimul selleks, et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist heaolu kogu ühiskonnas. Valgustatud
Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi
sajandil Prantsusmaa kuninga Louis XIII valitsemisajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgeid riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Selle tulemusena saadeti generaalstaadid 175. aastaks laiali. Absolutistlikud valitsejad olid Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil kui hakkas levima deism. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau pilkasid katoliku kirikut, prantsuse seltskonnaelu ja elupahesid. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas.
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? Euroopa jagunes kolmeks piirkonnaks: 1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi!
Barokk- korrapäratu ja ümmargune pärl(Barocco). Eriskummaline, tujukas ja veider (Itaaliast) 17. sajandil(natukene 18. sajandi algul), Eestisse jõudis Barokk 1640. aastatel Puudus ühtne kunstivool, kuna igal maal oli Barokk'il erinev stiil ja jõudis erinevatel aegadel. Euroopa maade kolm rühma; Absolutism-kiriku maad(Lõ.-Sa,Poola, Leedu,Hispaania,Itaalia,Austria)-kunst vastab Barokk'i tunnustele. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim on omad huvid kirikule määranud(Pr., osaliselt - Saksamaa, Inglismaa(enne 1640) sealset kunsti iseloomustab Barokklik-Klassitsism (rohkem Klassitsism). Protestantlikud maad-Põlatakse uhkust ja rikkust. Iseloomulik oli Barokklik-Realism (Hollandis, Eesti,Põ.-Sak.,Soome,Rootsi, revolutsiooni järgne Inglismaa). Üldiseloomustus: barokk rõhustas, et elu on liikumine(kirg, hoog, võitlus jne). Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal)
ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe Millised põhimõtted olid merkantilistlikul majanduspoliitikal? Suurendada riigi rikkusi.Välismaa kaupade sissevedu tõkestati kõrgete kaitsetollidega Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos.Põhjenda. Kuningas Louis XIII ei huvitunud valitsemise asjadest ja jättis need oma esimese ministri Armand Jean de Richelieu hooleks
Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja tore, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus, kuid see oli saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu. Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. See rühm oli tegelkult ainus, mis vastas baroki tunnustele täiel määral. Itaalia oli ka barokk-kunsti sünnimaa, seal asus vastureformatsiooni vaimne keskus Rooma. Teiseks olid absolutistlikud riigid, kus ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid mitte enam kirik, vaid peamiselt õukonna tellimused. Selle maaderühma, ehk Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhiad ning ka Inglismaa (enne 1640. Aasta revolutsiooni) kunsti iseloomustatakse ka klassitsismina, sest seal üritati rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. 17. Sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism. Piltide üldisele
1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707) · Toetus anglikaani kirikule (1605 Püssirohuvandenõu -> algas katoliiklaste mahasurumine) · Valitsemises toetus nõunikele (nt. Buckinghami hertsog) · Välispoliitikas tagasihoidlik Kuningavõim. Charles I Stuart (1625-1649) · Absolutistlikud taotlused · Aktiivne, kuid ebaedukas välispoliitika (sõjad Hispaania, Prantsusmaa, soti mässuliste vastu) · Usulistelt veendumustelt toetas anglikaani kirikut (kuid polnud otseselt ei puritanismi ega katoliikluse vastu) · Konflikt parlamendiga (1629- 1640 "11 türanniaastat") · Kodusõda, 30.01.1649 kuninga hukkamine
1. Absolutismi tunnused · Jagamatu riigivõim · Valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. · Kogu võim koondub ühele inimesele · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalise armee loomine 2. Louis'ide valitsusaja iseloomustus Prantsuse valitsejad Louis'id olid absolutistlikud, üsna egoistlikud valitsejad. Louis'id tegid tihti otsuseid mõtlemata, mis juhtub tulevikus. Selle tõttu kannatas enamasti majandus, ka tekkisid mässud. Louiside valitsusajal olid nad riigivõimu ainuteostajad: nad olid valitsusjuhid, sõjaväe ülemjuhatajad, ülemkohtunikud ja ka kirikupead korraga. Nendel oli ka selle tõttu suur töökoormus. Tekkis alaline sõjavägi, mis nõudis ülalpidamiseks keerukamat
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende
absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset- teda peetakse liberalismi üheks isaks. Kes olid entsüklopedistid ja nende tähtsus? Entsüklopeedia väljaandja ja alusepanija oli filosoof D.Diderot.Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Absolutistlikud kuningad Prantsusmaal. Louis XIV-rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel.Üle kõige väärtustas kuulsust,mille nimel ta pidas laastavaid sõdu.Leidis aega ka riigiasjadega tegelemiseks.Kuningas andis välja seadusi,karistas ja andis armu. LouisXV-pidas pidusi ja ei tundnud huvi riigiasjade vastu. LouisXVI-Ei saanud ise rahandusega hakkama ja määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Turgoti
· Tomusid revolutsioonid, usulised sõjad, valitses korralagedus · Teaduste ja filosoofia areng, inimeste maailmapildi avardumine Euroopa jagunes kunsti alusel kolmeks : 1. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna Saksamaa Lõuna Madalmaad, Poola-Leedu) 2. Teiseks absolutistlikud maad, kus kiriku võim ilmaliku võimu mõju all ja valitsevaks olid peamiselt õukonna tellimused.(Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad) 3. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud ei absolutistlike maade kunstist ega vaimulikust kunstist. (Põhja Saksamaa, Skandinaavia, Eesti) Barokk Itaalias : · Arhitektuuris esmatähtis kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks pikergune hoone
vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; Tagajä: Katoliku kiriku võim Euroopas vähenes ning erinevates piirkondades kerkisid esile kalvinism, luteri usk. Prantsusmaa jäi katoliku usku. Hugenotid- Prantsusmaa kalvinistid-protestandid-reformatsiooni pooldajad. Absolutism- piiramatu ainuvalitsus 17-18saj. Absolutistlik monarhia- piiramatu kuningavõimuga riik.// EU riigid-Absolutistlikud (Prantsusmaa 1614 a. generaalstaadid laiali) ja Parlamentaarsed (võim kuninga käis, kuid jagas parlamendiga,inglismaa). Põhjused: keskaegne kristlik maailmapilt oli lõhenenud, hakati eitavalt suhtuma teistesse rahvustesse. Riigi tunnused: piiramatu ainuvalitsus, eesmärk saavutada riigis ühtsus, sõjaväe kohustus, tugeva ametnikkonna olemasolu// 1614-saadeti laiali Prantsusmaa generaalstaadid; kardinal Rochellei - Prantsusmaa peaminister; Louis 13-
1. Absolutism liidus katoliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), hisp, Austr, L-Saksamaa, L-Madalmaad, Poola, Leedu · Tellijaks oli kirik, kiriku huvid- usulisel teemal · Kunst- esinduslik, sümboliseeris ülevust ja jõudu · Kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · Barokk- kunst mõjutas rahvariideid 2. Absolutistlikud maad, kusilmalik võim oli kiriku allutanud · Pr, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640 a. · Tellijaks õukond · Klassikalised antiikkunsti mõjud 3. Kapitalistlik ja protestantlik Holland · Holland, revol järgne Ingl, Lutherlik P- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · Tellijaks kodanlus Arhidektuur Itraalias ja Saksamaal Tunnused:
Suuremad sõjad 30 aastane sõda 1618-1648 Hispaania pärilussõda 1701- Suur Türgi sõda 1683-1699 1714 Liivi sõda 1558-1583 7 aastane sõda 1756-1763 Rootsi- Poola sõda 1600-1629 Põhjasõda 1700-1721 Rootsi- Taani sõda 1645 Austria pärilussõda 1740-1748 Tüüpilised absolutistlikud sõjad, et alamatele näidata kuninga võimu Võimsad Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi Inglismaa, Preisimaa, Venemaa Euroopa riigid hegemoonia- ülemvõim ,,Jõudude tasakaal" - kõik riigid keskmise tugevusega, Inglismaa kontollib Diplomaatia sünniaeg 17-18saj. diplomaat-saadik, ei saa karistada, isiku ja vara puutumatus Palgaarmee 17.sajand Alaline armee Tekkimine *15
Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti
laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuidas see stiil on sealkandis levinud: Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga, nendes maades tegutses agaralt katoliku kirik (kirik oli haaranud võimu riigivalitseja üle kiriklik kunst ). Sellist barokkstiili kutsuti ka pärisbarokk, ning sellise stiili alla kuulusid Itaalia, Austria, Hispaania, Madalmaade lõunaosa ehk Flandria ning Lõuna-Saksamaa. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Sellist barokki stiili kutsutakse ka nimega vanaklassitsism kuna oli rahulikum ja eeskuju võeti antiikkunstist. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus ning see esines Prantsusmaal ja Inglismaal. Piirkond, mille keskuseks on kapitalistlik Holland. Selle stiili eripära oli selles, et peamine eesmärk mida sooviti kunstiga saavutada oli millegi kaunistamine, selle stiili kunsti kaudu/abil
· Francois I lasi keskaegse Louvre kindluse lammutada ja palkas arhitekt Pierre Lescot kavandama asemele uhkemat ehitist. · Loss planeetiti 4ja tiivaga hoonega, mille nurkades pn tornid. · Lossi fassaadil ei ole enam kindlusetaolist ilmet. · On palju aknaid, seinas sambaid, skulptuure ja mitmeid kaunistusi. · Lossi ehitamine jätkus mitme põlvkonna jooksul ja lõpetati 19. saj. 17.SAJ. ÜLDISELOOMUSTUS · Euroopas olid absolutistlikud monarhiad. · Toimusid ususõjad, revolutsioonid ja reformatsioon. · Haridus, teadus ja filosoofia hakkasid jõudma laiemate rahvahulkadeni. · Kunsti erinevuste alusel jagatakse euroopa riigid 3me rühma: I Itaalia, Hispaania, Austria Absolutistlik valitsemine ja katoliku kirik olid liidus. Kunstis olid esiplaanil kiriku huvid. Barokk kõige ehedamal kujul. II Prantsusmaa ja Saksa väikemonarhiad Kirik allus absolutistlikule valitsejale ja kunstis
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco,
inimestele. -) John Stuart Mill reformis utilitarismi (1806-1873). *) Ta leidis, et naudingut ei saa nii mõõta, jagades naudingud madalateks ja kõrgeteks. *) Ta lisas ka, et oluline on naudingu kvaliteet, mitte kvantiteet. -) Utilitarismi põhiselt toimub poliitika ja majandus. Absolutistlik ehk deontoloogilised teooriad * See ütleb, et hea ja kuri on juba meis olemas ning ei sõltu meist. * Kõik religioossed eetikad on absolutistlikud. * Näited, mis on enamikus kohtades sama: -) Insest keelatud; -) Teiste elu on püha; -) Eraomandi puutumatus. * Ühismoraali teooria inimkond on säilitanud kõlbelise teona selle, mis on ajas läbi proovitud ja mis on ajas püsima jäänud. Puudavad kindlad ühised otsused, mille järgi peaks otsuseid langetama. Meie väärtused on pidevad muutumises aeglane muutus, kuid siiski. * Südametunnistuse eetika kõik inimesed on varustatud kõlbelise olemusega, mis
mille vahel väävelhappega immutatud vildikiht). Kunst ·Inimesi vallanud pinge ja rahutus kandusid kunsti, mis muutus samuti rahutumaks ja konfliktsemaks. Kunstile avaldasid mõju ka ·vastureformatsioon ·usufanatismi uus tõus ·jesuiitide tähtsuse suurenemine ·Kunsti abil taheti siduda inimest usu külge. ·Rõhuda tuli vaataja emotsioonidele- kunst pidi olema tunderikas. ·Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu. Barokki oluline uuendus liikumise toomine kunsti. Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust (mööblit), tarbekunsti ja rõivamoodi Kujunes kaks peamist barokki suunda: 1. Äärmuslik barokk e. tavaline barokk, mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maadesLõuna-Euroopas(eelk. Itaalias) ja Kesk-Euroopas(ka Poola, Saksamaa), 18. saj ka Venemaa. 2
17 sajandil hakkas igal pool maad võtma absolutism. Tekkisid suured õukonnad, kuningavõim tugevnes, sagenesid pidustused, tulid uued vajadused. Tekkis tänapäeva mõistes korralik mood. Töötati välja etiketinormid. Tekkis kolm erinevat piirkonda Euroopas: selle tõttu on ka kunstilevik erinev. 1)need maad, kus absolutism tegutses koos katoliikliku kirikuga vastu reformatsiooni (eriti arhitektuuris), Itaalia, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Hispaania, kuni Leeduni. 2)absolutistlikud maad (eelkõige ilmalik elu on tähtis), Prantsusmaa, mitmed Saksa väikeriigid, Inglise kunst. 3)piirkond, mille keskuseks on protestantlik Holland, Skandinaavia maad. Barokk veider, keeruline. Iseloomustab: emotsioonid, liikuvus. Sünnimaa Itaalia, vaimne keskus Rooma. Kuid täiesti uut kunsti Itaalias ei tekkinud. Prantsusmaa: toimusid väga surred muudatused, suured lossid, töötati välja uus lossitüüp (tiivad).
17 sajandil ja ka 18 sajandi alguses ei tekkinud ühtstet kogu Euroopat hõlmavat kunsti voolu vaid tulenevlat nende erinevate maade arengutasemelt oli ka täiesti erinev nende kunst. Seda kõike nimetatakse ikkagi Barokiks. Euroopa jagunemine kunsti alusesl 17. sajandil: 1.Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kuningas tegutses kirikuga ja kiriku võim oli üsnagi suur ehk siis kunsti tellijaks oli kirik. Selliseid maad olid nt: Itaalia, Austria, Hispaania. 2.Absolutistlikud mada kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Valitsejaks oli õukond ja kirikul mõjuvõimu ei olnud. Tellijaks oli õukond. Kunstnike peamisteks tööks oli õukonna teenistuses olemine. Kunstnikud tegid mida kuningad tahtsid (üldjuhul kuninga losside kaunistamine) 3.Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik Holland. Kunstilt oodati realistlikust ja tõepärasust. Tellijaks Hollandi kodanikkond.
Teooria, mis annab algoritmi kõigi Loomuseadus ja Aquino Thomase moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib seisukohad on oma olemuselt olla 2 tagajärge: hea ja halb. absolutistlikud. On alativäär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav Mõnikord puutume aga elus kokku teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi.
saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele.
Kuj.välja alaline sõjavägi, kaasneb sõjaväekohustus · Ametnikkonna kujunemine riigid tõhustasid süsteeme ; ametnikud olid pärit väikeaadlike või linnakodanike hulgast · Püüti maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted Absolutistliku valitsemiskorraga riigid : · Prantsusmaa, Venemaa, Hispaania, Portugal, Taani, Saksa-Rooma keisririik, Rootsi, Itaalia väikelinnad Inglismaa ja Holland polnud absolutistlikud riigid kuid arenesid majanduslikult kõige kiiremini. 18.saj varises absolutism kokku. <4 tunnust koos näidetega, et Pr oli absolutistlik riik: 1. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sa prantsuse jurist 2. Abs.riigikorda isel. Kõige paremini Pr kuninga kuulus lause :"Riik- see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli monarh. 3. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima Prantsusmaal tegutsesid need provintsides 4
· Ida-Frangi riik (Saksamaa tuumikala) · Lõuna-Frangi riik (Itaalia tuumikala) · Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa tuumikala) Põhja-Prantsusmaa anti Normandia viikingupealikule, Normandia valitsejad vallutasid ligi sajandi hiljem Inglismaa. 1337 1453 Saja aastane sõda: inglased vallutasid peaaegu kogu Prantsusmaa ala, aga lõpus olid sunnitud lahkuma Prantsusmaal; Keskajal kasvas kuninga võim; Prantsusmaast kujunes tugeva keskvõimuga riik; absolutistlikud valitsejad (Louis kuningad) kuni 18. saj lõpuni; Prantsusmaa jäi katoliiklikuks; Prantsuse revolutsioon (1789 1799): · rahvas ei olnud rahul kuningavõimuga; üritati paigaldada demokraatia ning võtta vastu uus põhiseadus; · demokraatlikus parlamendis kujunesid välja kaks vastast: jakobiinid ja zirondiinid; revolutsioon veelgi süvenes, kuningas mõisteti surma 1793. a; · 1793. suvel kukutati zirondiinid võimult, tekib jakobiinide diktatuur; 1794. a
filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad. III Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki
viimase võiduga. Uus valitsejapaar pidi alla kirjutama Õiguste billile, millega kinnitati parlamentaarse monarhia põhiseisukohad, nt kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heaks kiidetud seaduste toimet. Maksude üle võis otsustada ainult parlament. 18. sajandil sai uueks tavaks, et parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus. ABSOLUTISM ehk absoluutne monarhia Kujunemise põhjused: Absolutistlikud riigid · Rahvusriigi idee mõju · Prantsusmaa (17.-18. sajand) · Riikide piirid · Venemaa (18.-19.sajand) · Rahvusliku kultuuri kujunemine · Hispaania · Humanitaarid pooldasid · Portugal, Taani, Rootsi rahvusriiki (18.sajand) · Preisimaa (18.sajand)
võimas karaktiseerimine, haarav elulisus. 44. Albert Dürer saksa suurim graafik 45. Sõna barokk tulene portugali keelsest sõnas barocco, mis tähendab erakorralist pärli. See stiili üldiseloomustus oleks uhke, dekoratiicne, tundeküllased maalid, arhitektuur sümmeetriline, paraadlikkus. 46.Euroopas jaotatid maad kolme rühma barokki ajal: 1) Need maad kus absolutism tegutsed tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga nt. Itaalia, Hispaani ja Austria. 2) Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku täielikult oma huvidele allutanud, kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaa 3) Piirkond mille kelmeks oli kapitalistlik ja potestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistliku maada paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkaliku tundeküllast kunsti. Nt. Põhja-Saksamaa, Skandinaavia ja isegi tol ajal Rootsi alla kuulunud Eesti. 47. voluut - spiraalikujuline, lopsakas, puust teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata
Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur. Absolutistlikud riigid, kus kuningavõim on kiriku endale allutanud. (Prantsusmaa, Inglismaa- enne revolutsiooni, Põhja-Saksamaa piirkond). Barokk pigem kaldub klassitsismi poole. Põhiliseks kunsti tellijaks valitseja ja õukond. Hästi arenenud majandusega protestantlikud riigid. (Holland, revolutsiooni järgne Inglismaa, Skandinaavia maad). Põhiliseks kunsti tellijaks kodanlus. On levinud realistlik barokk. ITAALIA ARHITEKTUUR
Rousseau Ideaalset riigikorraldusvormi, üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. · Rousseau jaoks sai ideaalne riik olla ainult väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kuid isegi sellisel juhul jäi ta pessimistiks, sest rahva hääled olid äraostetavad · Rousseau kahtes ka parlamentaarses demokraatias, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab otsuseid vastu võtma vaid enda huve arvestades Venemaa aegsed absolutistlikud valitsejad Eestis · Peeter I aeg balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsioonidega e. Rootsi valitsuse ajal riigistatud mõisate tagastamist, samuti said mõisate valitsejad tagasi õigused talupoegade üle · Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721 Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti Erikorra alused balti aadel säilitas Venemaa koosseisus laialdase omavalitsuse
ka absolutismivastasem. Euroopalikku absolutismi on sageli peetud olemuslikult erinevaks idamaistest ainuvalitsusega riikidest, mida on nimetatud ka orientaalseteks despootiateks. Neid riike peeti sisuliselt türanniateks, kus kodanikud on valitseja orjad, erinevalt Euroopast, kus monarh valitsenud kõigi alamate huvides. Selline seisukoht langes 20. sajandi jooksul korduvalt kahtluse alla ning 21. sajand alguses pole sellel enam eriti toetajaid. Siiski pole küsimusele, kuivõrd Euroopa absolutistlikud ja Aasia despootlikud riigid teineteisest erinesid, suudetud üheselt vastata. Absolutismi periodiseering Klassikaliseks absolutismiperioodiks peetakse üldiselt ajavahemikku Kolmekümneaastase sõja lõpust kuni Prantsuse revolutsiooni alguseni ehk aastaid 16481789. ,,Klassikaline" absolutism öeldakse olevat tekkinud Prantsusmaal Louis XIV ajal ning selle kõrghetk jäävatki 17.18. sajandi vahetusse
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse
keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Barokk-kunst Barokk-kunst (17.-18.saj) • 17.saj Euroopas kujunes välja absolutism. Euroopa jagunemine kunsti alusel: 1) Maad, kus absolutism oli tihedas liidus katoliku kirikuga, kunstis esikohal kiriku huvid – Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), ka Poola-Leedu. 2) Absolutistlikud maad, ilmalik võim oli kiriku endale allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused – Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad, Inglismaa enne 1640.a kodanlikku revolutsiooni. 3) Piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti – Inglismaa peale revolutsiooni, Põhja- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Mõiste “barokk” pärit portugali keelest – korrapäratu kujuga pärl.
hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest." -Sotsioloogilisele. 4.Millisele riigi käsitlusele viitab järgmine väide: ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." -Struktuur- funktsionaalsele. 5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on unitaarriik, föderatsioon ja konföderatsioon. 6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad suveräänsus, maksustamine ja kodakondsus. 7. Millised tunnused on absolutistlikud riigil? -Bürokraatia ja maksusüsteem. 8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on unitaarriik. 9. Põhiseaduslikkus tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust ja on modernse riigi üks põhitunnuseid. 10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? -Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle. 11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad poliitiline ja sotsiaalne tasand. 12
a A. Volta. Järgnevalt ehitasid ka mitmed teised teadlased elektripatareisid e generaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. 18.KUNST : Üldiseloomustus,arhitektuur ja skulptuur. Barokk 16.saj lõpus ei vastanud harmooniline ja ilu ülistav renessanss-stiil enam tellijate maitsele ning uudsele arusaamisele maailmast.Kunstile avaldas suurt mõju ka vastureformatsioon ja usufanatismi uus tõus.Kunst pidi olema tunderikas.17 sajandil tugevnesid absolutistlikud monarhiad.Baroki üheks tähtsamaks uuenduseks oli liikumise toomine kunsti.Kunst muutus igas valdkonnas mitmekesisemaks.Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust,tarbekunsti,rõivamoodi.Kujunes välja 2 peamist suunda : 1) tüüpiline barokk,mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maades Lõuna- Euroopas.2)baroki tagasihoidlikum variant,mis püüdis vältida nö pärisbaroki liialdusi.Barokk oli esimene Euroopas kujunenud stiil,mis levis ka teistele mandritele.
,,Leukippose tütarde röövimine" (4. pilt) · Kaunid on ka ta lihtsamad lüürilised maastikud ja portreed. Anthonis van Dick 17. saj.üks kuulsamaid portretiste, loetakse paraadportree (esitab inimest tähtsa ja võimukana) rajajaks. Vabades juhuslikena mõjuvates poosides kasutab iseloomustamisel lisaks näole käte kuju ja asendeid. Mitmeid portreid maalib Inglise kuninga Chareles I õukonnas. 7 II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. · Prantsusmaal ja mitmetes Saksamaa väikemonarhiates. Ka inglise kunstis enne 1640. a. revolutsiooni andis tooni õukondlik maitse. · Kunsti on iseloomustatud rohkem klassitsismina, sest püüti rohkem toetuda klassikalise kunsti eeskujudele Louvre´i lossi idafassaad kujundatud 1665. a. Claude Perrault poolt.. (5. pilt)
Moraaliobjektivism: Olemas on muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks ühiskonnas. Eetiline absolutist usub, et on olemas moraaliprintsiibid, mida ei tohi kunagi eirata. Moraaliobjektivist näeb ka erandite võimalust. Eetiline absolutism ei arvesta kultuuri. Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Alati on väär teha halb tegu, et tuua häid tagajärgi, aga vahel on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. (topelttagajärje doktriin ehk TTD) On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Mõõdukas moraalne objektivism: kui üks printsiip satub konflikti teisega, siis võib teine üldkehtiva printsiibi üles kaaluda. William Ross.
ja funktsioon. o Inimkonna oelmuseks e õigeks funtkstiooniks on elada mõistuse elu. · Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleb kasutadakui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi. · Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. · On alati väär teha halb tegu, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas moraalne objektivism · William Ross eristas prima facie printsiipe on kehtivad tegutsemisreeglid,
Et väärismetall riiki jätta, tuleb välja vedada palju kaupa ja sisse vedada võimalikult vähe. Järelikult tuleb võimutasandil toetada manufaktuuride rajamist e tootmist. Et vähe sisse vedada, tuleb kehtestada kõrged tollimaksud. Oluliseks muutus kolooniate omamine, kust hankida vajaminevat toorainet. ABSOLUTISM PRANTSUSMAA NÄITEL * absolutismi tunnused avaldusid kõige paremini Prantsusmaal * teised absolutistlikud riigid võtsid Prantsusmaast eeskuju 1) Tähtsad olid 2 kuningat Louis XIII (16101643) ja Louis XIV (16431715). Mõlemad nad olid troonile saades alaealised. Louis XIII oli 9aastane ja Louis XIV oli 5aastane. Kuna Louis XIII valitsemise vastu huvi ei tundnud, siis tegelikult tegeles sel ajal valitsemisega kardinal Richelieu (Prantsusmaa peaminister). 1614 aastal olid viimast korda koos generaalstaadid (seisuste
alamad on vooruslikud. Samas arvas Thomas , et türannia pole nii hull kui oligarhia.- see viib kodusõjani ja riigi hävinguni. Mis on siis lahendus ? Kuidas türanniat ära hoida ? Peaks tagama, et see isik ise oleks hästi kasvatatud ja vooruslik. ,,Valitsejapeeglid" - kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? Varauusaegsed monarhiaideed : paternalism ja kontraktualism. Paternalistliku suuna puhul peeti monarhiat ainsaks võimalikuks õiguspäraseks vormiks. Absolutistlikud mõtlejad Hobbes ja Bodin leiavad , et monarhia on eelistatud vorm , kuid mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes ütleb , et monarh suudab kõige paremini tagada riigi huve, sest tema enda ja riigi huvid on samad. Ta ütleb ka , et inimesed on monarhi vabatahtlikult valitsema lasknud, sest nad arvasid, et see on Jumala tahe. Jumaliku õigus ja paternalism Kõige levinum suund. R. Filmeri (1588-1653) ,,Patriarcha" (Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu).
Riigi kuulumine mingisse tüüpi määrab selle riigi funktsioonide, poliitilise süsteemi ja vormide kõige üldisemad tunnused, sisu ja avaldamisvormid. Jagatakse: 1. Ühiskondlik-majandsuliku formatsiooni alusel ehk millises ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: - Orjanduslik - Feodaalne - Kodanlik - Sotsialistlik 2. Territooriumi ulatuse alusel aegruumis: - Linnriik - Impeerium 3. Riigi vormi alusel aegruumis: - Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed), b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed) - Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademokraatia) 4
Järjest enam suurenes jalaväe tähtsus eelkõige tehnilise arengu tõttu. 14saj võeti kasutusele tulirelvad ning 15saj ka püssid ning kahurid. Endiselt küll kasutati ambe mis olid algsetest tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad. Suurim tagasilöök peale katku oli sajaaastane sõda (1337 - 1453). Pärast sajaaastast sõda järgnesid nii Inglismaal kui Prantsusmaal mitmed kodusõjad. Prantsusmaal oli tugev vastuseis Louis XI ja Charles Südi vahel. Charlese kaotuse ja surmaga kindlustas Louis XI oma ülemvõimu Prantsusmaal, ka Burgundia. Küll aga ei saanud ta endale Flandriat, mis jäi Charlesi tütrele. Charlesi tütar abiellus Saksa keisri Maximillianiga ning see ala läks lõplikult Prantsusmaale kaotsi
üksmeelsust ...Igal aadlikul on õigus eriarvamusele ehk liberum vetole ...Eriarvamust ei pea põhjendama ...Tulemus: Reformid takerduvad ja riigi areng peatub. Poola allakäik · 17.saj. keskpaike algab Poolas poliitiline,majanduslik ja sotsiaalne kriis · Detsentraliseeritud Poola ei moderniseeru: struktuurid on arhailised ja funktsioneerivad halvasti · 18.saj. on ümberringi tugevad tsentraliseeritud ja absolutistlikud riigid: Venemaa, Austria ja Preisimaa, Poolas on aga sisekaos. Poola puudused · Naabritega võrreldes väike sõjavägi · Riigil väiksed sissetulekud · Puudub moodne bürokraatia · Halvatud aadliparlament · Valitav kuningas hakkab järjest rohkem sõltuma ka naaberriikidest · Naaberriikides on tõhus valgustatud absolutism, Poolas ,,feodalism" (aadli õigus sõlmida konföderatsioone. Poola kui naaberriikide sõltlasriik · 18.saj
Kunsti üldilme järgi võib selleaegse Euroopa maad jagada kolme rühma: · Maad kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Siia kuulusid eelkõige Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (Belgia). 22 · Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaal, Saksamaa väikemonarhiad ja Inglismaa enne revolutsiooni 1640. · Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti
· Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Isegi Jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi. Absoluutse moraali probleem Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort tapab süütu inimolendi
annaabi.ee 
