Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Utilitarism.
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahe...
Moraali metafüüsilised alused väljendab kat.imp. nii: - Toimi ainult vastaval selle maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus Kat.imp II vorm: Inimene olgu eesmärk iseeneses. - Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese/kellegi teise isiksus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. - Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu. 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas Teleoloogiline (eesmärki saavutav) *teleoloogilise teooria tuumaks on mõte, et teo moraalse õiguse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüve. Mida rohkem hüve genereerib, seda õigem ta moraalses mõttes on..... moraalne õigsus sõltuv teo hüvelisusest;õige defineeritakse hea kaudu. TELEOLOOGILINE EETIKA-eesmärgipärasus Hindab tegude õigsust või väärsust vastavalt tagajärjele- tegu on õige ja hea kui tulem on
VASTUTADA. Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda. EETIKA EELDUSEKS ON VABADUS. Teoreetilises eetikas on kolm osa: 1. Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid) 2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik 2. Teleoloogiline 3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD Moraal- inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum. (kodanlik, kristlik, kiriklik,
kaotajad oleksid korteriomanikud. Kindlustusfirma ise võiks olla nii kaotaja kui ka võtja rollis, olenevalt, kuidas käituvad kliendid (korteriomanikud). Kui kindlustusfirma ei maksaks hüvitist, suunduksid kliendid võib-olla mõne muu firma poole ja nad n-ö kaotaksid. Kui aga maksaksid, ei kaotaks nad klienti ning võib-olla võidaksid ka mõne muu kliendi poolehoiu. Siinkohal tundub, et üldine kasu hüvitise makmisest on võib olla suurem kui selle mittemaksmine. Teleoloogiline printsiip. Kitsas egoistlik kaalutlus- kindlustusfirma peaks kindlasti hüvitise maksmisest keelduma, sest lõppkokkuvõttes ei olnud nende süü, et korteriomanike majahaldaja lumekoristuseks töömehi õigeaegselt ei palganud. Avar egoistlik kaalutlus- siinkohal peaks kindlustusfirma kaaluma pikaajalist ja lühiajalist kasu ning kahju. Peaks mõtlema sellele, kui kalliks läheks kliendi kaotus või kui palju võiks hüvitise tasumisega
lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus tähendab seda, et miski on inimesele garanteeritud (näiteks tarbijakaitse, garantii). Negatiivne
Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. 2.Erinavaid eetikateooriaid. 1)Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia - seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. 2)Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogiline eetika. Tagajärjepõhine ei lähtu reeglitest, vaid käitumise tagajärgedest. See nõuab tagajärjede mõjude hindamist erinevate osapoolte jaoks. sõltub konkreetsest situatsioonist. See teooria lubab konkureerivate väärtuste vahel otsustades arvesse võtta tagajärgi, mis ilmneda võivad. Tagajärjepõhise väärtusselituse tugevus on paindlikkus, mis lubab inimesel teha valik konkureerivate eetiliste printsiipide vahel. Paindlikkus on ka selle teooria nõrk pool, sest
lihtsate põhjuslike seoste hülgamine. Väikesed ajendid võivad põhjustada aja jooksul laiaualtuslikke ja ettenägematuid tagajärgi. Meenutab ettevõtjale, et suunda ja kontrolli ei saa ettevõttesse sisse programmeerida. Sündmusi ei ole võimalik ette näha ja neile tuleb reageerida konkreetsest olukorrast tulenevalt Kokkuvõte Ettevõtte kasvuprotsessi võib käsitleda erinevalt. See võib olla evolutsiooniline, dialektiline, trialektiline või teleoloogiline. Arengut saab seostada ka elava organismiga või kaosega. Kaos on ainus arengu selgitamise viis, kus midagi ei eeldata.
Eetika Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Eetika * On kolme sorti eetika teooriate tüüpe: -) Absolutistlik eetika ütleb, et hea ja kuri ning õige ja vale on inimesest üle ja inimesest sõltumatud. (tappa ei tohi mitte sellepärast, et see mulle ei meeldi, vaid sellepärast, et inimelu on püha) -) Teleoloogiline eetika (nimi tuleneb Telos'est), kus hea ja halb sõltuvad eesmärgist. -) Relativistlik eetika, kus hea ja halb on suhteline. Eetiline relativism * Eetilises relativismis on kõik suhteline. * On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava ÕIGUSAKTI TÕLGENDAMISE MEETODID Essee Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Iga tõlgendamine on millestki arusaamine, millegi mõtestamine. Õigusteaduses on tõlgendamine tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte. Seaduse kui ka põhiseaduse tõlgendamine on normiteksti mõttest arusaamine, mille käigus asendatakse teksti mitmetimõistetavus argumentide abil ühetähenduslikkusega. Seega on tõlgendamise funktsiooniks suurendada õiguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tõlgendamisreeglid ära hoida või vähemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks. Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud. Nii sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3: „S...
asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust (aktuaalsust): vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile (on vormi suhtes sekundaarne). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arus juba eelnevalt olemas olema. Looduse toimimine on samamoodi teleoloogiline: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid.
Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Tele...
vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine Igal kutsealal on oma eetikakoodeks, millest tuleb oma erialal lähtuda. Kui inimene käitub ebaeetiliselt kaotab ustavus. Usaldus oma klientide eest. Nt psühholoog. Oma pere asju ja psühholoog räägib edasi. 3. Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused need, mis sobivad paljudele, ; printsiibid ; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Koodeksite lugemine. Valikus on kommunikatsioonieetikaga seonduvad.Väärtused ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Printsiibid printsiibid on (väärtustest tuletatud) praktilisemad käitumisjuhised. Nt. "Ära valeta!" või "Valetamine on vale, väljaarvatud juhul, kui see toob kaasa suurima kasu võimalikult paljudele."
Ärieetika kordamisküsimused 1. Eetika arengu ajalugu 2. Eetika printsiibid ja kategooriad 3. I.Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt.
Selle läbi, et ma sulle kahju teen, olen ma võtnud midagi väärtuslikku sinult. Kategooriline imperatiiv- on universaalne ja mõistuslikult parandamatu moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Seneca: ,,Mitte lihtsalt elu pole hüve, VAID HEA ELU." Hippokratese vandest 3 kohustust: http://et.wikipedia.org/wiki/Hippokratese_vanne Eetika 3 põhiteooriat: teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika, vooruste eetika (ei ole kindel kas on õige vastus) Mis vahe on moraalil ja etiketil? Defineeri eetika.
Õiglusteooria – Igal inimesel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile NT on tõe rääkimine õige isegi siis, kui see võib põhjustada valu või kahju ning valetamine väär isegi siis, kui see võib tuua häid tagajärgi Teleoloogiline – vastavuses teo tagajärgedega. Tegu on siis hea, kui teo tagajärg on hea. Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale ehk õige tegu on see, mis maksimeerib kasulikkuse. 2 põhiprintsiipi: teleoloogiline ehk teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja kasulikkus ehk kui on kasulik, järelikult hea Eetiline egoism Vooruseetika. Eetilise hinnangu aluseks on iseloom. Moraalsed voorused – ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Mittemoraalsed voorused ehk pole seotud moraalinormidega – vaprus, optimism, kannatlikkus, enesekontroll, töökus, jne Eetiline egoism.
inimesele olelusvõitluses olulise eelise. Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid on mistahes koostöö vältimatu eeltingimus. Oluline tingimus on usaldus. Ühiskondlik kapital kujuneb omaalgatuslikul teel, normid on kirjutamata ja väljakuulutamata. Kõlbeline käitumine kujutab teatud vahetust, mis toob kokkuvõttes kasu mõlemale osapoolele. Teleoloogiline ja deontoloogiline eetika Kaks põhilist eetikateooriate traditsiooni filosoofias: I. Teleoloogiline eetika kr. teleos eesmärki saavutav logos - õpetus Teleoloogiline eetika hindab tegude õigsust või pahelisust vastavalt tagajärgedele tegu on õige ja hea, kui selle tulem on kiiduväärt, olenemata mis vahenditega see saavutati. Utilitarism Jeremy Bentham (1748 1832) lad. utilitis kasu Utilitarismi järgi kasulikkus on kõlbluse mõõdupuu. J.B püüdis välja töötada moraaliõpetust, mis oleks ratsionaalne, objektiivne, kvantitiivne ja arvestaks lõbu.
Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e. hea käitumise kohta Milline käitumine on moraalselt õige (hea) ja milline väär (halb): Mida peab tegema? Normatiivse eetika keskne küsimus – mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: • teleoloogilised • deontoloogilised • voorusteooria I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg.
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tius...
tõlgendatakse sageli ateistlikuks. Tõenäoliselt oleks korrektsem nimetada Hume agnostikuks (kr. k. a- eitus gnosis- teadmine, tunnetus ehk see kes peab millegi teadasaamist või tunnetamist võimatuks) või skeptikuks, sest näitas ta, et Jumala olemasolu tõestamise katsed ei ole edukad olnud, aga ega see ei tähenda, et Jumalat ei ole. Hume kritiseeris kaht argumenti, mille abil on püütud tõestada Jumala olemasolu. Teleoloogilise argumendi kriitika. (meeldetuletuseks teleoloogiline ehk eesmärgipärane argument: 1) me täheldame maailmas korda ja plaanipärasust 2) see kord ja plaanipärasus ei saa olla juhus, vaid see peab olema planeeritud. Järelikult: 3) on olemas planeeriv olend- jumal või veelgi pikemalt ja täpsemalt saab soovi korral lugeda teleoloogilisi argumendi kohta kasvõi vikipeediast (alljärgnev on copy-paste sealt): /Teleoloogiline argument kujutab endast argumenti plaani või eesmärgi põhjal (teleos tähendab kreeka keeles 'lõpuleviidud, täielik')
EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Vooruseetika kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika Argo Buinevits vooruseetika (loomutäiuse eetika) A Free sample background from www.awesomebackgrounds
neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Mateerias peitev võimalikkus rakendub tegelikuks- see tähtsam, keegi järgneb ajaliselt võimalikkusele. Kogu maailm pidevas liikumises, mis avaldub põhjusliku vastasmõju kaudu. 7. subjekt iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev
Panga ja börsiõigus Pangandusõigus Pangandusõigus on õigussüsteemi üheks osaks ehk õigusharuks. Pangandusõiguse all tuleks mõista õigusharu, mis reguleerib õiguslikke suhteid pangateenuste osutamisel krediidiasutuse poolt ning nende kasutamist kliendi või teise krediidiasutuse poolt. Milleks on vajalik? Pangandusõigus reguleerib suhteid krediidiasutuse ja tema klientide ning teiste krediidiasutustega. Pangandusõigus on see, mis ütleb nii pangale kui ka selle kliendile, millised on nende vastastikused õigused ja kohustused. Pangandusõigus ütleb tsiviilkohtunikule, millisel viisil tuleb lahendada tekkinud pangandusalane kohtuvaidlus, kui üheks protsessipooleks on krediidiasutus või kui vaidlus on tekkinud vähemalt kahe krediidiasutuse vahel. Kitsam mõiste Kitsam mõiste lähtub põhimõttest, et krediidiasutuse tegevust reguleerivad avalikõiguslikud normid on pangandusõigusest eraldiseisva haldusõiguse osa ning selle kohaselt o...
karistus (nt põrgu või paradiis). Lisaks Jumalalt saaetud seadustele, käskudele ja kohustustele on oluline arendada vooruseid. Kreeka filosoofiast pärit voorustele mõõdukus, vaprus, õiglus, mõistlikkus lisanduvad usk, lootus ja armastus. Uusaja eetikas saab käsitleda Kanti ja Benthami teooriad. Kanti deontoloogilise teooria järgi tuleb leida selline moraalireegel, mille mõistusolen vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab. Benthami teleoloogiline teooria väidab, et iga inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning üritab vältida kannatusi. Moraalne on tegevus, mis põhjustab võimalikult suure huga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. Just need eetilised süsteemid on osutunud püsivaks ja on kujundavad tänapäeva eetilist nägemust. TEOREETILINE JA PRAKTILINE EETIKA Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. (joonis 1) Teoreetiline eetika jaguneb omakorda:
5. PS ja EL õiguse vahekord Euroopa Liidu õigus on üks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise alus. PS tuleb oluliselt ja läbivalt muuta osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Kui Euroopa Liidu õigus ja PS pole kooskõlas, kohaldatakse EL õigust. 6. EL õiguse ülimuslikkus Riigikohtu lahendite pinnalt - 7. PS tõlgendamise viisid Tõlgendusmeetodeid on 3- keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline Keeleline argumentatsioon- viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline- tõlgendatavad sätted koos teiste asjaoludega Teleoloogiline- seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. ENIM KASUTATAV! 8. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õigusskorra loomisel ja sellel korral
printsiibid teineteist üles kaaluda, st. ei ole jäika printsiipide hierarhiat. 4. Isekus-altruism-omahuvi Isekus- omahuvi äärmus, kus lähtume alati enda soovist, kasust, vaatamata, mida see teistele inimestele kaasa toob. Omahuvi- kirjeldus, kus normaaljuhtudel käitub inimene oma soovidest. N: raamatulugemine- mind huvitab see raamat, seega ma loen seda, samas ei aita sellega kedagi teist. Altruism- isekuse ja omahuvi vastand, kus käitub lähtudes teistest. 5. Denotoloogiline, vooriste ja teleoloogiline eetika- nende erinevused. Denotoloogiline- väärtuse kandjaks on teo tulemused. Teo enese teatud jooned omavad sisemist väärtust. N: tõe rääkimises on midagi õiget, isegi kui see teeb kellelegi kahju v haiget on ja valetamises on midagi väära, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Teleoloogiline- moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus. Siinses
- Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd anda hinnanguid Moraalprintsiipide tunnused: 1. Preskriptiivsus 2. Teostatav 3. Üleskaaluvus 4. Universaliseeritavus 5. Avalikkus Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline Teleoloogiline 1. Vastavuses teo iseloomuga 1.Vastavus teo tagajärgedega 2. Kuldne reegel 2.Utilitarism-(suurim hüve suurimale (Soov, et mind hinnataks hulgale, eesmärk õigustab abinõu, 2 Soov, et mind tunnustataks põhiprintsiipi:
tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib. Thomas Aquino: · Jumal on ainus lihtsubstants. Jumala olemuseks ongi olemine ise. 2. Kausaalne: Mis põjustas asjade olemise? Keegi pidi olema, kes lõi need esimesed asjad, millest said kõik järgmised. 3. Kineetiline: Mis paneb asjad liikuma? Mis tekitas suure paugu? 4. Kosmoloogiline: Mis tekitas korrapärase maailma? Uued jumalatõestused: 1. Teleoloogiline: Hume kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku juhuslikult. Vastuargument: Darwin sarnasus kavanduga võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel. 2. ,,Eelhäälestuslik" tõestus: Darwin jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel. Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure
Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: · Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust (nt Kanti eetika); · Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). Eetikakoodeks Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Tunnistame oma kohustusi laiema ühiskonna ees kui ainult oma kliendid/tööandjad. Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele. Tunnistame oma kohustusi laiema ühiskonna ees kui ainult oma kliendid/tööandjad. 3. Eetikakoodeksi funktsionaalne lugemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Koodeksite lugemine. Valikus on kommunikatsioonieetikaga seonduvad koodeksid. • Mida koodeks deklareerib? – Millised on väärtused? Millised vastutused? • Millised kaalumiskohad koodeks välja toob? – Neid ei pruugi olla. Deklaratiivsed koodeksid sõnastavad vaid põhhimõtted. • Millised on koodeksite sisemised võimalikud konfliktid?
hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika)
akadeemilised üksused ja organisatsioonid, kaasajal eetikakomiteed. · Arvukas kirjasõna, mis kirja pandud nendel teemadel, nt meditsiinieetikas on olemas arvukad deklaratsioonid ja koodeksid. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriad jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: 1.Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika. Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Teleoloogilised teooriad on nii eetiline egoism kasulik mulle) kui ka utilitarism (kasulik kõigile). 2.Deontoloogiline ehk kohuse-eetika (I.Kant). Selle teooria kohaselt on õigused vaid põhiline juhtnöör õige käitumise valikul, millest järeldub, et kohustused tulenevad õigustest.
Õigus on kehtestatud riigi poolt. Moraal on kehtestatud inimeste poolt. Tava on pikema ajaline käitumine. Õiglus on defineerimata. Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juri...
Riigisekretär, - käskkiri ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus ministeeriumi kantsler võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, Maavanem - korraldus, käskkiri Volikogu määrus otsus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. Valitsus määrus korraldus Vallavanem, linnapea - käskkiri Normatiivne - pädev riigi või omavalitsuse organ, tavaliselt akti Linnaosavanem, - korraldus, käskkiri väljaandja. Kasuaalne ehk kohtulik. Tuleb sõnast kaasus. osavallavanem Mitteametliku tõlgendamisega tegeleb igaüks. Grammatiline:
normi taga on? 1. Normi läbilugemine grammatiline tõlgendamine (tuleb aru saada, mida on öeldud) 2. Üldiste, abstraktsete normide mõistmine (nt TSÜS § 6 lg 4 ,,Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava lepingu kehtivusest.") ehk süstemaatiline tõlgendamine (normide sisu nende seoses). Tuleb kontrollida mitme tasandi norme, nende seoseid jne. Abistavad tõlgendamised: - Ajalooline pm kujunemine - Teleoloogiline eesmärgist tulenev 8. Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogia kaudu Vajadus analoogia järele tekib, kui seaduses on lünk ja puudub konkreetne norm. Siis tuleb leida sarnane norm ja seda kohaldada. Õiguse analoogia lähtumine õiguspõhimõtetest. Olukord peaks kuuluma õigusliku reguleerimise valdkonda, kuid norm puudub siis analoogia.
Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad sisemised staadiumid · Bioloogiline: Skinneri järgne, käitumis süsteemide teooria · Inter biheiviorism: Kantori rajatud; rõhk inim käitumisel Biheiviorism on psühholoogia filosoofia mis põhineb väitel, et kõike, mida organismid teevad, kaasaarvatud mõtlemine ja tundmine, saab ja peabki võtma kui käitumist.
saab kujutleda, järelikult ta eksisteerib. Vastuväide: on võimalik kujutleda selliseidki asju, mille olemasolu on võimatu (igiliikur, absoluutselt must keha). · Aristoteles pidas olemisõpetuses Jumalaks puhast vormi. · Kosmoloogiline jumalatõestus: kõigel on algpõhjus, universumi algpõhjus on Jumal. Vastuväide: on olemas ka nähtusi, mis toimuvad teadaoleva põhjuseta (elektroni- positronipaari teke vaakumis, radioaktiivne lagunemine). · Teleoloogiline jumalatõestus: universumi suur korrapära näitab, et universumil pidi olema intelligentne kavandaja, kes on Jumal. Vastuväide: on modelleeritud varase Maa tingimusi, pannes katseklaasi lihtsaid orgaanilisi ühendeid, kuumutades seda ja andes aeg-ajalt elektrilööke, et imiteerida välku. Tulemusena kujunevad ilma kellegi sekkumiseta keerukad orgaanilised ühendid. · Üldise nõusoleku argument: inimesed on alati ja igal pool Jumalasse uskunud, kes
järjekorras, et jõuda soovitud tulemuseni. Iga eelnev samm loob eeldused järgmiseks. Muutus on seotud ühe üksikue organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi. Teleoloogiline teooria Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki. Eesmärgid võivad tulendeda nii organisatsiooni sise- kui väliskeskkonnast. Muutuse käigus formuleeritakse korduvalt esitatud eesmäri. Muudetakse elluviimise taktikad ja teostatakse tegevuste ja eesmärgi ümberhindamist
huvikonfliktide lahendamisel. Samas pole egoisti omahuvi seisukohalt kasulik neid avalikustada. Egoistid tahaksid pigem ,et teised oleksid altruistid. Egoismi paradoks : egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistiks, egoistki antiteesiks. ·Tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil (egoismil). Taunime isekust. ·Omahuvist lähtumine võib olla moraalne. Seda põhjendab eetiline egoism. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ? ·Teleoloogiline eetika (kreeka k. telos, eesmärk, tagajärg (nt utilitarism) Väärtuseks on kasu/õnn. Hea tegu on see, mis toob maksimaalset kasu, suurendab õnne hulka maailmas. ·Deontoloogiline eetika (kreeka k. deon, kohustus) (nt Kanti kohuse eetika) Teol endal on seesmine väärtus. Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest.
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normi...
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Ava...
ühiskonnas. Õigusteadusel on tegelikus tõlgendamistegevuses ennekõike nõuandev väärtus. Õigusteaduse roll selles, et see toob põhjenduste abil arutelusse usutavust ja välistab (osalt) võimaluse, et tõlgendusettepanek on vaid tõlgendaja subjektiivne arusaam. Teleoloogiline argument (jur).Seadusesätetel, samuti kui haldusotsustel on alati vahendi väärtus. Need on meetmed, instrumendid mingite muude asjaolude teokstegemiseks. Selles mõttes on õigus alati eesmärki otsiv, teleoloogiline (telos- 13 14 eesmärk). Tõlgendamises tuleb see esile siis, kui rõhutatakse õigusteaduse praktilisust ja pööratakse tähelepanu erilistele reaalsetele argumentidele. Otsustamine võib olla tagajärje hindamisel põhinev e. parimast võimalikust tagajärjest on saanud eesmärk. Reaalsetel argumentidel on tähtis roll õiguslikus mõtlemises. Viitamine tagajärgedele on sageli "viimane" põhjendus
lähenemine? Miks? - , . , , , , . 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? ; , . . -. , , , - . . .., , . : « , , ». , .. , . . . 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta? Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? - . , , (, , ..). , , , , . 11. Tegutse nii, et kohtleb inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina! kas see on Immanuel Kanti austuse printsiibi täiesti korrektne sõnastus või on siin midagi puudu? Miks? mitte iialgi vahendina mitte kunagi pelgalt vahendina. . . , . . . , , . , ,
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on ...
asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid). Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit. 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lünk on elujuhtumi lahendamiseks vajaliku õigusnormi puudumine. Lünkade täitmist nimetatakse vahel ka õiguse edasiarendamiseks või kohtulikuks õigusloomeks. Ehtsad lüngaga on tegemist
30.10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman ...
hüve. Altruismi vastand on egoism. 39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on seisukohal, et inimesed toimivad alati nii, et rahuldada oma oletatavaid parimaid huvisid. Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate parimate huvidega. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Nii deontoloogiliste kui ka teleoloogiliste teooriate lähtekohaks on küsimus: millised teod on õiged? Teleoloogiline- teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Deontoloogiline- toe teeb moraalseks teo motiiv. 41. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Utilitarism on teleoloogiline teooria, mille peamine loosung on: ,,Tee seda, mis kõige rohkem kasu toob!"
programmide, rutiinide, reeglite ja loogika kaudu. Muutus on jaotatud kindlateks etappideks, mis tuleb läbida ettemääratud reeglistikule või koodile vastavas järjekorras, et jõuda soovitud tulemuseni. Iga eelnev samm loob eeldused järgmiseks. Muutus on seotud ühe üksiku e organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi. Teleoloogiline teooria – Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki
programmide, rutiinide, reeglite ja loogika kaudu. Muutus on jaotatud kindlateks etappideks, mis tuleb läbida ettemääratud reeglistikule või koodile vastavas järjekorras, et jõuda soovitud tulemuseni. Iga eelnev samm loob eeldused järgmiseks. Muutus on seotud ühe üksiku e organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi. Teleoloogiline teooria – Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
