Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes
Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus.
osakesed polütsüklilised aromaatsed C20H12 süsivesinikud, sealhulgas benso(a)püreen plii Pb osoon O3 benseen C6H6 süsinik(mono)oksiid CO, CO2 kaadmium Cd arseen As nikkel Ni elavhõbe Hg Välisõhu kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: saasteaine kahjuliku toime võimalikkust, saasteaine ohtlikkust kemikaaliseaduse tähenduses ning saasteainete esinemissagedust ja eriti nende saasteainete toimet, millel on pöördumatu mõju inimese tervisele ja keskkonnale tervikuna; saasteaine sisaldust välisõhus; saasteaine sisaldusega kaasnevaid muutusi keskkonnas, mis võivad kaasa tuua ohtlikumate kemikaalide tekke; saasteaine säilivust keskkonnas, kui saasteaine ei ole bioloogiliselt lagundatav ja võib inimorganismis või keskkonnas akumuleeruda. VÄLISÕHU SAASTAMISE
Paikse saasteallika valdaja peab kasutama parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat, keskkonnasõbralikke energiaallikaid ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks sedavõrd, kuivõrd see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik tehtavaid kulutusi ja tekkida võivat kahju arvestades. Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Heitkoguste piirväärtused on ette nähtud · Paikse saasteallika saasteaine heitkoguse piirväärtus on majandustegevuse mis tahes valdkonna paiksest saasteallikast eralduva saasteaine piirkogus väljuvate gaaside mahu-, toodangu-, võimsuse-, energia- või ajaühiku kohta väljendatuna kontsentratsiooni, protsendi või heitkoguse tasemena. Heitkoguse piirväärtust ei tohi ületada. Mida peaks tegema et oleks kooskõlas seadusega? · Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest
y1=0,1217x47 - 0,3076=5,41 (mg/l) y2= 0,1217x44 - 0,3076=5,04 (mg/l) yk=(5,41+5,04)/2=5,23 (mg/l) Standardhälve Suhteline standardhälve Proovi kontsentratsioon 52,3 mg/l (10 kordne lahjendus) Kokkuvõte Uuritavas proovis oli 52,4 mg/l fenooli ja 52,3 mg/l parakresooli. Katsete standardhälve oli vastavalt 0,095 ja 0,185. Kontsentratsiooni määrasime kõrgsurvevedelikkromatograafia abil, kasutades välisstandardmeetodit. Süstisime kolm standardlahust erineva saasteaine kontsentratsiooniga ning seade andis nendele kontsentratsioonidele vastavad piigi kõrgused. Standardlahuste tulemuste põhjal tegime kalibratsioonigraafiku, mille abil leidsime uuritava proovis olevate ainete kontsentratsioonid.
settimine, põhjasetted, elustik- bioakumulatsioon Hüdrolüüs- keemiline ühend veega reag. Laguneb, Oksüdeerumine, Biol.llag Muutujad, mille põhjal hinnatakse aine sattumist organismi Aine kontsentratsioon kontakt punktis, kokkupuute viis(nahk,kopsud, seedetrakt), kokkupuute määr, toime sagedus/kestus, kehakaal,toimeaeg. Joomisel keskmine ö/p saaste annuse arvut. Vajalik info doosi määramiseks: saasteaine kontsentratsioon, joodud kogus ajaühikus, seedetrakti kaudu absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal Söömisel: saasteainete kons. Taimede ja loomad söödavates osades, söödavatoidu kogus ajaühikus, läbi seedetrakti absorbeerunud saasteaine määr, kehakaal Hingamisel: aine kons. Õhus, ajaühikus sissehing. Õhu kogus, sish. Õhust läbi kopsude abs. saasteaine määr, kehakaal Pesemine, ujumine: sa kons vees, suht aeg mis kulub pesemisele, läbi naha abs sa määr, kehak.
looduses, siis on tegemist in-situ puhastusmeetodiga. Teine vimalus on teisaldada saastunud pinnas ja viia puhastusprotsess lbi selleks rajatud platsidel vi pumbata phjavesi ttlemiseks pinnale (ex-situ bioremediatsioon). IN-SITU MEETODID In-situ bioremediatsioon phineb pinnases ja vees olevate saasteainet lagundavate looduslike mikroorganismide kasutamisel. Enamikel juhtudel saavutatakse in-situ bioloogiline puhastamine looduslike mikroorganismide saasteaine lagundamisaktiivsuse stimuleerimisega (biostimulatsioon). Selleks pumbatakse phjavette/pinnasesse hapnikku (vi H2O2) ja mineraalseid toitaineid (N, P). Hapniku asemel on proovitud kasutada ka nitraate, soodustades nii orgaaniliste hendite anaeroobset lagundamist. Kui tegemist on vga raskesti lagundatava hendiga, siis vib biodegradatsiooni kiirendamiseks lisada kergesti lagundatavat substraati vi mittetoksilist Joonis 1. Bioremediatsiooni meetodid Joonis 2. Biodegradatsiooni
Lendunud vääveldioksiid ja lämmastiku oksiidid ühinevad veeauruga, moodustades väävel ja lämmastikhappeid, mis sajavad happevihmana alla. Happeliseks muutunud järved on ilusad läbipaistavad (elustik on vaesenud).Kaladest kõige tundlikumad on lõhe, forell, lepamaim ja särg. Kohanemisvõimelisemad on haug ja ahven. Metsas haigestuvad kõige esimesena okaspuud, kuusk ja mänd, sest nende okkad on igihaljad. Heitlehistest lehtpuudest tundlikum on pöök. Ainuke lahendus on saasteaine piiramine. Tuleb põletada vähem naftat, kivisüsi, kasutada rohkem alternatiivseid energia võimalusi( tuule, vee ja päikeseenergiat) ning püüda filtrite abil kinni kahjulikud gaasid.
Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides
põhjustab keemilist murenemist. aitavad erosiooni ära hoida. kasutavad CO toiduks. Taimed Fossiilid toodavad hapnikku. INIMENE Linnas, kaevandused, kanalid ja Põllumajanduslik mõju Saasteaine paiskamine Inimesed saastavad oma Metsaraia hävitab nii teed muudavad maastikku (väetamine, muldade erosioon, atmosfääri mõjutav elutegevuse käigus vett taimi, kui loomi. Liigne mullad soolduvad). kliimat. Veel ka kütuste (reovesi satub põhjavette, küttimine (loomad
töödeldud? - oolong tee - roheline tee - valge tee 23. Kui enamiku kaupadest moodustavad esmatarbe- ja toidukaubad, siis on tegemist - supermarketiga - hüpermarketiga - lähikauplusega 24. Kauba ladustamine peab olema eelkõige mugav - ostjale - müüjale - kaupluse juhatajale 25. Brokkoli söödav osa on - on valmimata õisik - valminud õisik - kapsapea 26. Kuidas satub toidusse saasteaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 27. Kuidas satub toidusse lisaaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 28. Kes peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava? - töötaja ise - käitleja - toiduhügieeni koolitaja 29
AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS 5 Viimase 45 aasta jooksul on maailma sõiduautode arv kasvanud 7 miljonilt 550 miljonile. Samas suurusjärgus on tõusnud õhusaaste ja liiklusõnnetuste arv. Igal aastal sureb autoõnnetustes 300000 inimest ja vigastada umbes 1,5 miljonit inimest. Maailmas on hetkel umbes 550000000 autot, mis on koondunud 10% rahvastiku kätte, Eestis on umbes 420000 autot. CO2 (süsinikdioksiid) on inimkonna kõige enim toodetud saasteaine. Fossiilsete kütuste (naftasaadused, kivisüsi, põlevkivi, maagaas jt) põletamisel vabaneb atmosfääri igal aastal umbes 25 miljardit tonni CO2. Transpordisektorile langeb sellest ligikaudu 27%. Igasuguse põlemisprotsessi käigus vabaneb CO2 ja vett, see kuulub põlemise (oksüdeerumise) keemilisse protsessi ja ainuke võimalus CO2 tootmist vähendada on vähem põletada. Maailmas toodetakse sada korda vähem terast kui süsinikdioksiidi, sest iga terasetonni
Sizing Dimensioneerimine 104. Occur Tekkida 131. Sophisticated Keerukamaid 105. Peripheral perifeerne 132. Source Allikas 106. Permits Lubasid 133. Squeezing Pigistada 107. Persuade Veenma 134. Standardized Standardiseeritud 108. Pixels Pikslit 135. Streams Voolud 109. Platters Vaagnad 136. String rida 110. Pollutant Saasteaine 137. Subroutines Alamfunktsioonid 111. Precision Täpsus 138. Surplus Ülejääk 112. Predecessor Eelkäija 139. Syllabus Õppekava 113. Predetermined Ettemääratud 140. Through Läbi 114. Presumably Eeldatavasti 141. Transfer ülekanne 115. Principle Põhimõte 142. Underlying Aluseks 116. Pristine Algeline 143. Utilized Kasutatud 117
riikide erinevate keskkonnanõuete kaudu. Kvaliteedinormatiivid Kvaliteedinormatiividega kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemendis (e. keskkonnakvaliteedi kontrollarvud). Eelkõige aluseks teise keskkonnanormatiivide väljatöötamisele. Heitenormatiivid Heitenormatiiv on nõue saasteallikast eralduvale heitmele, mis määrab saasteaine piirkoguse toote-, energia- või tööühiku kohta. Heitenormatiive kasutatakse eelkõige paiksete saasteallikate puhul; liikuvate saasteallikate puhul rak- endatakse sagedamini tootenormatiive. Ettevõtja poolt heitenormatiivi täitmine ei anna alust kvaliteedinormatiivi rikkumiseks! Tehnoloogianormatiivid Tehnoloogianormatiiv on nõue tootmisprotsessi või selle osa suhtes, millega tagatakse loodusressursside
Elavhõbe kuulub metallide hulka. 3.Hg on perioodilisuse tabelis 80. kohal 4.elavhõbedal on väga palju erinevaid ühendeid -HgS -dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg -metüülelavhõbeioon CH3Hg 5.avastamise lugu- 6.leidumine looduses -Elavhõbeda saaste vees Looduslikke elavhõbeda saasteallikaid ei ole palju.Kuna enamik looduses esinevaid anorgaanilisi ühendeid on lahustumatud või raskesti lahustuvad, siis arvati kaua aega, et elavhõbe ei ole väga oluline vee saasteaine. 1970-ndatel aastatel avastati mitmetes veekogudes üle maailma, et kalades on elavhõbeda sisaldus kõrge . Veekogude elavhõbeda saaste kõige suuremaks põhjuseks on inimtegevus. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt. 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega,
Õhusaaste Õhk Aafrikas on saastunud väga mitmel põhjusel. Primitiivne meetod, millega põldu haritakse on kindlasti üheks väga suureks probleemiks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel kaob igal aastal 11,3 miljonit hektarit maad põllumajanduse, karjakasvatamise, kontrollimatu põletamise ja küttepuude tarbimise tagajärjel. Puitu põletatakse, et saada sütt toidutegemiseks, see paiskab õhku süsihappegaasi, mis on mürgine saasteaine atmosfääris. Kehva energiavarustuse tõttu peavad majapidamised kasutama generaatorites kütust ja diislit, et ennast elektriga varustada, mis paiskab õhku samuti co2-te. Kuna inimeste arv järjest kasvab kasutatakse ka järjest enam transpordivahendeid, mille tulemusel õhu kvaliteet linnades järjest langeb. Paljudes riikides kasutatakse ikka veel pliibensiini ning sõidukite heitgaaside koguste kontroll olematu. Toidu valmistamiseks kasutatakse sütt, kuid puudub vajalik ventilatsioon,
protsessi. Säästlik areng Säästva arengu põhimõtteid on küllaltki raske lahti mõtestada. Selleks, et anda otsusetegijatele konkreetsemaid juhiseid, millest valikute tegemisel lähtuda, kasutatakse jätkusuutlikku arengut mõõtvaid indikaatoreid: 1. seisundiindikaatorid kirjeldavad mingit konkreetset muutujat 2. kontrolliindikaatorid kirjeldavad mingit protsessi, mis omakorda mõjutab seisundiindikaatorit (näiteks saasteaine keskkonda sattumise hulk) Säästlik areng Keskkondlikeks aspektideks on kõikide ressursside efektiivne kasutamine, saastatus, jäätmed ja taaskasutus. Sotsiaalsed aspektid on töötajate heaolu, tervis ja turvalisus, kuid laias laastus ka panus ühiskonda, korporatiivne identiteet ja äri pikaajaline elujõud. Majanduslikud aspektid on näiteks kasumlikkus, tootlikkus, aktsionäride tulu ja investeeringute tasuvus. Säästlik areng
Eutroofne, piiratud ränivetikate lämmastiku sisaldus Cocconeis kadumist kooslus V Kõrgelt eutroofne, orgaaniliselt Navicula atomus Piiratud ränivetikate kooslus reostunud vesi, väga halb Nitzschia palea Ränivetikate kooslus on ülimalt veekvaliteet Väikeserakulised ränivetikad piiratud orgaanilise saasteaine sissevoolu tõttu Kasutatud kirjandus 1. Sigee, C. David, 2006. Freshwater Microbiology. Biodiversity and Dynamic of Microorganisms in the Aquatic Environment. John Wiley & Sons, LTD.
Õhusaaste Õhukvaliteet on olnud probleemiks alates 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioonist. Aastaid tagasi kannatasid Londoni taolised suurlinnad tugevalt sudu tõttu (sudu on segu suitsust ja udust). Tänapäeval ei mürgita sudu meie linnu enam nii palju, seega on õhusaaste piiramisel tehtud edusamme. Sellegipoolest kahjustavad metsi ja elusloodust happevihmad ning kasvav mure on ka õhus leiduvate saasteainete mõju inimeste tervisele. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised , tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaota...
Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded 3. TOIDU EKSTRAHEERIMISLAHUSTITE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED, EKSTRAHEERIMISLAHUSTITE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING TOIDUS LUBATUD JÄÄKSISALDUSE PIIRNORMID Käesoleva määruse tähenduses mõistetakse toidu ekstraheerimislahustina (edaspidi ekstraheerimislahusti) ainet ja ainete segu, mida kasutatakse toidu või selle komponendi, kaasa arvatud saasteaine, lahustamiseks ekstraheerimisprotsessis toidutoorme, toidu või nende koostisosa või komponendi töötlemisel ning mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad vältimatul põhjusel sisalduda toidus või selle koostisosas. [RT I 2004, 11, 65 - jõust. 08.03.2004] Käesolevat määrust ei kohaldata ekstraheerimislahustite suhtes, mida kasutatakse lisaainete, vitamiinide ja muude toidulisandite valmistamisel, välja arvatud käesoleva määruse lisas
· Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. · Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette(põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks
maailmaruumi – Maapind ja atmosfäär soojenevad. PROGNOOSITAVAD TAGAJÄRJED: 1. mannerjää sulamine 2. veetaseme tõus maailmameres 3. kliimamuutused maismaal 4. loodusvööndite nihumine 5. haigustekitajatele soodsama keskkonna tekkimine 6. ilmastikuanomaaliate sagenemine HAPPESADEMED: sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Ei esine vaid vee kujul, vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. SO2 tähtsaim saasteaine. Reageerivad veega ja tekivad happed. Kahjulikkus: kahjustavad loodust, eriti okaspuid kahjustavad ehitisi ja skulptuure RASKMETALLID: elavhõbe Hg kaadmium Cd plii Pb tsink Zn nikkel Ni kroom Cr Vask Cu Ladestuvad aeglaselt keskkonda ja nendega kokkupuutuvates organismides, väga mürgised. Kahjulikkus: ladestuvad põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning pühjustavad kroonilisi haigusi. Vee karedus
Õhuvoolu hulk õhuvahetuse kordsuse järgi V = Vr k , (5.2) kus Vr on ruumala, m3, k – õhuvahetuse kordsus. 69 Õhuvoolu hulk saasteainete lubatud kontsentratsiooni ja erituse järgi on: Aε V= , (5.3) bs − bv kus A on saasteaine eritus ruumi, ε – õhuvahetuse efektiivsuse tegur, ε = 0,4…1,0 [28, lisa4], bs – antud aine maksimaalne lubatud kontsentratsioon ruumiõhus, bv – antud aine kontsentratsioon välisõhus. Saasteainete väljaviimiseks vajalik õhuvahetus tuleb valida sellise saasteaine järgi, mille eemaldamine nõuab kõige suuremat õhuvahetust. Elamutes ja kontoriruumides võivad olla saasteaineteks, mille järgi on vaja ventileerida, süsinik-
Reservaat - on Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias maa-ala, mis on jäetud elamiseks põlisrahvastele (nt indiaanlased, Austraalia aborigeenid) Roheline revolutsioon - oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtt. Saasteaine - on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. Saastekoormus - heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk Saastumine - ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine
sobivaks. Inimene ei kohastu keskkonnaga nagu enamik liike vaid muudab keskkonda enda vajaduste järgi. Inimese mõju loodusele on tohutu. Rahvaarvu kasvu ja majandustõusuga kaasneb terve rida keskkonna probleeme. Keskkonna probleemid võime tähtsuselt jagada 3 rühma: · Lokaalsed probleemid tegemist on saasteallika lähema ümbruse, asula või linnaga ( Tartus näiteks linnatrantsport saastab õhku); · Regionaalsed probleemid tegemist on saasteaine mõjuga naabervalla, naabermaakonna või ka naaberriigi territooriumile ( Eestis näiteks Kehra tselluloosikombinaat ja Balti soojuselektrijaam saastavad õhku).; · Globaalsed probleemid tegemist on saasteainete niisuguse mõjuga, mis avaldub kogu maakera ulatuses. Globaalprobleemid Globaalne soojenemine ehk kasvuhooneefekt . Kasvuhoonegaasidest on tähtsamad: süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid ja freoonid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad
o AirViro · Seadke ruumimastaabid o Saaste levik koos õhumassiga piki selle kõverjoonelist ja ajas muutuvat trajektoori, arvestadeska turbulentset hajumist sünoptiline skaala o Võrdselt oluline tähtsus on nii trajektooride geomeetrial kui ka turbulentsel hajumisel mesoskaala o Levik hoonete, järskude reljeefivormide, puude vahel ja kohal, olulise elemendina tänavakanjonid mikroskaala o Saasteaine leviku allatuult määrab kohalik tuulteväli, modelleerimise põhikeerukus seisneb turbulentses hajumises lokaalne skaala · Millised on pindallikad väikeriigi mastaabis? o Poole miljoni elanikuga linn o Autoliiklus tihedalt asustatud valla väiketeedel · Millised on linnamastaabis arvutades punktallikad? o Katlamaja korsten o Kütusetankla · Millised on möödapääsmatult vajalikud NO2 kontsentratsiooni arvutamiseks tänavakanjonis?
Röövloomad kiskjad, röövkalad, röövlinnud ja röövputukad. Saak osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. Saasteaine reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaines vm. Tähtsaimad gaasilised s-d on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked s-d on näit. tolm, tuhk, tahm ja metallide hapendid. Saasteaine häiretase saasteaine kogus välisõhu ruumalaühiku kohta, mille ületamisel tuleb rakendada meetmeid inimese tervise kaitseks. Saasteaine lubatud heitkogus arvutuslik normatiiv, mille juures välisõhku suunatud või eraldunud saasteaine konkreetsest paiksest saasteallikast ja kõigist muudest allikatest samas piirkonnas ei ületa välisõhu saastetaseme piirväärtust. Saastekahju hüvitis seaduse alusel arvutatud kompensatsioon, mida tasub juriidiline või füüsiline isik
tuleohtlikud ja mõned isegi kantserogeensed. Neid tuleks hoida suletud klaas- või metallanumas tuleohututes kohtades ja ei tohi valada kanalisatsioonist alla ning visata muu prügi hulka. Vanad lahustid ja vedeldajad tuleks viia ohtlike jäätmete kogumispunkti ning need, mis on lõpuni kasutamata, anda kellelegi ära. Fotograafiaga tegelejatel tekib kindlasti ka mitmesuguseid fotokemikaale. Need sisaldavad elavhõbedat, mis on mürgine saasteaine, kuna võib kanalisatsioonis häirida bioloogilist tegevust. Kanalisatsioonist võib alla valada ainult ilmutit ja loputusvedelikku, teised tuleb viia ohtlike jäätmete kogujale. Inimestele on need ohtlikud, kuna näiteks mõned inimesed on fotokemikaalide suhtes allergilised. Kindlasti nendega tegeledes tuleks kaitsta silmi pritsmete ja nahka otsese kontakti eest. Hoidma peaks neid kinnises märgistatud plastiknõus lastele kättesaamatus kohas. Ohtlike jäätmete kogumiskeskused Eestis
d. metallurgia tootmisprotsessidest . FE tootmine Kuidas CO paiskamist AS-ri vähendada? 1. küttekollete, korstnate konstruktsioonide täiustamine 2. sisepõlemismootorites heitgaaside katalüütiline puhastamine (Võimaldab vähendada CO hulka kuni 98 %) 3. puhastada katalüütiliselt tööstuslikke gaase ... Aga ka need meetodid annavad lõppsaadusteks CO", seega siiski kahast halvast parima, sest ka CO" on saasteaine 3. Süsinikdioksiid loodusliku oksüdatsiooni lõppsaadus, tekkeallikaks põlemine kõikides vormides ja organismide elutegevus. Polaar ja parasvöötmes CO2 sisaldus kevadel,suvel väiksem rohelised taimed fotosüntees. Sügisel,talvel ülekaalus elusorganismide hingamine, CO2 sis. Õhus kasvab. Kasvuhoonegaas! 4. Aerosoolid tahkete ainete väikesed osakesed ja vedelike tilgakesed . Looduslikud allikad keeristormid, vulkanism, tulekahjud, tuuled..
8 jms. Õhuke naftakiht katab veepinna ega lase vette õhuhapnikku, mida veeorganismid kasutavad. Õlireostus on ohtlik ka veelindudele, sest kokkupuutel õliga kaotab sulestik veekindluse, mistõttu linnud hukkuvad. Arvatakse, et merereostuse tagajärjel hukkub igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde. /3/ Veereostuse tüübid Mürgine aine - toksiline aine on keemiline saasteaine, mis ei ole kehaomane aine veeökosüsteemile. Suurimad mürgised reostusained on herbitsiidid, pestitsiidid ja tööstuskemikaalide ühendid. /6/ Orgaaniline aine - orgaaniline reostus tekib siis, kui ülemäärase orgaanilise aine, näiteks sõnnik või kanalisatsioon, siseneb vette. Kui orgaaniline aine tiigis kasvab, suureneb lagundajate arv. Need lagundajad võivad kiiresti kasvada ja kasutada palju hapnikku nende kasvu jooksul . See viib hapniku puuduseni. Hapnikupuudus võib
inimtegevuse tagajärjel: kütmisel tekkinud suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport, maavarade karjääris kaevandamine [lõhkamised], teedeehitusest tulenev tolm looduslikult teel: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaanipursked, õhku saastavad aerosoolid. 67. Millal on olukord eriti ohtlik? talvel > maapinna lähedal õhu jahtumine, kõrgemal temp. kõrgem inversioon õhk ei saa kõrgemale tõusta, saasteaine konsentreerumine, põud. 68. Mis on peamised õhku saastavad ained (/kasvuhoonegaaside hulka suurenavad)? SO2, NO, NO2, CO, CO2 ammoniaak aerosool 69. Mis toimub õhu saastamise tagajärjel? atmosfööri läbipaistvus väheneb ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. 70. Kuidas atmosfäär puhastub? sademete kaudu.
Kauplemissüsteemid ( saasteõigusega kauplemine) Subsideerimine ( maksusoodustus, laenusoodustus) Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Keskkonnaseire korduv tegevus, pikaajaline, järjepidev tegevus jne jne Keskkonnaseire seadus Seire eesmärgid: prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmed programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Seire ülesanded: - Keskkonna saastatuse määramine - Abinõude rakendamist - Saasteaine jälgimine - Bioloogilise mitmekesisuse hindamne - Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine Seiretasandid kindlalt eksamil !!!"""@@@22222 1) Riiklik keskkonnaseire 2) KOV keskkonnaseire 3) Ettevõtja keskkonnaseire Keskkonnaseire allprogrammid: Õhuseire Põhjavee seire Metsaseire Mullaseire Jne Eksam 5 või 10 jaanuar Keskkonnaindikaator näitaja, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi kohta. EKSAMIL!!!!!! @@@@@@£$
tuleohtlikud ja mõned isegi kantserogeensed. Neid tuleks hoida suletud klaas- või metallanumas tuleohututes kohtades ja ei tohi valada kanalisatsioonist alla ning visata muu prügi hulka. Vanad lahustid ja vedeldajad tuleks viia ohtlike jäätmete kogumispunkti ning need, mis on lõpuni kasutamata, anda kellelegi ära. Fotograafiaga tegelejatel tekib kindlasti ka mitmesuguseid fotokemikaale. Need sisaldavad elavhõbedat, mis on mürgine saasteaine, kuna võib kanalisatsioonis häirida bioloogilist tegevust. Kanalisatsioonist võib alla valada ainult ilmutit ja loputusvedelikku, teised tuleb viia ohtlike jäätmete kogujale. Inimestele on need ohtlikud, kuna näiteks mõned inimesed on fotokemikaalide suhtes allergilised. Kindlasti nendega tegeledes tuleks kaitsta silmi pritsmete ja nahka otsese kontakti eest. Hoidma peaks neid kinnises märgistatud plastiknõus lastele kättesaamatus kohas.
Elva Gümnaasium Vesi imeline aine Tairi Tiimann 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1.Vesi................................................................. .....lk3 2.Kasutamine.................................................. .......lk3 3.Saastamine.............................................. ........lk45 4.Puhastamine.................................................... lk56 5.Joogivesi.................................................... .........lk7 5.1.Kare vesi..................................................... lk8 5.2.Suure rauasisaldusega vesi.........................lk8 5.3.Klooritud vesi.............................................. lk9 6.Kasutatud kirjandus..........................................lk10 2 ...
täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Külmutatud toittoit mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidule ettenähtud temperatuuril. Lisaaine Lõhna ja maitseaine Abiaine toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida. Saasteaine toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud esmatootmisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi. Veterinaar ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades materjalide ja esemete üle. Lisaks Veterinaar ja Toiduametile teostab riiklikku järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud
olulist eelist sekundaarsete puuliikide ees, kelle seemned saavad häilu tekkimisel alles idanema hakata. 41. Mis on fütoremediatsioon? Esitage näide. Fütoremediatsioon kasutab resistentseid taimeliike ja sorte reostunud muldade (raskmetalli reostus, reostus orgaaniliste ainetega) ja vee taastamisel. Selline taimeliik suudab reostunud keskkonnas ellu jääda, absorbeerib saasteainet juurtesse, isegi juhul, kui antud aine on mullas suhteliselt vähe kättesaadavas vormis; transpordib saasteaine juurtest maapealsetesse osadesse, mida saab siis lõigata ja eemaldada; on kiire kasvuga, et eemaldatav saasteaine kogus oleks võimalikult suur. Abi on ka GM taimedel. Berkheya coddii akumuleerib niklit nii, et seob seda histidiiniga ja ta kasvab kiiresti. 42. Kuidas säilitada looduslikku mitmekesisust majandatavate ökosüsteemide puhul? Esitage näide. Selleks on erinevaid meetode. Külvikorda planeerida erinevaid kultuure ja osa põldudest oleks ka talvel taimestikuga kaetud
Keskkonnaseire (monitoring) ei olnud tõhusalt seotud saasteallikaga. Näiteks, tänapäeval on palju tähtsam mõõta SO2 emissioone ettevõte korstnal, kui pH väärtuste muutusi lähedal järves. Saasteaine lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on: Saasteaine maksimaalne lubatud kontsentratsioon vees või veekogus, mg/l (µg/l) LPKm saasteaine ühekordne maksimaalne lubatud piirkontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis ühe tunni jooksul (SPV1), mg/m3 LPKk - saasteaine ööpäeva keskmine lubatud piirkontsentratsioon (SPV24), mg/m3. Keskkonna probleemidega tegeleb Eesti Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Kiirguskeskus Info- ja tehnokeskus OÜ Keskkonnauuringute keskus Metsaamet Maaamet Keskkonnainspektsioon Keskkonnafond jt. 15. Keskkonnakaitse põlevkivitööstuses Poolkoksimäed on eriti ohtliku või ulatusliku reostuse objektid, mis tähendab, et nende ohtlikkus jääb kestma sadadeks aastateks
kasutada toidu valmistamiseks. 4. Esmatoode DToitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite 4. C ega ravimisarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitainetevajaduse rahuldamiseks. (vitamiinid, mineraalained, amiinohapped, toiduvärvid jt). 5. Saasteaine EToit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna 5. G kasutatud ning mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb nendest või mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, või mis koosneb vetikatest, seentest, mikroorganismidest. 6
alal · taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema · taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema · maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda · Saasteaine e reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine · Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk · Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) · Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena · Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine
Veel: tööstuste heitveed, olmereoveed 4) LOKAALSED JA GLOBAALSED PROBLEEMID Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetataksevee reostumiseks. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni aukude tekkimise põhilisteks põhjusteks on : reaktiivlennukid, tahkekütusel
puhastusseadmed ja transpordis madala väävlisisaldusega kütused. Kahjuks kasvab väävlisaaste arengumaades, kus tööstuse kiire arendamise nimel ei hoolita keskkonnameetmetest. (Rohtla, 2007; Nirgi, 2001) Ammoniaak (NH3) on lisandgaas, mis tekib orgaanilise aine lagunemisel. NH3 on väga muutliku kontsentratsiooniga. Selle põhiline inimtekkeline allikas on põllumajandus. Ammoniaak oksüdeerub õhus kiiresti, seetõttu on tegemist kohaliku saasteainega. NH 3 on probleemne saasteaine, kuna loomafarmide lähedal esineb sagely seadusega kehtestatud ammoniaagi piirväärtuse ületamisi välisõhus. Ammoniaagi eraldumist ei saa täielikult ära hoida, aga eesmärgiks on hoida kõrged saastetasemed tootmisterritooriumi piires. Selle jaoks kehtivad kõrged piirnormid. (Rohtla, 2007; Nirgi, 2001) 2. Konsentratsiooni sõltuvus välisõhu temperatuurist 2.1 Atmosfääri kihistumine Stratifikatsioonist ehk atmosfääri kihistumisest oleneb suuresti see, kui hästi või
ulatuda Natura alale) ning on ka saanud Keskkonnaministeeriumilt loa maavara kaevandamise laiendamiseks. Kohalikud elanikud pöördusid oma muredega omanike poole, kes vastasid, et enda teada ei ole nad rikkunud ühtegi seadust ning kogu nende tegevus on seaduspärane. Samuti mainisid keesmiatööstuse omanikud, et valla elanikud peaksid kolima mujale, kui neile sealne elukeskkond ei sobi. Mõõtmised näitasid, et antud alevikus ei olnud ületatud ühegi saasteaine piirväärtust välisõhus. Sellest lähtuvalt väidavad keemiatööstuse omanikud, et kohalike elanike väited on alusetud ning kaevandamisloa laiendamise vastu protesteerimine meelevaldne. Samuti lisasid nad, et kohalikud elanikud, keda lõhn ja muud asjaolud häirivad võiksid kolida mujale, sest inimestel on palju kergem kolida kui tööstusel. 1.2 Keskkonnaprobleemi õiguslikud aspektid Keskkonnaõiguse seisukohalt võib välja tuua kolm erinevat õiguslikku aspekti, mis
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskk...
f)osoonikihi hõrenemine atmosfääris 16.Milliseid võimalusi saad SINA rakendada vähendamaks jäätmete kogust? Tuleks vältida liigpakendamist, sorteerida prügi. 17. Millised järgmistest gaasidest on olulisemad happesademete põhjustajad- vääveldioksiid, süsinikdioksiid, süsinikoksiid, lämmastikoksiidid, osoon(2) vääveldioksiid, lämmastikoksiid 18.Nimeta 2 konkreetset keskkonnaprobleemi KIRDE-EESTIS? Põlevkivi tootmisjäägid, saasteaine kõrge konsentratsioon õhus. 19. Millal sõlmiti KYOTO protokoll ja mis oli selle eesmärgiks ? KYOTO protokoll sõlmiti 1997. aasta detsembris Jaapanis. Selle eesmärgiks on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamine või selle säilitamine 1990 aasta tasemel. 20.Mida tähendab Agenda 21? Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21
kaasnevad põlevkivi kasutamisega. Õhusaaste, mis tekib põlevkivi töötlemisel, tekib suures koguses jääkaineid Milliseid keskkonnaprobleeme on tekitanud Arktikas loodusvarade kasutuselevõtt?veereostus Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. mõju Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine keskkonnale mullad saasteaine sattumine pinnasesse soostumine või liigkuivus põhjavesi saasteainete heitmine dreenimine looduskeskkonda taimkate viljakus kaob viljakus kaob Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste(jääkained), õhusaaste(töötlemisel tekkivad gaasid), erosioon, rekultiveerimine.
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2012 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Majandusteaduse haru, mis uurib loodusvarade majanduslikku väärtust ja otstarbekama (säästlikuma) kasutamise viise ning kulutusi, mida nõuavad looduskaitse ja inimese elukeskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. 2. Malthuse teooria *Inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16) *Nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5) *Haritav maa piirab rahvastiku kasvu Malthuse ajal oli maailma rahvastiku arv umbes 1 miljard Aastal 2000 oli vastav arv 6 korda suurem Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses 3. Rooma klubi arengustsenaariumid. Realistlik ja pessimistlik stsenaarium, nende sarnasused ja erinevused. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute...
Kknormatiivide lähtealused: 1) kaitstuse kõrge tase (pidevas muutuvuses) 2) kaasaegne teadusliktehniline inf (evp) 3) kkalased jm põhiõigused (evp) 4) tuludekulude analüüs (evp, tervisekaitse prioriteetsus) 5) kaks lähenemist + mida on vaja teha, tervis ja Natura (BAT) + mida on võimalik teha, muud valdkonnad (BATNEEC). 1) kvaliteedinormatiivid (kkkvaliteedi kontrollarvud) saasteaine selline sis vees/õhus/settes/elusorgdes, mida ei tohi in tervise ja kkkaitsmiseks ületada; aluseks teiste normat väljatöötamisele (teised ongi keht selleks, et tagada kvaliteedinormatga määratud eesmärkide saavut), neid diferents vast kkelemendi kasutusotstarbele, ei ole suunatud konkreetsele tarbijale ühiste kohustuste põhimõte. Nt mingi aine max lubatud sis vees, SO2 sis välisõhus, max müratasemed
.0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, Süsivesinikud tekkivad PAN-Ühendid (peroksüatsetüülnitraat) H3COO + NO2+M CH3C(O)OONO2 + M. Osoon _ Stratosfäärisosoonikiht (25-50 km)_ Troposfääris saasteaine !_ Osooni teke O2+ hv ->O + O ,O + O2+ M ->O3+ MNeelab tugevalt UV kiirgust (220-330 nm)O3+ hv -> O2 + O Osoonikihi hõrenemineOsooni lagunemine O3+ h__O2 + O Lagunemine saasteainete toimel !Klorofluorosüsinikud, klorofluorosüsivesinikud (CFCl3, CHF2Cl;); bromofluorosüsinikud (CFBr3 ) jt sarnasedCFCl3 + hv-> Cl·+ CF·Cl2,Cl·+ O3- >ClO·+ O2,ClO·+ O ->Cl·+ O2;NO, NO2; O, HO.Osoonikihi hõrenemine kahjulik UV kiirgus jõuab maapinnale
proteiinid) OSOON STRATOSFÄÄRI OSOON - 90% kogu atmosfääri osoonist - 10-50 km kõrgusel maapinnast, maksimum u. 32 km kõrgusel - Kogus sõltub tekkeprotsesside (päikesekiirguse toimel) ja lagunemisprotsesside tasakaalust - O3 kaitseb UV-kiirguse eest ja tekib UV kiirguse mõjul - Osooni lõhuvad freoonid, Cl ja F ühendid 11 TROPOSFÄÄRI OSOON - Mürgine saasteaine, tekitab taimekahjustusi; - Reaktsioonid autokütuse mittetäieliku põlemise saadustest METEOROLOOGIA -maa atmosfääri ja selles toimuvaid nähtusi ja ilma uuriv teadusharu; ÕHU TEMPERATUUR, T Keskmine T maapinnal sõltub mitmest tegurist: - Kellaeg Maa pöörlemise tõttu ei saa ükski koht pidevalt päikesekiirgust - Aastaaeg - Asukoht - Telje kalle poolkerad on suvel päikese poole kaldu ja talvel eemale - Aluspind
· Suurtes kogustes · Paljudest allikatest · Väga erinevaid gaase Kekmiselt 11% moodustab heitgaasis CO2 . Suuremas koguses veel molekulaarset lämmastikku ja veeauru. Suurem osa kahjulikest heitgaasidest on ülejääva 3-4% gaaside hulgas: · CO-vingugaas 23 · NOx lämmastikoksiid · Süsivesinikud · Tahked osakesed CO domineeriv saasteaine autode heitgaasides. Eriti kõrged kontsentratsioonid auto paigal töötades ja aeglaselt sõites. Bensiinimootoriga autodest 10x enam kui diiselmootoritest. 1 liitri bensiini põletamine toodab 200-250g CO-d. NOx põlemissaadus, mis tekib molekulaarsest õhulämmastikust. Suurtes kogustes emiteeritakse mootori kiirendamisel ja kiirelt sõites. 1 liiter bensiini toodab 20-25g NOx i. Diiselmootorid emiteerivad ca sama koguse, suured veoautod ja bussid tunduvalt enam.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
