Vedelikkromatograafia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

36

pdf

Keskkonna analüüsi konspekt

......................... 21 4.6 Aatom-massispektroskoopia ......................................................................... 21 4.7 Röntgenfluorestsents spektroskoopia (XRF) ................................................ 22 5 Kromatograafia ................................................................................................. 22 5.1 Gaaskromatograafia ...................................................................................... 24 5.2 Vedelikkromatograafia .................................................................................. 24 5.3 Ioonkromatograafia ....................................................................................... 25 5.4 Ainete identifitseerimine mass-spektromeetriliselt ....................................... 26 6 Keskkonnaproovide eripära: hapnikutarbel põhinevad meetodid ....... 27 6.1 Ühendite degradeeruvus ...........................................................................

Keskkonnaanalüüs

12

pdf

Analüütiline keemia

Antikeha seondub vastava molekuliga ja see seotakse kolonni. Järgmises faasis elueeritakse sobiva solvendiga. Eelis on see, et on väga tundlik ja spetsiifiline. Võib olla 500 erinevat molekuli, aga ainult 1 molekuli suhtes afiinne ning seda on võimalik eraldada. Aga seda meetodit kasutatakse vähe, vaid teatud bioloogiliste proovide korral. Liikumatu faasi paigutuse viisi ja voolutustee ristlõike geomeetrlise vormi järgi 1) kolonnkromatograafia ­ klassikaline vedelikkromatograafia kolonnkromatograafia. Vedel faas liigub läbi kolonni rõhkude vahe tõttu kolonni sisendil ja väljundil. Ühemeetrine kolonn, rõhkude vahe sisendil ja väljundil 0,1 atm. 10 m ­ 1 atm. Võimalik kasutada ka pumpa kõrgsurvevedelikkromatograafia korral. Rõhk sadades atm-s. kolonn on materjalist, mis suudab rõhule vastu panna, tavaliselt terasest. 2) kapillaarkromatograafia ­ täidise osakeste läbimõõt on samas suurusjärgus kolonni läbimõõduga. Kapillaari läbimõõt < 0,2 mm

Analüütiline keemia

97

pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia

46

pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)