Ökoloogilised globaalprobleemid (0)

Ökoloogilised globaalprobleemid
Mario   Kallaste
12R
Keila  Kool
Osoonikihi vähenemine
Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku 
ultraviolett -kiirguse eest. 
Osooniauk  Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses.
1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral  Arktikas .
Osoonikihi vähenemine
Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud 
väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja 
CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud).
Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti 
tekivad augud.
Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse 
tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil.
Osoonikihi vähenemine Eestis
Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani 
on tulemused jäänud normi piiresse.
Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam .
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt on tegelikult eluks hädavajalik 
nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem 
tekib aga si s, kui inimtegevuse käigus lendub 
atmosfääri li ga palju  kasvuhoonegaase , mis põhjustab 
temperatuuri tõusu.
Kasvuhooneefekti tagajärjed
•
Kli ma soojenemine, 
kõrbealade laienemine
•
Liustike  sulamine , veetaseme tõus,
maismaa üleujutused
•
Loodusvööndite nihkumised
•
Haigustekitajatele  soodsam  keskkond
•
Ilmastikuanomaaliate sagenemine
Video kasvuhooneefektist
http://www.youtube.com/watch?v=Z_jHP6xBLe8
Mida saame meie teha?
•
Vähendada energia tarbimist, kasutada  taastuvad  
energiaal ikaid
•
Piirama tarbimist ja  toetama  ümbertöötlemist
•
Eelistada kodumaiseid kaupu, vähendamaks 
transpordile kulunud energiat
•
Ol a teistele eeskujuks, jagada oma teadmisi ka 
teistega
Happevihmad
Tehased, vabrikud ja enamasti ka autod paiskavad 
õhku mürgiseid aineid (Sox ja Nox ühendid), mil est 
kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos sademetega 
langevad happepi sad al a, sattudes nõnda 
veekogudesse , maapinnale ja taimedele.
Happesademed  avaldavad tuntavat mõju 
elusloodusele. Need põhjustavad loomade 
haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad 
looduslikud veekogud ja mul ad happelisemateks. 
Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, 
lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metal ide 
korrosiooni  
Happevihmad
http://www.youtube.com/watch?v=HE6Y0iEuXMQ 
http://www.youtube.com/watch?v=MqHw1hMEkAQ 
Vihmametsade hävimine
Troopiliste  metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. 
Troopilised  metsad on elupaigaks paljudele  kohalikele hõimudele, kes 
vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise 
ja rituaalsete toimingute paigana.
Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise 
mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks 
üleujutusi ja pinnase erosiooni. 
Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab 
ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike. 
Video vihmametsade hävimisest
http://www.youtube.com/watch?v=v04VHXAOXB8 
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma 
iseeneslik  lagunemine . 
Radioaktiivse lagunemise liigid on alfa- ja beetalagunemine ning 
spontaanne lõhustumine.
Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel
Ta märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende 
lähedale asetati kolb uraanisooladega. 
Katsete abil tegi ta kindlaks, et uraaniühendeist lähtub suure 
läbitungimisvõimega kiirgus.
Linnastumine
Linnastumisega seoses tekib palju probleeme. 
Linnade ehitamiseks on vaja maad, selleks kulub aga üha rohkem viljakat 
pinnast. Suured linnad saastavad rohkem õhku ja ümbritsevat keskkonda 
kui väiksemad asulad ning toodavad palju prügi.
 Suurte linnade elanikud vajavad toitu, sellega tekivad kaupade 
transpordiprobleemid, on vaja ehitada paremaid teid, toota rohkem 
autosid, ronge, laevu ja muid transpordivahendeid.
Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained ( gaasilised , 
tahked) põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja ränka 
kohalikku õhureostust.
Linnastumine
Väga suur probleem linnades on  reostus .
Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkem tolmu ja  tahma ,mis on 
tervisele kahjulik.
Kodusest majapidamisest ja tööstusettevõtetest pärinevad 
heitveed pole ka pärast puhastamist päris  kahjutud .
Reostunud veekogudes suudab elada vaid mõni üksi taim.
Jäätmete probleem
 Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale 
keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult 
rohkem jäätmeid.
 Üha enam kasutatakse materjale ( kilekotid , plastikpudelid), mille 
looduslik lagundamine vältab aastasadu .
 Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi 
ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse.
Kuidas me saame jäätmete probleemi lahendada?
http://www.youtube.com/watch?v=Yg1tEKILiR4 
Säästlik areng
Säätlik areng on areng, mis  rahuldab tänapäeva põlvkonna 
vajadused võtmata ära tulevaste põlvkondade võime rahuldada 
oma vajadusi.
Säästev areng hõlmab inimtegevuse keskkondlikke, sotsiaalseid ja 
majanduslikke  aspekte globaalses tähenduses. 
Säästva ehk jätkusuutliku arengu idee kujunemine sai alguse 1970.- 
1980. aastatel, kui hakati liigi-, asupaiga- ja elukeskkonna kaitse 
sõltuvusseoste tähtsust rõhutama ja konkreetsema üldmõistega märkima.
Säästva arengu all mõisteti siis konkreetset lõppseisundit.
Säästev areng väljendab pidevat ja vastavalt vajadustele muutuvat 
protsessi.
Säästlik areng
Säästva arengu põhimõtteid on küllaltki raske lahti mõtestada. Selleks, et 
anda otsusetegijatele konkreetsemaid juhiseid, millest valikute tegemisel 
lähtuda, kasutatakse jätkusuutlikku arengut mõõtvaid indikaatoreid:
1. seisundiindikaatorid – kirjeldavad mingit konkreetset muutujat
2. kontrolliindikaatorid – kirjeldavad mingit protsessi, mis omakorda 
mõjutab seisundiindikaatorit (näiteks saasteaine  keskkonda sattumise  
hulk)
Säästlik areng
 Keskkondlikeks aspektideks on kõikide ressursside efektiivne 
kasutamine,  saastatus , jäätmed ja taaskasutus .
 Sotsiaalsed aspektid on töötajate heaolu, tervis ja turvalisus, kuid laias  
laastus ka panus ühiskonda,  korporatiivne  identiteet ja äri pikaajaline 
elujõud. 
Majanduslikud aspektid on näiteks kasumlikkus,  tootlikkus , aktsionäride 
tulu ja investeeringute tasuvus.
Säästlik areng
Kõik need sfäärid on omavahel seotud, üks piiritleb teisi ja vastupidi. 
Pole võimalik ühte valdkonda piiramatult eelisarendada, jättes ülejäänud 
kaks täiesti ilma tähelepanuta, ilma et ükski üksiklüli neist ja seeläbi ka 
kogu tervik ei kannataks. 
Säästlik areng
http://www.youtube.com/watch?v=_5r4loXPyx8 
Tänud tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Osoonikihi vähenemine
• Osoonikihi vähenemine
• Osoonikihi vähenemine Eestis
• Kasvuhooneefekt
• Kasvuhooneefekti tagajärjed
• Video kasvuhooneefektist
• Mida saame meie teha?
• Happevihmad
• Happevihmad
• Vihmametsade hävimine
• Video vihmametsade hävimisest
• Radioaktiivsus
• Linnastumine
• Linnastumine
• Jäätmete probleem
• Kuidas me saame jäätmete probleemi lahendada?
• Säästlik areng
• Säästlik areng
• Säästlik areng
• Säästlik areng
• Säästlik areng
• Tänud tähelepanu eest!