Sfäär
Loodus-komponendid
LITOSFÄÄR
PEDOSFÄÄR
ATMOSFÄÄR
HÜDROSFÄÄR
BIOSFÄÄR
INIMTEGEVUS
KIVIMID
Füüsikaline ja keemiline murenemine . Lähtekivim mõjub mullale ja mulla õhutatus. Bioloogiline murenemine.
Füüsikaline murenemine. Relieefi mõju kliimale. Maailmamere kaldal on merelised õhumassid ( niisked ), maismaa kohal mandrilised (kuivemad).
Põhjavee koostis. Vee omadused, näiteks koostis, värvus jne.
Kivisemal maal elab vähem loomi. Taimestik sõltub ka maapinna kivisusest.
Kivimitest saab ehitusmaterjale. Maavarade kaevandamine. Maavarav mõjutavad asustuse kujunemist.
MULD
Muld kujuneb lähtekivimi asemele ja mõjutab seda. Huumuserikas muld juhib lähtekivimitesse huumuserikast vett. Lubjarikas aga lubjarikast vett.
Muld mõjutab kõige madalamaid õhukihte (liivane muld peegeldab päikesekiirgust rohkem kui huumuseline muld). Mullaorganismid toodavad CO
Maismaalt kandub jõgedesse ja maailmamerre lahustunud kujul ja setetena mitmesuguseid aineid.
Kui pole muldkatet, ei saa kujuneda ka taimestik ja siis ka mitte loomastik .
Viljakas mullas on paremad põllumajandus- saadused (toit).
KLIIMA
Kivimite murenemise kiirus, tuule tekitatud luited ja lained. Temperatuuri kõikumine, põhjavesi, tuule erosioon .
Karmi kliimaga aladel muldkatet ei teki. Igikelts . Mulla niiskus, temperatuur, õhutakistus ja sademete hulk.
Maailmamere vee temperatuur ja jääolud. Merevee soolsus , sademed. Jõgede vee hulk ja äravool, aurustumine .
Taimkate (vööndiline paiknemine jälgib kliima iseärasusi). Loomade kohandumine (karvkate, talveuni , toitumine).
Inimeste riietuse valik, põllumajandus, hoonete ehitamine ja puhkuse veetmine.
VESI
Ranna- ja kaldaprotsessid. Mererannikute kujunemine. Jõeorud. Setete väljakanne.
Veest sõltub mulla niiskus. Kui vesi on reostunud siis see mõjutab ka mulda.
Hoovused mõjutavad rannikualade kliimat. Sademete teke (vee aurustumine).
Vesi on eluspüsimiseks vajalik nii taimede, kui ka loomade jaoks.
Vesi on vajalik joogiks (eluspüsimiseks). Asustused rajatakse veekogude lähedale.
TAIMED JA LOOMAD
Taime juurtest jõuavad taimeained kivimitesse, see põhjustab keemilist murenemist. Fossiilid
Taimkate tasandab maapinda, lohud kasvavad kinni. Metsad aitavad erosiooni ära hoida.
Mets kujundab kliimat seal sees. Taimed kasutavad CO
Vette toodetakse hapnikku vetikate poolt.
Nii taimed kui ka loomad on inimestele toiduks. Taimed toodavad hapnikku.
INIMENE
Linnas, kaevandused , kanalid ja teed muudavad maastikku
Põllumajanduslik mõju (väetamine, muldade erosioon, mullad soolduvad).
Saasteaine paiskamine atmosfääri mõjutav kliimat. Veel ka kütuste põletamine, jäätmete tekitamine. Osoonikihi kahanemine.
Inimesed saastavad oma elutegevuse käigus vett (reovesi satub põhjavette, väetised).
Metsaraia hävitab nii taimi, kui loomi. Liigne küttimine (loomad surevad välja).
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hendri
Õppematerjali autor
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m�
tõusma, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb osoonikiht tagab elu maal. 3. Mesosfäär: 50-85 km kõrgusel, enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti ja õhk on hõre. 4. Termosfäär: õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Paksuseks võib lugeda 1000 km. · Mida kõrgem temp. seda väiksem õhurõhk ja tihedus, mida madalam, seda suurem õhurõhk ja tihedus. PÄIKESEKIIRGUS · Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Jaguneb: ultraviolettkiirgus ja infrapunakiirgus. · Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke,
Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; Metsatulekahjud otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile.
PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk õhustatuse ja vee
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. ATMOSFÄÄR. Atmosfäär maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused. Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Üldine õhuringlus Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Bioloogili
3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid