2) Riigikogu fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon- 28 liiget Eesti Refirmierakonna fraktsioon- 31 liiget Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon- 6 liiget Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon- 5 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon- 19 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- 10 liiget 3) Moodustatud komisjonid: Alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Erikomisjonid: 1) Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 2) Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon 3) Riigieelarve kontrolli erikomisjon 3 4) Pärnumaalt valitud saadikud: Kalle Laanet-õiguskomisjon Väino Linde -põhiseaduskomisjon
(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad opositsiooni. Riigikogu alalised komisjonid: Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon
istungijärgu. 5. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Komisjonid: 1) Maaelukomisjon- Helir-Valdor Seeder 2) Riigikaitsekomisjon- Hannes Hanso 3) Euroopa Liidu asjade komisjon- Toomas Vitsut 4) Majanduskomisjon- Aivar Kokk 5) Sotsiaalkomisjon- Helmen Kütt 6) Keskkonnakomisjon- Rainer Vakra 7) Põhiseaduskomisjon- Ken-Marti Vaher 8) väliskomisjon- Marko Mihkelson 9) Kultuurikomisjon- Aadu Must 10) rahanduskomisjon- Mihhail Stalnuhhin 11) Õiguskomisjon- Jaanus Karilaid 6. Fraktsioonid. Fraktsiooni
Koosneb 101 liikmest, kes on jagunenud komisjonideks. ALATISED KOMISJONID Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni
· II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjade 1) Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon; komisjon 2) keskkonnakomisjon; 2) Korruptsioonivastase seaduse 3) kultuurikomisjon; kohaldamise komisjon 4) maaelukomisjon; 3) Riigieelarve kontrolli 5) majanduskomisjon; erikomisjon 4) Välismaalasetele tähtajaliste 6) põhiseaduskomisjon; elamislubade andmisega 7) rahanduskomisjon; seotud asjaolude 8) riigikaitsekomisjon; väljaselgitamise 9) sotsiaalkomisjon; uurimiskomisjon 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. Fraktsioon · (Enamasti) ühe partei esindajatest koosnev saadikuterühm · Fraktsioon esindab üht huvigruppi · Lepib kokku vaated ja põhiseisukohad Erakonnad jagunevad valitsusse kuulumise järgi KOALITSIOON OPOSITSIOON
Keskkonnakomisjon Yoko Alender Keskkonnakomisjon Riho Breivel Rahanduskomisjon Dmitri Dmitrijev Väliskomisjon Enn Eesmaa Keskkonnakomisjon Peeter Ernits Sotsiaalkomisjon Urmas Espenberg Sotsiaalkomisjon Hele Everaus Põhiseaduskomisjon Kalle Grünthal Kultuurikomisjon Helle-Moonika Helme Maaelukomisjon Heiki Hepner Maaelukomisjon Kaido Höövelson Majanduskomisjon Jüri Jaanson Väliskomisjon Maria Jufereva-Skuratovski Riigikaitsekomisjon Jaak Juske Õiguskomisjon Marek Jürgenson
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes
Valitsusele arvamuse andmiseks; Täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid; Kutsub kokku RK istungeid Komisjonid on Riigikogu peamine analüüside, läbirääkimiste ning õigusaktide ettevalmistamise ning redigeerimise organ; Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid
, 3., 4., 5 ja 6. jaos ettenähtut järgides, arvestades käesolevas peatükis ettenähtud erisusi. - (4) Muudatusettepaneku põhiseaduse muutmise seaduse eelnõule võib esitada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. - § 124. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustamine - (1) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise viisi otsustab Riigikogu eelnõu kolmandal lugemisel. - (2) Ettepaneku põhiseaduse muutmise viisi osas teeb Riigikogule põhiseaduskomisjon. Ettepanek esitatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks. - § 125. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise otsustamine - (1) Kui põhiseaduskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust rahvahääletusega, algatab ta enne põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks.
RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu liit) Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged
3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö
Koosneb 101 liikmest, kes on jagunenud komisjonideks. Alatised komisjonid: Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni
jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid: 1) Keskkonnakomisjon 2) Kultuurikomsjon 3) Maaelukomisjon 4) Majanduskomisjon 5) Põhiseaduskomisjon 6) Rahanduskomisjon 7) Riigikaitsekomisjon 8) Sotsiaalkomisjon 9) Väliskomisjon 10) Õiguskomisjon Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses. Erakonnad, mis ei ole seotud valitsusega on opositsioonid. Enamus küsimusi otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Koosneb 101 liikmest, kes on jagunenud komisjonideks. Alatised komisjonid: Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni
tähendus. Selleks, et leida aluspõhimõtteid olid ülevaadatud omariikluse põhimõtted, mis seisnesid selles ,et tagada riigi rahva, keele, kultuuripärandi ja kultuuri säilitamise läbi aegade ja seda ei tohi maha suruda mitte üks teine riik. Oli otsustatud pöörduda tol aegse õiguskantsleri poole seda sama küsimusega „Mis on põhiseaduse aluspõhimõtted?” ja tema vastus oli sarnane omariikluse põhimõtetega .Hiljem Riigikogu põhiseaduskomisjon Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm andis ülevaadet sellest, mida nad otsustasid. Juba moodustatud töörühma seisukoht oli, et põhiseaduse aluspõhimõtted on tuletavad põhiseaduse preambulist, 1 peatükist ning 2 peatüki paragrahvidest 10, 11. Järeldus on selline , et põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused. Meie põhiväärtused on riigi keel, vabadus ja kõik selle sõna ilmingud, kultuuri säilitamine ja kultuuripärandite säilitamine
Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Meil on opositsioonis Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. c) Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on 11 alalist komisjoni ning iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Alalised komisjonid on: Euroopa Liidu asjade komisjon, Keskkonnakomisjon, Kultuurikomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Põhiseaduskomisjon, Rahanduskomisjon, Riigikaitsekomisjon, Sotsiaalkomisjon, Väliskomisjon, Õiguskomisjon. Ajutised komisjonid kutsutakse kokku vaid teatud asjade otsustamiseks. 5. Valisin presidentidest Arnold Rüütli. Ta on Eesti poliitik ning põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Tema töö presidendina oli väga silmapaistev ning pingeline. Selle pingelise töö kõrval on on ta tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja- kasvatust propageeriv
Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 2. Euroopa Liidu asjade komisjon; 3. keskkonnakomisjon; 4. kultuurikomisjon; 5. maaelukomisjon; 6. majanduskomisjon; 7. põhiseaduskomisjon; 8. rahanduskomisjon; 9. riigikaitsekomisjon; 10. sotsiaalkomisjon; 11. väliskomisjon; 12. õiguskomisjon. 2. Vabariigi Presidendi valimised. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka
Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini – erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, mis pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni.
koostöökomisjonides ning Tadzikistani, Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks VILJA SAVISAAR-TOOMAST Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Liige: - Transpordi- ja turismikomisjon - Delegatsioon ELi-Kasahstani, ELi-Kõrgõzstani ja ELi-Usbekistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides ning Tadzikistani, Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks INDREK TARAND: Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Liige: - Põhiseaduskomisjon - Delegatsioon Sveitsi ja Norraga suhtlemiseks ning ELi-Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis Valimissüsteemid Majoritaarne (kasutusel Uus-Meremaal, Indias, Kanadas, USA-s) Ühemandaadiline valimisringkond - igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub igas ringkonnas vaid kõige rohkem hääli kogunud kandidaat st saab enamuse. ,,Winner takes it all." Negatiivne suur hulk kaotsiläinud hääli.
maksmise ajutise korralduse seaduse kehtivust ühe aasta võrra. Sellega tekib riigieelarves kokkuhoid 2,53 miljonit eurot,» selgitas rahandusminister Jürgen Ligi eelnõud tutvustades. Ligi tõrjus rahvaesindajate rünnakuid nn kobarseaduste esitamise pärast. *Maruste: kobareelnõud pole tegelikult lubatavad. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste Reformierakonnast nentis 9. Nov. riigikogus sarnaselt opositsiooni esindajatele, et kobareelnõud ei ole tegelikult lubatavad. «Põhiseaduskomisjon arutas seda situatsoiooni, kas kobarviisil menetlemine on korrektne ja leidsime, et sellist praktikat me ei tohi aktsepteerida,» rääkis Maruste rahvusringhäälingu raadiouudistele. Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) kinnitas samuti, et on otsustatud, et lahutatakse kobarseadusest sisulised eelnõud. Rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas Reformierakonnast ütles, et edaspidi võiks asjad teistpidi
mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel. Põhiseaduse §15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONI SEISUKOHT4 Riigikogu põhiseaduskomisjon on antud kohtuasja uurides võtnud seisukoha, et käsitletud karistusseadustiku paragrahvid ei ole vastuolus põhiseadusega. Komisjon leidis, et karistusseadustiku säte on siiski legitiimne, sest ohtliku kalduvuskurjategija kinnipidamine tagab ühiskonna parema turvalisuse. Teatud juhtudel (uute kuritegude sooritamise oht) on komisjoni seisukohalt karistusjärgne kinnipidamine sobiv abinõu. Näiteks olukorras, kus
Ülesanne: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid; 2)vastu võtta seaduseid; 3) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; 4) Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust; 5) Riigieelarve vastuvõtmine. Parlamendi juhatus moodustavad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu komisjonid arutavad oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. Komisjonid on: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon. Fraktsioon erakonna parlamendiesindus; räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel. Koalitsioonipartner Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud.
Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Ülejäänud liikmed, kes juhtuses ei ole kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon. Iga Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni
tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest Eiki Nestorist ja kahest aseesimehest Laine Randjärvest ja Jüri Ratasest. 2. Millised on Riigikogu juures tegutsevad alalised komisjonid ja mis on nende ülesanneteks? Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 09.10.2011 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja
Praegune Eesti poliitiline ladvik ei ole olnud soosival seisukohal otsedemokraatia legaliseerimiseks, mida tõendab ka eelmisel aastal toimunud katse rahvahääletust korraldada. Päevakorras oli opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) soov palju eriarvamusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu üle korraldada rahvahääletus. Riigikogu ei toetanud antud ettepanekut ja rahvahääletuse korraldamist ei toetanud ka parlamendi põhiseaduskomisjon. 5. Mirjam Allik ”Kaasamine Riigikogus: komisjonide tavad ja liitude arvamused” 3 Seminaritöö 1 5.1. Kaasamisel peetakse komisjoni esimehe rolli tähtsaks kuna tema loal moodustatakse töörühm ja kutsutakse istungile teised osapooled. Kui aga komisjoni esimehe aktiivsusest hoolimata
riigikogu komisjonid - Riigikogu komisjon on Riigikogu organ. Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muidseadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon; Euroopa Liidu asjade komisjon. Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus
On väga mõistetav miks selline seisukoht võivad tekitada proteste kuid kas taolised piirangud on mõistlikud või mitte, saab otsustada vaid Riigikogu.Väljapanekukeelu põhiseaduspärasuse kohta esitasid eelnõu menetlemise ajal arvamuse eelkõige muudatusest puudutatud isikud: Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon MTÜ ja Philip Morris Eesti OÜ. Samuti analüüsis eelnõu põhiseaduspärasust Sotsiaalministeerium, Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond ja Riigikogu põhiseaduskomisjon. Väljapaneku keelu kehtestamise vajalikkust kinnitas Riigikogu esimehele 09.03.2017 saadetud toetuskirjas Maailma Terviseorganisatsioon.3Väljapaneku keeld hõlmab ka PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, õigust kasutada kaubamärki kui omandit, ning PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust. Kaubamärgi eksponeerimine võimaldab saada kasu toodete müügist, mis mõjutab selle kaudu ka kaubamärgi omaniku varalist positsiooni ehk kõigepealt majandusliku olukorda
· täiskogu istungitest, · komisjonide istungitest, · tööst valijatega. · Seadused ja otsused võetakse vastu Riigikogu täiskogu istungil. Fromaalõiguslik struktuur · Juhatus spiiker ja 2 aseesimeest o Ene Ergma o Jüri Ratas ja Keit Pentus o Esindatud nii opositsioon kui ka koalitsioon · Komisjonid o Ajutised komisjonid konkreetsete asjade lahendamiseks o Põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, keskkomisjon jne Poliitiline struktuur · Fraktsioonid o Rahvaliit astus välja, liitus SDE'ga · Koalitsioon · opositsioon Valitsusest tuleb eelnõu nt võrdõiguslikkuse seadus, valitakse seda juhtiv komisjon põhiseaduskomisjon. Eelnõu saadetakse Riigikokku, see loetakse läbi ja saadetakse tagasi. Tavaliselt läheb vastu võtmisele Riigikogu juhatuse valimine · Valitakse esimees ja kaks aseesimeest.
Eesti Keskerakonna fraktsioon Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Eesti Keskerakonna fraktsioon Eesti Reformierakonna fraktsioon dustab töölehele Tabel andmetabeli ärjestuses) se tekkis. Komisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Keskkonnakomisjon Majanduskomisjon Rahanduskomisjon Väliskomisjon Keskkonnakomisjon Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon Põhiseaduskomisjon Kultuurikomisjon Väliskomisjon Maaelukomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Väliskomisjon Riigikaitsekomisjon Õiguskomisjon Väliskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon Väliskomisjon Põhiseaduskomisjon Majanduskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon Õiguskomisjon Riigikaitsekomisjon Maaelukomisjon Sotsiaalkomisjon
Eestis kuulub aseesimehe koht tavaliselt mõne koalitsioonierakonna liikmele Aseesimehi valitakse üheaegselt, hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist o Komisjonid toimub õigusaktide analüüs, ettevalmistamine Alatised keskenduvad ühele eluvaldkonnale Euroopa Liidu asjade komisjon; keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon. Ajutised erakorraliste, oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega, mille põhjal kujundab parlament oma seisukoha · Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, muutub iga uue koosseisu kokkutulekuga o Fraktsioonid e. saadikurühmad RK poliitilised ühendused
Riigikogu erakorralised valimised toimuvad, kui o Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust o Rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust o Riigikogu ei suuda õigeaegselt vastu võtta riigieelarvet o Presidendile ei sobi peaministrikandidaat Ministri palk on 3437€, keskmine palk Eestis 1163€ Riigikogu istmed on jaotatud komisjonide (nt keskkonnakomisjon, maaelukomisjon, põhiseaduskomisjon) ja fraktsioonide järgi o Fraktsioonid – saadikurühmad, kuhu on koondunud saadikud maailmavaadete järgi o Fraktsioonides on 6 erakonda: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, IRL (moodustavad KOALITSIOONI ehk erakondade ministrid on valitsuses), Reformierakond, Vabaerakond, EKRE (OPOSITSIOON – ei moodusta valitsust) 2.Täidesaatev võim - Tegeleb seaduste elluviimisega, riigi sise-ja välispoliitika teostamisega
eemaloleku puhul saab riigikogu esimees riigipea kohusetäitjaks. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad parlamendis. Riigikogu komisjon tegeleb kindla valitsemisalaga seotud seaduseelnõude ettevalmistamisega. · Kohad komisjonis jaotab riigikogu juhatus. · Iga riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni. · Komisjonid jagunevad. 1)alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusd, keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon 2)erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks, riigieelarve kontrolli erikomisjon, korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon. Jagunevad veel riigikogu liikmed parlamendirühmadeks. Parlamendi rühmi luuakse et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Delegatsioonid on parlamendi liikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste
• Kultuurikomisjon: kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud • Maaelukomisjon: maaelu, põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud • Majanduskomisjon: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenude ja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga • Põhiseaduskomisjon: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid • Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud • Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse,
pärast 2005. aasta oktoobris toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Riigikogu arutles korduvalt poliitilise välireklaami keeldu aastatel 2006-2008, kuid seda sätestavaid seadusi ei muutnud. 9. juunil 2008 tegi õiguskantsler Riigikogule täiendava ettepaneku viia poliitilist väireklaami piiravad sätted põhiseadusega kooskõlla. 19. juunil 2008 toimunud hääletusel toetas õiguskantsleri ettepanekut 59 Riigikogu liiget ning vastu oli 29. Hääletuse tulemusel algatas Riigikogu põhiseaduskomisjon 15.09.2008 eelnõu Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse jaoks. Kuna aga nimetatud eelnõu menetlemisel ei jõudnud Riigikohus poolteist aasta jooksul lõpliku tulemuseni, esitas õiguskantsler 18.12.2009 Riigikohtule taotluse poliitilist välisreklaami piiravate sätete, ehk kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 6¹ ja §
Seda viib läbi määratud raportöör. Tegu peab olema olulise tähtsusega riikliku küsimusega, sest raport võetakse arutamisele Riigikogus. ● Euroopa Liidu asjade ● Väliskomisjon ● Õiguskomisjon komisjon ● Keskkonnakomisjon ● Kultuurikomisjon ● Maaelukomisjon ● Majanduskomisjon ● Põhiseaduskomisjon ● Rahanduskomisjon ● Riigikaitsekomisjon ● Sotsiaalkomisjon 2. Küsimused, mida Riigikogu otsustab 2/3 häälteenamusega. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine ja istungi kinniseks kuulutamine 3. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi
UURIMISKOMISJONID - tegelevad avalikkuse huviorbiidis asuvate probleemide uurimistega nt. riigi viljareservi kadumise uurimine PROBLEEMKOMISJONID poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 11. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine).
tegelevad avalikkuse huviorbiidis asuvate probleemide uurimistega nt. riigi viljareservi kadumise uurimine. Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10
(1) Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta üksnes rahvahääletusel. Seega saab ka uut Põhiseadust vastu võtta vaid rahvahääletusel. Põhiseaduse § 106 lg 1 keelab otsesõna panna rahvahääletusele välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise küsimusi. Selle sätte eesmärgiga oleks vastuolus rahvahääletusel selle küsimuse otsustamine, kas ühineda Euroopa Liiduga. Muutmisviisi otsustab Riigikogu seaduseelnõu eelnõu kolmandal lugemisel. Vastava ettepaneku teeb põhiseaduskomisjon. Sellise ettepaneku tegemise õigus võiks olla ka algatajal või vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Iga Põhiseaduse muutmise eelnõud arutatakse kolmel lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahel peab olema vähemalt kolm kuud, teise ja kolmanda vahel vähemalt üks kuu. Kui põhiseaduskomisjon tahab eelnõud panna rahvahääletusele, siis algatab ta enne kolmandat lugemist rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu. Istungi juhataja paneb selle otsuse eelnõu
vastu oli enamik hääletanutest ja nii ei saanud Eesti veel presidenti ning ka Riigikogu suurus jäi muutmata. 1932. a novembris võttis Riigikogu vastu otsuse, milles lubati põhiseaduskomisjonil esitada Riigikogule uus põhiseaduse muutmise eelnõu. Uue eelnõu aluseks võeti rahvahääletusel juba läbikukkunud eelnõu ning õigupoolest oli see Riigikogu samm vastukaaluks vabadussõjalaste tegevusele, kes organiseerisid rahvaalgatuse korras põhiseaduse muutmist. 1933. a jaanuaris esitas põhiseaduskomisjon eelnõu Riigikogu juhatusele ja see otsustati panna rahvahääletusele. Rahvahääletus toimus 10.12. juunil 1933, kuid seda tabas sama saatus mis eelmistki. Eelnõu vastu oli 2/3 hääletanutest. Kolmas tõsine katse muuta põhiseadust võeti ette rahvahääletusel 14.16. oktoobrini 1933. Sedakorda oli tegemist vabadussõjalaste poolt rahvaalgatuse korras esitatud eelnõuga. Kuigi Riigikogu muutis eelnevalt põhiseaduse rahvahääletusega vastuvõtmise korda, et tõkestada
- 2011 võeti vastu kahe koosseisu poolt Kaitseväe reform - Kahe järjestikulise Riigikogu kooseisu poolt (vajalik RK kooseisu enamus 51 häält + RK 3/5 ehk 61 häält) - Põhiseaduse muutmine kiireloomuliselt (vajalik kohalolevate saadikute 4/5 poolthäältest (kasvõi 4+1, kui 5 saadikut on kohal) ning seadus võetakse vastu, kui on olemas 2/3 (68) RK koosseisu enamusest) - Põhiseaduse muutmist saab algatada 1/5 RK koosseisust (Riigikogu alatine põhiseaduskomisjon) või President! Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu volituste ajal esitatud muutmiseelnõud puudutasid järgmisi küsimusi: - Vabariigi Presidendi valimiskord (sellekohased muutmisettepanekud sisaldusid üheksas eelnõus); - Eesti kodaniku õigus pensionile - kohtunike ametiaeg; - Põhiseaduse Kohus; - Euroopa Liiduga ühinemine; - riigikaitse korraldus; - nn konstitutsiooniliste seaduste loetelu; - kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtaeg.
oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 12 o keskkonnakomisjon; o riigikaitsekomisjon; o kultuurikomisjon; o sotsiaalkomisjon; o maaelukomisjon; o väliskomisjon; o majanduskomisjon; o õiguskomisjon; o põhiseaduskomisjon; o Euroopa Liidu asjade komisjon o rahanduskomisjon; Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni
Riigikogu juhatuse ül on juhtida riigikogu tööd ning tal on selleks rida pädevusi. Riigikogu esimees omab volitust kutsuda kokku riigikogu erakorraline istungjärk, ta asendab ka vabariigi presidenti. Riigikogu komisjonid moodustatakse tööjaotuse sisseviimiseks ning täiskogu koormuse vähendamiseks. Komisjonis tehakse tihti ära riigikogu sisemine töö. On alatised(moodustatakse tööks eelnõudega: nt: EU asjade komisjon,põhiseaduskomisjon,rahanduskomisjon) ja erikomisjonid.(avalikku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks ehk uurimiskomisjonid; mingi üksikküsimuse läbitöötamiseks ehk probleemikomisjonid ; täitmaks seadusest või välislepingust tulenevat alalist funktsiooni, mida ei soovitata anda alalistele komisjonidele: nt: korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon). Riigikogu fraktsioonid pole riigikogu organid, vaid riigikogu liikmete ühendused nign ei täida mingit ametlikku riigikogu funktsioone
Inimõiguste allkomisjon · Kultuur ja haridus · Õiguskomisjon Julgeoleku ja kaitse · Eelarve · Kodanikuvabadused, justiits- ja allkomisjon siseasjad · Eelarvekontroll · Arengukomisjon · Põhiseaduskomisjon · Majandus ja rahandus · Rahvusvaheline kaubandus · Naiste õigused ja sooline · Tööhõive ja sotsiaalpoliitika võrdõiguslikkus · Transport ja turism · Keskkond, rahvatervis ja · Petitsioonikomisjon · Regionaalareng toiduohutus
komisjon annab antud juhul valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve
komisjon annab antud juhul valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve
ja eelnõud •Kultuurikomisjon: kultuuri-, haridus-ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud •Maaelukomisjon: maaelu, põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud •Majanduskomison: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenudeja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga •Põhiseaduskomisjon: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi-ja üldise haldusõigusega seotud teemasid •Rahanduskomisjon: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud
kestus. Tegevuse lõpetamisel esitatakse Riigikogule aruanne tegevuse kohta. Riigikogu alatine komisjon Valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast
2004. a osales Eesti esmakordselt europarlamendi valimistel. Eesti saadikud on Tunne Kelam (Isamaaliit), Katrin Saks (SDE), Marianne Mikko (SDE), Andres Tarand (SDE), Toomas Savi (Reformierakond) ja Siiri Oviir (Keskerakond). 2007. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogul otsustati, et parlament teeb oma uue saadikukohtade jagamise ettepaneku oktoobrikuus, misjärel saaks Euroopa juhid seda arutada reformilepet käsitleval tippkohtumisel. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis omaalgatusliku raporti saadikukohtade jagamise kohta heaks. Raport toetab kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et rahvaarvu ja iga liikmesriigi parlamendikohtade arvu suhe peab varieeruma vastavalt rahvaarvule viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik ja vastupidi. Samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem
See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 42 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1) Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve
Riigikogu komisjonid: 1. Alatised komisjonid – RKKS §18 4 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; (RKKS §18 1; §152 II, III – komisjon annab antud juhul 43 valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 2. Mittealatised komisjonid 1. Erikomisjon, RKKS §19 (N: Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigikogu erikomisjon riigieelarve kontrollimiseks; Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon) 2
annaabi.ee 
