Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pH taset testida?

Lõik failist

Eesti Mereakadeemia
Merendusteaduskond
Kalanduse- ja keemia õppetool
Triin Engmann
KP41
KAUPLUS KALAKE
Diplomieelse praktika aruanne
Juhendaja : Katrin Roomere

Tallinn 2011
Sisukord
1.PRAKTIKA KOHA ISELOOMUSTUS 3
2. TEHTUD TÖÖD 5
2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus 5
2.2. Vee testide tegemine 8
2.3. Kalade toitmine 17
2.4 Surnud kalade välja korjamine 17
2.5. Uute kalade aklimatiseerimine 17
2.6. Ravi 20
2.7. Keemia lisamine mereakvaariumisse 20
3. HINNANG PRAKTIKAKOHALE 21
KASUTATUD KIRJANDUS 22
LISA 23



1.PRAKTIKA KOHA ISELOOMUSTUS


Kalake (Pilt 1; Pilt 2) on Eesti ainus akvaariumitele suunatud lemmikloomakauplus, kust leiab laia valiku mage - ja mereakvaariumeid ja kalu. Lisaks suur valik akvaariumite hooldusvahendeid. Sõbralikud klienditeenindajad oskavad aidata nii algajaid kui ka kogenud akvariste (roccaalmare.ee). Kauplus "Kalake" on avatud iga päev 10.00-21.00 ja asub Paldiski mnt 102, Tallinn-Rocca Al Mare kaubanduskeskuses. Kauplus on loodud 2010 aastal ja tegutseb Kalake Kaubandus OÜ nime all. Poe põhieesmärk on akvaristika valdkonna ja teenuste pakkumine. Poes töötab 4 inimest. Kolm müüjat ja üks inimene on müüja ja samas ka juhataja.
"Kalake" pakub laias valikus kalaliike, nii mere- kui ka mageveeakvaariumidele, muutes akvaariumi mitmekesisemaks ning huvitavamaks.Firma koduleht ei kajasta toodete tegelikku laoseisu, infot toodete saadavuse kohta saab e-posti teel.
Poest võib ka leida sobivaid akvaariumitaimi, mis muudavad akvaariumid sisukamaks ja elavamaks. Kõikidele akvaariumis pidavatele kalaliikidele leidub sobivat toitu. Pakutakse laias valikus kvaliteetseid JBLi tooteid. Kaupa saadetakse ka postiga. JBL-ilt on saadaval valik ravimeid kalade haigestumise korral ning erinevaid veekonditsioneere, mis aitavad hoida akvaariumi keskkonda tasakaalus (kalake.ee). Kuid müüakse ka Euroopa tuntuima EHEIM firma kaupa. Meretehnikast Aqua -Medicu kaupa. Samuti on suur valik USA firma SEACHEM keemiat. On ka müügil Hollandi firma Salifert merekeemiat, TROPIC MARIN keemiat ja ainukesena Eestis Korellen- zucht merekeemiat. Ja viimaks Easy Life merevee keemiat. Need firmad on kõige tuntumad Euroopa turul.
Poe üks põhitegevusaladest on eritellimisel akvaariumide ehitamine. See tähendab akvaariumi klaasosa, aluskapi ja kaane valmistamist koos akvaariumitehnika, valgustuse ja muu vajaliku paigaldamisega. Samuti sisustatakse akvaariume dekoratiivelementidega ning loomulikult ka taimede ja kaladega (kalake.ee).

Pilt 1. Kauplus Kalake
Pilt 2. Kauplus Kalake seestpoolt

2. TEHTUD TÖÖD

2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus

2.1.1. Magevee süsteemid


Kokku on 13 süsteemi (400 L) pluss väiksed akvaariumid. Viimases süsteemis tuleb ka soola lisada peale hooldust , kuna see on riimveeline süsteem (666g soola). On ka väikesemad akvaariumid- krevettide , bettade ja vähkide omad, taime akvaarium ning poeväline taimenäidisakvaarium. Nende veemaht on väiksem ja neid puhastatakse nagu koduseidki akvaariume.
Magevee süsteemide hoolduse puhul tuleb esmalt välja võtta voolu võrgust pump . Seejärel võtta kaks ämbrit ja biloogiline filter ja svamm välja võtta (Pilt 3) .Vajadusel võtta ka pump lahti ja ka see ära pesta. Svammid pestakse kraanivee all puhtaks ning biopallid pestakse akvaariumi vees, et mitte baktereid, kes seal elutsevad, hävitada. Järgmisena tuleb alumine filtri boks ning samuti ka kolm akvaariumit harjaga vetikast puhtaks küürida ning voolikuga mustus ja väljaheited põhjast sifooniga eemaldada. Vahetatakse kolme akvaariumi peale ühe akvaariumi vesi välja. Kui kõik kolm akvaariumit on puhtaks tehtud , siis järgmisena tuleb akvaariumi ääred lubjakivist eemaldada. Selleks kasutatakse peenest traadist käsna. Ning kui eelnevad tööd on ära tehtud tuleb asemele lasta uus vesi. Diskuste vesi peab minema läbi osmoosifiltri (RO-filter- see muudab vee karedust madalamaks, ning eemaldab veest kahjulikud ained). Ning hiljem tuleb lisada ka nn diskuste mineraale -Tropic Marin Pro-Discus Mineral (10 lusikat) ja JBL Tropolit 100 ml) , kuna need kalad vajavad palju nõudlikumat keskkonda. Ja kui kõik on ära hooldatud tuleb klaasid ja põrand ka puhtaks teha.

Pilt 3. Filtersüsteem ( Foto: T.Engmann)

2.1.2. Merevee süsteemid


Merevee süsteeme (Pilt 4) on kaks ning peale nende on veel kaks akvaariumit – näidisakvaarium ja koralliakvaarium.
Nende puhastus käib üpris sarnaselt. Kuna nende puhul ei ole vaja nn filtrit puhastada . Neil on vaid skimmer (ehk valgukoorija)(Joonis 1), mis tuleb puhtaks pesta. Kõigepealt tuleb välja võtta pump. Seejärel tuleb klaasid žiletiga/harjaga puhtaks teha (sifoonima mereakvaariume ei pea) ning võtta vastav kogus vett süsteemist voolikuga välja. Eelnevalt tuleks lasta ämbrid osmoosi vett täis ja lisada nendesse vastavad kogused soola, et sool jõuaks lahustuda. Kui veed on valmis ja vana vesi süsteemidest välja võetud tuleb uus vesi süsteemi kallata. Kui kuskil on nn eluskividest teiste juures alla kukkunud ,tuleb need tagasi panna. Ning lõpuks klaasid ja põrand ära puhastada.
Pilt 4. Mereveesüsteem ( Foto: T.Engmann)
Joonis 1. Skimmeri ehk valgukoorija skeem („ Akvaariumi kalade pidamine” R. Dutta , lk 125)

2.2. Vee testide tegemine


Pilt 5. NO2 test (Foto:T.Engmann)

2.2.1.Mageveetestid


Pilt 6. Mageveetestid- pH, NO2, NO3 (Foto : T.Engmann)

2.2.1.1. GH-test ( üldine karedus )


Pilt 7. GH-test ( Foto: T.Engmann)
Tunnused
JBL-i GH-testi (Pilt 7) on lihtne teha ja sellega saab kiiresti määrata magevee karedust.
Miks Testida?
Sõltuvalt aluspinnase koostisest ja päritolust võib vee leelismaasolade, tavaliselt kaltsium - ja magneesiumsoolade, sisaldus olla erinev. Vee karedus sõltub vees olevatest kaltsium- ja magneesiumioonide hulgast. Kalad ja taimed elavad hästi vees, mille karedus jääb vahemikku 5-20ŗd. Liigsed vee karedust tuleb siiski vältida.
Mida teha ebasoodsate väärtuste puhul
Vee kareduse vähendamiseks on erinevaid meetodeid. Täpsemat teavet küsige loomapoest. Veekareduse vähendamiseks kasutage JBL AquaDur plusi.
Juhend:
  • Loputage korduvalt proovianumat testitava veega.
  • Täitke proovianum 5ml ulatuses testitava veega (TÄHELEPANU: vee alumine piir peab kattuma märgistusega).
  • Lisage reagenti tilkhaaval kuni värvus muutub punasest roheliseks.
  • Üks tilk reagenti vastab 1° karbonaatkaredusele (saksa skaalal).

    2.2.1.2. NO3-test ( nitraat )


    Eritunnused
    JBL-i nitraatide test NO3 (Pilt 6) on mõeldud nitraatide hulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks mage- ja merevees vahemikus 5 – 120mg/l. JBL-i poolt välja töötatud kompensatsioonimeetod tagab täpsed ja usaldusväärsed tulemused isegi sellises akvaariumivees, mis on turbafiltrite ja ravimite tõttu parajalt häguseks muutunud.
    Miks testida?
    Orgaaniliste ainete lagunemis- või mineraliseerimisprotsess akvaariumis (sööda ja taimede jääkained, kala eritised) sisaldab järgmisi faase : proteiin - ammoonium - nitrit -nitraat.
    Seda põhjustavad teatud bakterid . Ammooniumi, nitriti ja nitraadi faaside mõõtmine aitab teha järeldusi akvaariumisüsteemi tööst. Tavaliselt ei tohi ammooniumi ja nitrit konsentratsioontõusta üle 0,2mg/l. Kui nende konsentratsioon tõuseb üle selle piiri, häiritakse sellega bakterite tasakaalu. Nitraatide hulga pidev kasvakvaariumis, millega kaasneb madal või tuvastamatu ammooniumi ja nitriti konsentratsioon, näitab head bakterite tasakaalu. Nitraadid on mineraliseerumisprtsessi lõppjääk ja need pole kaladele isegi suurtes kogustes mürgised. Kuid nitraatidel on kahjulik mõju taimede kasvule ja mõnede kalade elutegevusele. Seetõttu tuleb nitraatide konsentratsiooni hoida vees alla 50mg/l, eriti seetõttu, et nitraatide kõrge konsentratsioon edendab vetikate kasvu.
    Abinõu
    Vahetageregulaarselt 25% akvaariumiveest. Kasutage JBL NitraEx-i või JBL BioNitratExi filtrimaterjali.
    Kasutusjuhend:
  • Loputage korduvalt mõlemat testanumat testitava akvaariumiveega.
  • Täitke testanumad doseersüstla abil 10ml ulatuses testitava veega.
  • Lisage reagent nr.1 ühele proovile kaks suurt doseerlusikatäit (kaasasoleva lusika laiema otsaga). Lisage samale proovile kuus tilka reagent nr. 2, sulgege proovianum ja segage proov loksutades seda täpselt üks minut (pulber ei lahustu täielikutl!). Laske proovil seista umbes 10 minutit.
  • Asetage mõlemad testanumad komparaatorisse. Reagentiga vesi asetage komparaatori tasasele pinnale, puhta veega proov sälguga pinnale.
  • Asetage komparaatori anumatega pool vastu värvikaarti, kuni reagendiga proovi värvus kattub tavalise proovi värvusega.
  • Vaadake nitraatide sisaldust komparaatori sälgus.
    Märkus
    Kui nitraaatide sisaldus on suurem kui mõõtevahemik, kasutage ainult 5ml proovivett, lisage 5ml destileeritud vett või nitraadivaba kraanivett ja jätkake sammudega 3-6. Korrutage tulemus kahega.

    2.2.1.3. NO2-test ( nitrit)


    Eritunnused
    JBL-i nitriti NO2 (Pilt 6) test on mõeldud nitriti hulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks mere- ja mageveeakvaariumis vahemikus 0,025 – 1,0 mg/l. JBL-i poolt välja töötatud kompensatsioonimeetod tagab täpsed ja usaldusväärsed tulemused isegi sellises akvaariumivees, mis on turbafiltrite ja ravimite tõttu parajalt häguseks muutunud.
    Miks testida?
    Orgaaniliste ainete lagunemis- või mineraliseerumisprotsess akvaariumis (sööda ja taimede jääkained, kalade eritised) kulgeb järgmistes faasides : proteiin-amoonium-nitrit-nitraat.
    Seda protsessi põhjustavad teatud bakterid. Ammooniumi, nitriti ja nitraadi faaside mõõtmine aitab teha järeldusi akvaariumisüsteemi tööst. Tavaliselt ei tohi ammooniumi ja nitriti konsentratsioon tõusta üle 0,2 mg/l. Kui nende konsentratsioon ületab selle piiri, häiritakse sellega bakterite tasakaalu. Nii ammoonium kui ka nitrit on kaladele väga mürgine; sõltuvalt nende tundlikkusest võivad konsentratsioonid vahemikus 0,5 kuni 1mg/l olla surmavad. Reeglina on noored ja merevee kalad vastuvõtlikumad kui täiskasvanud kalad.
    Abinõud
    Lühiajaline abinõu: Vahetage pool akvaariumiveest.
    Pikaajaline abinõu: Kasutage sobivat bioloogilist filtrit. Vähendage sööta, vajadusel ka kalade arvu.
    Kui pH- tase on magevees 7 – 7,5, väetage CO2 – ga JBL PROFLORA süsteemi abil, et pH-taset vähendada.
    Juhend:
  • Loputage korduvalt mõlemat testanumat mitu korda testitava veega.
  • Täitke proovianumad doseersüstla abil 5 ml ulatuses testitava veega.
  • Lisage ühte anumasse 5 tilka reagent nr 1, seejärel lisage samasse anumasse 5 tilka reagenti nr 2. Segage proovi loksutades pärast iga reagenti tilga lisamist. Laske settida kuni proovi täieliku värvumiseni (umnes 3 minutit).
  • Asetage mõlemat testanumad komparaatorisse. Reagentiga vesi asetage komparaatori tasasele pinnale, tavaline vesi sälguga pinnale.
  • Asetage komparaatori anumatega pool vastu värvikaarti, kuni reagentidega proovi värvus kattub tavalise proovi värvusega.
  • Vaadake nitriti sisaldust komparaatori sälgus.

    2.2.1.4. pH-test


    Eritunnused
    JBL-i pH 7,4 – 9,0 test (Pilt 6) on mõeldud pH taseme mõõtmiseks ja kontrollimiseks merevees ja kergelt leeliselises magevees, mida vajavad näiteks Malawi ja tanganjika järve kalad. JBL-i poolt välja töötatud kompensatsioonimeetod tagab täpsed ja usaldusväärsed tulemused isegi sellises akvaariumivees, mis on turbafiltrite ja ravimite tõttu parajalt häguseks muutunud.
    Miks pH taset testida?
    Sobiva pH-taseme säilitamine on kõikide veeorganismidele eluliselt tähtis. Järske pH-taseme kõikumisi tuleks vältida. Kõige parem pH-tase mereveekalade jaoks on 8,2. Kui lisaaineid ei lisata regulaarselt, võib mereveeakvaariumides, kus elavad selgrootud, kaltsiumkarbonaatide tarbimine viia pH-taseme languseni. Indikaatoritena toimivad karbonaatkaredus ja pH- tasemed . See test võimaldab teada saada pH-taset, mis on vajalik leeliselisest veest pärit kalade, näiteks Malawi järe kalade, pidamiseks. Soovitame pH-taset, mille väärtuseks on 8,0 – 8,5 Täpsema teabe saamiseks uurige erialast kirjandust.
    Märkus
    Nitraatide kõrge tase mage- ja mereveeakvaariumides vähendab pH-taset. Et nitraatide tase püsiks võimalikult madalana, tuleb vastavaid toiminguid teha, näiteks vahetada regulaarselt osa akvaariumiveest
    Juhend:
  • Loputage korduvalt proovianumaid testitava veega.
  • Täitke anumad doseersüstla abil 5 ml ulatuses testitava veega.
  • Lisage ühte anumasse kolm tilka reagenti 7,4-9,0 ja segage proovi loksutades.
  • Asetage mõlemad akvaariumid komparaatorisse. Reagenditga proov asetage tasasele pinnale ja tühi proov sälguga pinnale.
  • Asetage komparaatori anumatega pool vastu värvikaarti, kuni reagendiga proovi värvus kattub proovi värvusega.
  • Määrake pH – tase komparaatori sälgus.

    2.2.2. Merevee testid


    Pilt 8. Merevee testid ( Foto : T.Engmann)

    2.2.2.1. Mg- test

  • Täida testanum 2 ml veega.
  • Lisa 5 tilka reagent Mg-1 ja loksuta õrnalt 30 sek.
  • Lisa 1 kuhjata mõõtelusikas Mg-2 pulbrit ning loksuta 10 sek.
  • Aseta plastotsik süstla peale ning täida see 1 ml ulatuses Mg-3-ga ( jälgi, et plastikotsik oleks kindlalt reagendi sees) kuni mustkolbiots on 1 ml märgi juures. Sinna vahele jääb natuke õhku, see on õhk, mis oli alguses plastikotsiku sees ning see ei mõjuta tulemust.
  • Lisa tilkhaaval reagenti testanumasse, loksuta peale igat tilka paar sekundit. Jätka kuni vesi muutub roosa punakast halliks või siniseks (ükskõik, mis värv enne ilmneb).
  • Keera süstla ota ülespoole ning loe allesjäänud reagendi kogust (musta kolbiotsa asukoht). Süstla täpsusskaala on 0,01 ml. Vaata tulemust originaaljuhenditabelist või arvuta vastavalt valemile: ppm Mg=1- punkt 6. tulemus x 1500
    Loodusliku merevee loomulik magneesiumitase on 1300-1500 mg/l, see oleneb soolsusest.

    2.2.2.2. Ca-test

    Kasutamiseks:merevees,magevees
    Hoiatus !Ca-2 reagent on irriteeriv, sisaldab 2% NaOH .
    Ärritab nahka ja limaskesta. Sattumisel silma loputa koheselt jooksva vee all ning pöördu arti poole.
    Kasutamine:
  • Täida testanum 2 ml ulatuses veega. Reagendi kokkuhoidmiseks võib kasutada ka 1 ml vett.
  • Lisa 1 mõõtelusikas Ca-1 (1ml vee kasutamisel pool lusikat). Ära sega.
  • Lisa 8 tilka Ca-2 (1 ml vee kasutamisel 4 tilka). Loksuta 10 sek, ära raputa!
  • Aseta plastikotsik süstla peale ning täida see 1 ml ulatuses Ca-3-ga. Jälgi, et plastikotsik oleks kindlalt reagendi sees) kuni must kolbiots on 1 ml märgi juures. Sinna vahele jääb natuke õhku, see on õhk, mis oli alguses plastikotsiku sees ning see ei mõjuta tulemust.
  • Lisa tilkhaaval reagenti testanumasse, loksuta peale igat tilka paar sekundit. Jätka kuni vesi muutub roosa punakast selgeks siniseks värvuseks.
  • Keera süstla ots ülespoole ning loe allesjäänud tulemust (musta kolbiotsa asukoht). Süstla täpsusskaala on 0.01 ml. Vaata tulemust originaaljuhendi tabelist ning arvuta vastavalt järgnevale valemile:
    ppm Ca = punkt 6. tulemus x 500
    1 ml vee kasutamisel korruta tulemus veel omakorda 2ga.
    Loodusliku merevee kaltsiumisisaldus on 400-425 ppm.

    2.2.2.3. pH-test ( happelisus ) ja KH-test (karbonaatkaredus)


    Neid teste tehakse nn multitestiga. Selle testiga saab teha nn kaks testi korraga( Pilt 3).
    Pilt 3 . Multitesti juhend (seachem.com)

    2.2.2.4. NO2-test

    Testi saab kasutada kahes skaalas:madal skaala: 0,2-10 mg/l, keskmine skaala: 2-100 mg/l
    Peale kasutamist pese testanum ning mõõtelusikas.
    Kasutamine:
    • Täida testanum 1 ml veega.
    • Lisa 1 kuhjata mõõtelusikas NO3-1 pulbrit.
    • Lisa 1 kuhjata mõõtelusikas NO3-2 pulbrit ning loksuta õrnalt 30 sek.
    • Lase seista 3 min.
    Värvi võrdlemine:
    Keskmine sklaala. Aseta testanum värvikaardi valgele osale ning võrdle tulemust vaadates tulemust mõõteenuma ülalt.
    Kui test on alla 10 mg/l, siis on parem kasutada madala skaala võrdlust.
    Madal skaala.
    Kui tulemus on alla 10 mg/l, võrdle tulemust värvikaardiga vaadates testanumat läbi külje.Jaga tulemus 10-ga.

    2.2.2.5. NO3-test


    Kasutamiseks:merevees, magevees( kraanivesi , osmoosivesi, deioniseeritud vesi),tiik,
    Mageveeakvaarium.Testitava vee temp peal olema üle 18oC, vastasel juhul ei ei ilmne tulemus 60 sekundiga . Kui testitava vee temp on alla vajaliku, lase veel seista toas testanumas enne testimist 10 min.
    Hoiatus! Kasutamiseks ainult vee testimiseks. Reagendi sattumisel suhu pöörduda koheselt arsti poole. Toote sattumisel nahale loputage see otsekohe maha jooksva vee all. Toote sattumisel silma või limaskestale loputage seda otsekohe jooksva vee all ning pöörduge arsti poole.
    Kasutamine:
  • Täida testanum 1 ml ulatuses veega.
  • Lisa 1 kuhjata mõõtelusikas NO3 pulbrit. Loksuta anumat 20 sek ja lase 3 min seista.
  • Võrdle tulemust värvikaardiga (Pilt 9).
    Kui testitava vee karbonaatkaredus on üle 14 dKH, siis on vajalik lisada 2 mõõtelusikat pulbrit.
    Testitulemused on antud ühikus ppm, lämmastikusisalduse arvutamiseks korruta tulemus 0,3ga või vaata originaaljuhendi tabelit.
    Pilt 9 . NO3 testi värvikaart ( http://www.google.ee/imgres )

    2.2.2.6. Tiheduse mõõtmine


    Mereakvaariumites on vaja ka vee tihedust mõõta. Seda mõõdetakse refraktomeetriga. Tihedus peab jääma 1.022 ja 1,025 vahele ( riffakvaariumites 1.024-1.025). Kui tihedus peaks olema normist suurem, tuleb süsteemist osa vett ära võtta ning mage vesi asemele panna, et soolsust alla saada. Kui aga on normist vähem, tuleb süsteemi vette lisada soola juurde ja seejärel uuest mõõta.

    2.3. Kalade toitmine


    Kalu toidetakse kaupluses üks kord päevas. Enamasti hommikuti. Põhiliselt kasutatakse umbes 9 erinevat toitu ja siis veel ka külmutatud toitu. Peamised toidud on :
    JBL Granocolor ( Ronikalalastele)
    JBL Novo Pleco (Sägalistele)
    JBL Novo Bel ( Haratsiinilistele)
    JBL Grana Discus (Discustele
    JBL Novo Stick M (Kirevahvenlastele)
    JBL Novo Rift (Kirevahvenlastele)
    JBL Novo Malawi (Kirevahvenlastele)
    JBL Novo Tab ( Vetikaõgijatele)
    JBL Gold Perls ( Karplastele)
    Külmutatud merekalade toit ning külmutatud sääsevastsed kilpkonnadele. Kilpkonnad on väga väiksed ning neid on tarvis mitu korda päevas sööta.

    2.4 Surnud kalade välja korjamine


    Hommikul kui tuled akvaariumites põlema pannakse, korjatakse ka välja surnud isendid ,kui neid peaks leiduma. Need kantakse poe kassas maha. Surnuid on üldjuhul väga vähe. Kõige rohkem on peale uute kalade tulekut, kuid see on ka loomulik.

    2.5. Uute kalade aklimatiseerimine


    Akvaariumi kalad tuuakse poodi termokastides (Pilt 11) ,kuhu on pandud palju kalakotte koos kaladega.
    Esmalt võetakse kastid lahti ning vaatatakse kuhu akvaariumisse vastavad liigid peab panema . Seejärel pannakse kotid koos kinnise pakendiga ca 15-20 minutiks akvaariumisse( Pilt 12) , kus kalad elama hakkavad. See on vajalik temperatuuride ühtlustumiseks.
    Seejärel võetakse iga akvaariumisüsteemi kohta üks või vastavalt kalade arvule ja suurusele anumad (Pilt 13), kuhu pakendist kalad välja valatakse. Seejärel pannakse kaladele, kes on transpordi vees, juurde akvaariumi vett. Enne korjatakse välja surnud isendid (Pilt 10 ), kui neid peaks leiduma. Kui tegu on nõrgemate kaladega või transpordi- ja akvaariumivee suure erinevusega, on soovitatav lisada akvaariumivett väiksemate koguste kaupa ning pikendada kala kohanemisaega. Kaladel lastakse selles vees olla umbes 20 minutit, et kala saaks harjuda. Seejärel lisatakse transpordijääkide neutraliseerimiseks, stressi maha võtmiseks ja kergeks desinfitseerimiseks, neutraliseerivat ainet (aine nime pood ei avaldaks). See tagab maksimaalse turvalisuse uude keskkonda viimisel. Lasime sellel mõjuda 15 minutit. Siis panime jälle umbes 500 ml akvaariumi vett juurde. Seda korrati 3-4 korda. Järgmisena võeti kalad kahvaga anumatest välja ja asetati vastavatesse akvaariumitesse. Vajadusel loendati.
    Tuled jäetakse vähemalt järgmiseks päevaks kustu. Ja kui kalad on akvaariumites pannakse neile peale ravi ning kalad jäävad nädalaks karantiini (pood ei soovi avaldada ravimite nime).
    Uutel kaladel oli transportkotis ka kaasas India mandlipuu leht (Terminalia catappa). See omab antibakteriaalset ja seenevastast toimet. Toimeaeg 2-3 nädalat. Kasutatakse 1-2 lehte 100 l vee kohta. Peale toimeainet võib lehti kasutada lihtsalt dekoratiivelemendina.
    Pilt 10. Surund kalad aklimatiseerimisel. (Foto: T. Engmann)
    Pilt 11. Termokastid koos kaladega. ( Foto: T.Engmann)
    Pilt 12. Temperatuuride ühtlustamine( Foto : T.Engmann)
    Pilt 13. Kalad anumates ( Foto : T. Engmann)

    2.6. Ravi


    Kauplus Kalake kasutatakse erinevaid ravimeid. Olenevalt haigustest on enamasti kasutusel Esha tooted, kuid kasutatakse ka JBL, Sera , Aquarium Münster ravimeid.
    Kõige levinumad haigused kaupluses on bakteriaalsed nakkused ja mannatera haigus. Kuid esinenud on ka sooleparasiite, kalatäisid ja imiusse. Kalatäide ja imiusside vastu kasutatakse Gyrosol 2 ja Argudoli. (Kauplus Kalake andmed).

    2.7. Keemia lisamine mereakvaariumisse


    Igal esmaspäeval ja reedel lisatakse mereakvaariumitesse keemiat. Vahepeal kui testide tulemusel on näha et näiteks kaltsiumi või magneesiumi tase on madal siis lisatakse neid ka muudel aegadel . Kuid põhilised ained ja kogused on alljärgnevas tabelis välja toodud.
    Tabel 1. Merekeemia lisamise nädala plaan (Kauplus Kalake andmed).

    3. HINNANG PRAKTIKAKOHALE


    Praktika oli väga sisukas ning praktika vältel juhendati mind suurepäraselt. Kui tekkis mingisugune probleem või mul tekkisid töö käigus küsimused, oldi alati valmis aitama . Väga toredad ja rõõmsameelsed müüjad on poes. Kui tavaklient sinna poodi läheb, siis ilma vastusteta ta küll ei jää. Seal teatakse akvaariumite pidamisest, tehnikast, keemiast ja toidust väga palju.
    Läbitud praktikaga ma jäin väga rahule, ning kindlasti rakendan seda ka nn oma igapäeva elus. Ja annan oma tuttavatele akvaariumialast nõu, nii palju kui ma seda seal omandasin . Kolme kuu jooksul omandasin ma teadmised selles kalanduse valdkonnas, kus ma olen ka väga soovinud (kuna akvaariumi maailm on tõeliselt põnev, ning neid liike keda akvaariumis pidada võib on väga palju. Inimkond teab oma lähikosmosest rohkem, kui meid ümbritsevast ookeanist . Väga palju on veel avastamata. Sain juurde suurepärase kogemuse, olles kauplus Kalake praktikant ! Ning seoses diplomitööga olen saanud väga palju uusi teadmisi erinevatest kalade gruppidest ja nende iseärasustest ning nendele vajalikest pidamistingimustest.






  • KASUTATUD KIRJANDUS


    1. Kauplus Kalake andmed
    2. http://www.google.ee/imgres
    3. http://www.seachem.com/Library/Instructions/0940-pH&AlkalintyWE-4.0.pdf
    4. http://www.roccaalmare.ee/?op=body&id=28&cid=68&cgid
    5. http://www.kalake.ee/index.php?lang=est&main_id=3
    6. http://kalake.ee/index.php?lang=est&main_id=4






    LISA



    2
  • Vasakule Paremale
    Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #1 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #2 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #3 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #4 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #5 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #6 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #7 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #8 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #9 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #10 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #11 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #12 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #13 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #14 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #15 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #16 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #17 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #18 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #19 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #20 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #21 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #22 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #23 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #24 Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor triini14 Õppematerjali autor
    Praktikal tehtud tööd , praktika koha iseloomustus, Hinnang praktikakohale. Kalapoe näitel.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    18
    doc

    Nimetu

    SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja kus elavad veeorganismid. Akva

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    12
    rtf

    Arvestuse piletid vastustega

    PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijärgus ilmnevad talitushäire

    Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia
    thumbnail
    17
    doc

    IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

    Ihtüpatoloogia ­ on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hing

    Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia
    thumbnail
    15
    pdf

    Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi

    18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja

    Keskkonnakeemia
    thumbnail
    22
    doc

    Molekulaar- ja rakubioloogia

    Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum Aruanne Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Pipeteerimine Harjutus 1 1 ml pipetti kasutades pipeteerisin 15-ml falconisse 1,65 ml detergenti, 3,85 ml vett (kokku 5,5 ml 30% lahust). Detergendi pipeteerimiseks kasutasin pahupidi tehnikat.

    Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum
    thumbnail
    8
    doc

    Konspekt

    Sisevete jaotus ­ Kõik siseveed, mis pole mereossad ega ookeanid (pinnavesi, pinnasevesi, põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi ­ lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse ­ on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb ­ vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne ­ sete, muda, liiv, savi, orgaaniline ­ plankton, taimede ja loomade jäänused, elus ­ kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad ­ väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldal

    Eesti sisevete ökoloogia
    thumbnail
    26
    docx

    Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

    Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloo

    Hüdrobioloogia
    thumbnail
    51
    doc

    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun