Riigikeel - Ungari Rahaühik – Forint Parlamentaarne vabariik Töötus • 1990ndatel jäi 1,5 miljonit töötuks. • Viidi sisse töövõimetuspensionid ja 2010 need likvideeriti. Loodi 2 toetust 1) puudetoetus ehk abiraha 2) ajutine hüvitis, rehabilitatsioonitoetus. • Kogukonnas osutatavad teenused jäid nn omavalitsuste kanda. • puuetega inimestel puudub ligipääs tööturule. Pensionid • 1997 aastal koosnes pensionisüsteem 2 astmest: riiklikult majandatud pay-as-you-go • Alates 2012 aastast ühesambaline. • Erapensioniskeem vabatahtlik • Pensionile mineku iga on 62a. • Avaliku sektori töötajad 40-aastaselt. • Sotsiaalkindlustusmaksest (18,5%) 10% on pensionikindlustus. Tervishoid • Tervisenäitajad ja üldine tervislik seisund on üsna madalad. • Septembris 2012 viidi sisse rahvatervise maks ebatervislikule toidule. • Suurendati tubaka- ja alkoholiaktsiisi
Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA- Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem. 3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia
Milleks on mul vaja pensionisambaid? Eesti Vabariigi pensionisüsteem on üles ehitatud kolmele sambale I, II ja III pensionisammas. Need jagunevad vastavalt riiklik-solidaarne sammas, kohustuslik kogumispension ja vabatahtlik kogumispension. Siiski tekib küsimus, kellele neid vaja on ja miks? Eesti Vabariigi pensionikogumissüsteemi järgi on inimesel võimalik valida endale kolme erinevat pensionisammast, kaks esimest neist on kohustulikud ja üks vabatahtlik. Kahjuks
Nt- 4000kr 20%, 10 000 25%, 35 000 30% Otsesed maksud-füüsilise isiku tulumaks 21%, maamaks laekub omavalitsuse eelarvesse, sotsiaalmaks 33%, kohustusliku kogumispensioni makse 1-2%, tööstuskindlustusmaks 1,4%tööandja, 2,8% töötaja Kaudsed maksud- käibemaks 9-20% kauba või teenuse hinnast, aktsiisimaks-alkohol,tubakas, kütuse,energia, pakent.. , hasartmängumaks, tollimaks 8.Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. Ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele, Sotsiaalne turvalisus- need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral. Liigid- tervishoid, haridus, korrakaitse, trantsport, side, riigivalitsemine, riigikaitse, s.h kultuur, kunst, sport. Sotsiaalsed riskid- tööta jäämine, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, puue, toitja kaotus, vanadus või kodutus.
skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika reformimise põhjused selgitada probleemide olemust, võimalikku lahendust; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/hariduspoliitika 6. Välismajanduspoliitika: väliskaubanduse piirangud (tollilised ja mittetollilised), finantsturud,
Soome rahvastik Soome rahvastikust on suurem osa vanemapoolsed või pensioni eelikud, kes jäävad pensionile. Kohe järgneb tööealised ning kõige vähem on sünde, nimelt on Soomes ühe naise kohta 1,75 last. Enamikel emadel on sünnitades vanus 25-29 ja 30-34 aastat. Sellest on näha, et lapsevanemad on pigem nooremapoolsed kui vanad. Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb tööpensionist ja rahva pensionist. Tööpension koguneb palgatööst ja ettevõtlus tegevusest ning rahvapension, mis tagab miinimumkaitse. Soome hakkab sellest aastast peale tõstma pensionile jäämise vanusepiiri. Tõsta seda kuni 65 aasta ja 6 kuuni, igal aastal tõstetakse vanusepiirangut 3 kuu võrra. Tõstetakse seda sellepärast, et Soome rahvastiku arvatav vanusepiir on tõusnud. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Soome 2. http://rahvastik.population
pensionisüsteemidega kaasenevad probleemid - pensionisüsteemi kriisi fenomeni. PAYG- skeemi (ehk jooksva finantseerimisega pensionisüsteemi) puhul kasutatakse mingil kindlal perioodil hõivatutelt laekunud maksutulusid samal ajavahemikul pensionäridele pensionite maksmiseks, s.t tänaste töötajate poolt makstavad maksud lähevad tänaste pensionäride pensioniks. Seega toimub ka ebaõiglane ressursside jaotus väiksema sissetulekuga isikutelt suurema sissetulekuga isikutele. Selline pensionisüsteem on aga lühiajaline, püüab kõigest leevendada rahvastiku vananemisega kaasnevate probleemide tagajärgi. Tänastel töötajatel puudub garantii, et tulevased põlvkonnad ei keelduks nendele pensionide maksmisest, seega võib süsteem minna pankrotti. Eelfinantseerimisega ehk kogumissüsteem tähendab, et isikud ise koguvad endale tööealistena vahendid pensionieaks. Eelfinantseerimisega pensionisüsteem tähendab kõige üldisemalt
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. 1. Tavamajandus on algeline, toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega. Toodang tarbitakse kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Leidub Aafrika ja Aasia piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik NSVL ja teistele diktatuuririikidele. Kolme majanduse põhiküsimust (mida toota, kuidas toota, kellele toota) otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub.
kuna eestis madalad palgad, siis minnakse välismaale. Kõrgharidusel hind kõrge (paljudes riikides on see tasuta), loodetakse välismaal paremat haridust saada ning reklaamitakse palju välismaale õppima minekut, erinevad stipendiumid, mis aitavad majanduslikult palju. Tahetakse välismaal tutvusi ja elukogemust saada. · Vanema generatsiooni lahkumise põhjused ei jõuta pere üleval pidada, välismaal parem pensionisüsteem (vanadekodud kvaliteetsemad) (Näiteks Soomes töötad 5 aastat siis saad Soome pensionit, mis kõrgem), välismaal rohkem võimalusi end tõestada, asjad kättesaadavamad, palgad suuremad. Lapsed on · Lahendused emigreerumise pidurdamiseks Teha kõrgharidus kättesaadavamaks (pakkuda tasuta kõrgharidust - kõrgharidusreform) , luua töökohti, erinevate toetuste suurendamine (näiteks lapsetoetus, stipendiumid). Avaliku sektori palkade tõstmine
Pensionite puhul mõjutavad täna tehtud otsused suuresti inimese toimetulekut ja heaolu tulevikus. Eestit kummitab rahvastiku vähenemine ja vananemine. Prognoosi kohaselt on aastal 2040 iga pensionäri kohta veidi üle ühe töötava inimese. Et võimaldada maksulaekumiste arvelt korralikku pensioni, tuleb tõsta kas pensioniiga, töötavate inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud
Erakonna põhiseisukohad: Eesti Reformierakonna põhieesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Heaolu kasv peab suurendama ka sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete probleemide peamine leevendaja ning võimaldab suuremat hoolivust nende suhtes, kes oma tahtest sõltumatult on raskustes. Sotsiaaltoetuste eesmärk on tegelike abivajajate toetamine. Sotsiaalabi riiklikult kehtestatud miinimumstandardi järgimisel peab kehtima omavalitsuse kontroll. Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Maksusoodustustele eelistame otseseid toetusi, sest need jõuavad ka kõige vaesemateni. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust. Toetustest tihti tõhusam abi on laste kasvuks ja arenguks...
Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmaksu summast alates 1. jaanuarist 1999 Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja. Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele. Inimene valib: Pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või
linnulaul. Vaadates ülemaailmset vaesust siis võib öelda ,et meil on väga vähe vaeseid ja kodutuid, ning õnneks on olemas ka kohad kuhu kodutud, kes on endale sellise elu valinud , saavad magama minna ja üks kord päevas tasuta süüa. Lastetoetused ja emapalk on samuti väga heal tasemele ja võrreldes teiste riikidega hästi toetatud, enamus riikides ei olegi sellist asja nagu emapalk ning paljudes riikides puudub isegi pensionisüsteem ja millistes riikides on tasuta transport, see käib küll nüüd ainult Tallinna kohta, kuid siiski, me saame nautida paljusid hüvesid ja isegi minu Soomes töötavad sõbrad on juba öelnud, et Eestis on võrreldes Soomega palju mõnusam , jah seal on palgad paremad, aga seal ei ole ka nii suuri vanemahüvitisi ja on väga suur pagulaste toetus poliitika ja see on seal probleemiks. Igaljuhul mina ei vahetaks oma kodumaad mitte ühegi teise riigi vastu, reisida on
tulenevate kuludeni. Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt: stressis töötaja võib valada pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt; kannatab ühiskonna tootlikkus; tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem; kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem. Tööstressiga seoses pööra tähelepanu järgmisele: töökoha atmosfäär (või kultuur) ja see, kuidas stressi suhtutakse; sinu töönõuded ning ohud, millega kokku puutud; kui palju on sul kontrolli oma tööülesannete täitmise üle; kui selged on sulle su kohustused; kuidas toetavad sind töökaaslased ning ülemused; millist koolitust sa oma töö tegemiseks saad. Tähelepanelik tuleb olla järgmiste tööstressi sümptomite suhtes:
ning samas makstud maksudega panustab residentide sotsiaalhoolekandesse ja pensionituludesse. Arvestades Euroopa rahvastiku vananemisega on palgatöötajate sisseränne tänastele pensionäridele pensionide maksmist arvestades suur pluss. Lisaks on tihtipeale sisserännanu järglased samaväärsed residendid nagu kodanike lapsed, kuna on kasvanud üles samas keskkonnas. Migratsioon on seega positiivne ja aitab leevendada vananeva rahvastiku küsimust. ( Krieger, 2004) Pensionisüsteem on Euroopa Liidus iga liikmesriigi enda vastutusel. Erinevused riikide vahel tulenevad nii pensionide suurusest kui ka kogumisviisist. Kõikide riikide puhul on ühine vais esimene sammas, ehk kohustuslik riiklik pension. Riikides kus see sammas on tugev, on teine sammas peaaegu olematu. Sama kehtib ka kolmanda samba kohta, mis on individuaalne kogumine. Riikliku pensioni kogumiseks kasutatakse Euroopas süsteemi, kus
Kõigepealt läheb pereisa ja varsi juba perekond järele. Nii väikese rahvaarvuga riigile nagu Eesti on iga inimene oluline. Sellest aastast muudeti jälle meie maksusüsteemi. Kõrgemat palka teenivad inimesed peavad ka rohkem oma palgast ära andma. See kõik tähendab seda, veel rohkem inimesi mõtleb ära minekule. Meie palgad on väikesed ja elu kallis. Hinnad aina tõusevad ja palganumbrid vähenevad. Tuleviku ühiskonnas peaks meie palgasüsteemid ja pensionisüsteem töötama meie kasuks mitte kahjuks. Tuleviku Eestil on veel kindlasti palju arenguruumi. Eriti on seda meie valitsusel. Tuleks luua ühiskond, kus meie oma eestlased tahavad elada ja lapsi kasvatada, mitte kolida esimesel võimalusel välismaale otsima paremaid tingimusi.
Praegu on Eesti börs veel küllalt väike ja hinnad tõusevad ja langevad küllalt vähe. Kõige suurem hindada langus oli Tallinna Börsil 1997 aasta sügisel. Üldjuhul kõiguvad võlakirjade hinnad vähem kui aktsiate omad. Kui tahad vastata küsimusele: Kas ma sobin investoriks? Võta arvesse järgmist: Kas mul on huvi jälgida majandusuudiseid, kas ma olen nõus kulutama aega aktsiaturu analüüsimisele, kas ma usaldan ennast ja kuidas ma suhtun riskisse? PENSIONISÜSTEEM: Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I SAMMAS On riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. I samba riiklik pension koosneb kahest komponendist: 1. rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis viis aastat. 2. vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist:
on riigi arengusse oma panuse juba andnud ning väljateenitud vanaduspõlve peavad. Tänu elukvaliteedi tõusule pikeneb arenenud riikides (ka Eestis) inimeste oodatav eluiga. Seega on tulevikus pensionäride osakaal rahavastikust suurem kui praegu. Sellepärast on riik loonud loonud võimalused nendele inimestele, kes otsustavad end ise säästmisega aidata. Nendeks võimalusteks on kohustuslik ning täiendav kogumispension, mis on loodud täiendama riiklikku pensioni. Pensionisüsteem rajaneb kolmel nn "sambal", milleks on: Riiklik pension ehk I sammas Kogumispension ehk II sammas Täiendav kogumispension ehk III sammas TÄNUD TÄHELEPANU EEST
Vastavalt ravikindlustuse seadusele on õigus ravikindlustusele Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavatel inimestel, kelle eest makstakse või kes maksavad iseenda eest sotsiaalmaksu, samuti nende inimestega ravikindlustuse seaduse või vastava lepingu alusel võrdsustatud inimestel. Kõigile alla 19-aastastele on ravikindlustus garanteeritud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte. Kuidas on ülesehitatud Eesti pensionisüsteem? Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Mis on sotsiaalne kaitse, selle eesmärk ja selle liigid? Vastavalt tööturuteenuste seadusele pakuvad tööhõiveametid töötutele ning tööotsijatena registreeritud isikutele mitmeid tööturuteenuseid
keskmine kuine mediaanpension iga aastaga märgatavalt. Seega ei ole tänane I sammas jätkusuutlik, see ei taga pensioni meie tänastele noortele. Näiteks käesoleva aasta sügisel on valitsuses aktiivselt arutletud pensioniea tõstmist. Ühe ettepaneku kohaselt tõuseks pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastale ja sealt edasi seotaks pensioniiga oodatava elueaga. Kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi. Teine ettepanek on muuta pensionisüsteem paindlikumaks, kus inimesed saaksid vastavalt majanduslikule olukorrale ja tervisele valida ise endale sobivaima pensionile mineku aja, võtta pension osaliselt välja või peatada pensioni maksmine. Mulle meeldib teine variant rohkem. Pensioniealisel inimesel võiks olla võimalus valida, millal ta töölt kõrvale jääda soovib ja juhul kui ta tööl edasi käib, siis saab ta oma väljateenitud pensioniosakud hiljem kätte ning nendele võiksid lisanduda protsendid.
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
Erakond leiab, et tähtsad on noorteorganitsatsioonide töö ja sportimisvõimaluste kättesaadavus igas omavalitsuses, samuti ka avatud noortekeskuste levik. Regionaalpoliitikas väärtustatakse infrastruktuuride taseme piirkondlike erinevuste vähendamist, laialdast internetiühendust, elavat kultuuri- ja hariduselu maal, omavalitsuste osakaalu suurendamist ja mitmekesist koolitus-, ümberõppe- ja nõustamistegevust maakondlikul ja omavalitsuse tasandil. Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Teed, hooned ja ühistransport peavad võimaldama füüsilise puudega inimeste takistusteta liikumist. Koolis peab olema kättesaadav tervislik toit. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust. Tervishoiupoliitikas tuleb tõsta inimeste teadlikkust. Erakond toetab üldisema pikaajalise terviseedendamise programmi loomist. Arstiabi peab olema kvaliteetne.
Advanced search: journals, ,,project management" phrase, article title, ,,library" article title. Massis, B E. (2010). Project management in the library. New Library World, 111, (11/12), 526-529. Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides 5. Leidke artikkel uurimustööst (Research paper), mille sisukokkuvõttes (abstract) on sõnad pensionisüsteem (Pension System) ning mis on ilmunud vahemikus 2010-2012. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Advanced search: journals, ,,pension system"- abstract, phrase, published between 2010-2012, article type ,,research paper" Shen, C & Williamson, J B. (2010). China's new rural pension scheme: can it be improved? International Journal of Sociology and Social Policy, 30, (5/6), 239 250. 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate?
ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa- ja pensionisüsteem Olulisemad väärtused Omand, aeg, vabadus Staatus, tutvused ja välimus Teenindusühiskonnas on suurem osakaal teenindaval sektoril, tööstusühiskonnas aga töötleval sektoril. Teenindusühiskonnas inimestel rohkem vaba aega, tööstusühiskonnas inimestel vähem aega (~12 tunnised tööpäevad). Mõisteid: agraarühiskond vanim ühiskond, mida iseloomustab tööhõive hankivas sektoris,
reisimine. Võib ka pensioni tarbeks koguda. Võimalused: Hoida kulud madalamad kui tulud, kindel % tuludest iga kuiselt panna kõrvale. Võib teha seda ka otsekorraldusega otse kogumisarvele. Laenamine: Ei poolda. Panga nõudmised intressi näol on suured, pigem elan ise tagasihoidlikumalt ja säästan. Pooldan äärmisel juhul kodu ostuks. Kodu on ainus hädavajalik, seda peaks ka tegema mõistuse piirides, ei peaks koormama ennast kohustustega. 9) Eesti pensionisüsteem (3.13) Koosneb kolmest sambast. I riiklik, II kohustuslik- muutus vabatahtlikuks, III Vabatahtlik. Isiklikult mina pooldan, et II on kohustuslik, usun, et kui sinna kogunenud raha võtan välja pensioni eel, on mul seda rohkem siis vaja kui hetkel. 10) Väliskaubandustegevus: Eesmärgid: kaubavahetus, muudab tarbimist kesisemaks, elanike heaolu- tootmiskulud erinevad, võimalik soodsamat kaupa osta. Vahendid rahvusvahelised organisatsioonid: WTO( Maailma Kaubandusorga
Brutotasu ( töötuskindlustus%- pensionikindlustus% - tulumaksuvabamäär 180) x 20% Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on: · kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine; · töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhete lõpetamise hüvitamine koondamise korral; · töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension · III sammas täiendav kogumispension Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast. RENTAABLUS VARADE RENTAABLUS = kasum/koguvara KÄIBERENTAABLUS = kasum/netokäive
Kuidas otsingu läbi viite? Märksõnad peavad olema fraasid, täpsem otsing,(täitmine esimeselt realt), 10 tulemust http://www.emeraldinsight.com/search.htm?ct=jnl&st1=Project+Management &fd1=art&mm1=all&bl2=and&st2=Library&fd2=art&mm2=phr&bl3=and&s t3=&fd3=art&mm3=phr&ys=all&ye=all&at=all&ec=0&ec=1&bf=0&bf=1&s earch=Search&cd=ac 5. Leidke artikkel uurimustööst (Research paper), mille sisukokkuvõttes (abstract) on sõnad pensionisüsteem (Pension System) ning mis on ilmunud Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides vahemikus 2010-2012. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Laiendatud otsing, lisan fraasi, aastateks 2009-1013, artikli tüüpi, saan ühe vastuse. International Journal of Sociology and Social Policy, China's new rural pension scheme: can it be improved? http://www
Ühiskond Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt: · stressis töötaja võib valada pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt; · kannatab ühiskonna tootlikkus; · tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem; · kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem. Tööstressi sümptomid Organisatsiooni tasandil: · töölt puudumine, kõrge personalivoolavus, tähtaegade ületamine, distsiplinaarprobleemid, ahistamine, tootlikkuse langus, õnnetused, eksimused ning hüvitiste või tervishoiukulude suurenemine. Üksikisiku tasandil: · emotsionaalsed reaktsioonid (ärrituvus, ärevus, unehäired, depressioon, hüpohondria, võõrandumine, kurnatus, pereprobleemid);
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on
Keskerakond: Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti ...
mis pikemas perspektiivis võivad riigile kahjulikud olla. Eelarvepoliitilised otsused on Eestis jätkusuutlikud, otsuste tegemisel on mõeldud pikemas perspektiivis ette, arvestavad erinevaid poliitilisi valdkondi ja muude valitsussektori tasandite tegevust ning käsitlevad ühtselt kõiki rahastamisallikaid. Eelarvepoliitilise jätkusuutlikuse kohta võib tuua näite pensionide kohta, tulenevalt sellest et pensioniiga kasvab võib pensionide ja keskmise palga suhe halveneda, mis tõttu võib pensionisüsteem vajada tulevikus lisaotsuseid. See näide näitab, et juba pikemas perspektiivis mõeldakse selle peale, kuidas ajapikku võivad pensionid muutuda ja mis on selle tagajärjeks ning mida saaks teha, et asja parandada. Fiskaalpoliitika puudutab kõiki riigiasutusi, kuid riigi eelarvepoliitika koordineerimist kavandab ja viib Eestis ellu rahandusministeerium. Nimetatud ministeeriumi ülesandeks on planeerida riigiasutuste jaoks erinevaid ressursse ning koordineerida nende
seadusandlus jaoks Monopolidevasta-ne poliitika X Riik sekkub väga vähe Infopuudulikusest ülesaamine X Iganädalal on inftunnid, lisaks pressiteated Kindlustus X Riik ei kindlusta oma rahvast Rahandus-regulatsioon Võrdsuse edendamine Sotsiaalkindlustuse korraldus Ümberjaotav pensionisüsteem X Riik maksab raha pensionisambasse Peretoetused X Paljulapselised pered saavad toetust, lisaks emapalk Aktivistlikud Turust tingitud puuduste X Riik ei reguleeri majandust korrigeerimine Erasfääri tegevuse X Riik ei sekku erasfääri koordineerimine
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaits...
5 Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa. Seevastu kogumispension ja täiendav kogumispension muudavad inimese oma tuleviku peremeheks igaühe pensioni suurus sõltub sellest, kui palju ta oma elu jooksul on pensioniaastateks kogunud. Loodud pensionisüsteem peaks olema võimalikult lihtne. Reformi eesmärgiks on ka riigieelarve tasakaal, varimajanduse osakaalu vähendamine, finantsturgude arendamine ja majanduskasvu soodustamine. Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes täiendavat sissetulekut pensionieas. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene ise kogub oma pensioniks, makstes 2% brutopalgast pensionifondi. Lisaks inimese enda poolt
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
väljatoodud pensionide universaalsetest eesmärkidest. Selle tulemusena peaks sündima pensionisüsteem, mis kannab Eesti ühiskonnas olulisi ülesandeid. Samas on Eesti pensionireformil oma erisusi, mis tulenevad meie situatsiooni erisusest. Nii tooksime Eesti pensionireformi kolme keskse eesmärgina välja: · õigusliku püsivuse saavutamise · finantsstabiilsuse tagamise · poliitilise stabiilsuse saavutamise Kolmeosaline pensionisüsteem I sammas on kohususlik solidaarsusprintsiibil põhinev riiklik pensioniskeem II sammas kohustuslik kogunmisprintsiibil põginev pensioniskeem III sammas on vabatahtlikud kogumisprintsiibil põhinevad lisapensioniskeemid I sammas riiklik pensionikindlustus I samba ehk riikliku pensionikindlustuse sotsiaalpoliitiliseks ülesandeks vanadusea kindlustamisel on tagada kaitse vaesuse vastu rahvapensioni kaudu, samuti euroopa
14. EL hõivepoliitika 4 sammast. · uus ettevõtluskultuur - ettevõtlikuse suurendamine. · töölerakendamise uus kultuur - otsitakse töötuks jäenutele uut tööd. · uuendustega kohanemise uus kultuur - inimesi kurssi viia uute tehnoloogiste vahenditega. · võrdsete võimaluste uus kultuur - soolise diskrimineerimise vähendamine. 15. Sotsiaalse kindlustuse osad. tervisekindlustus, töötuskindlustus, pension. 16. Eesti pensionisüsteem. 3 sammast: 1.sammas- riiklik pension- põhineb ümberjagamisel , tänased töötegijad pma sotsmaksust praeguste pensionääride pensioni. jaguneb: vanaduspension- ennetähtaegne- kuni 3 a enne, vähendadtakse iga kuu eest 0.4 % võrra. Edasilükatud- iga kuu eest suurendatakse 0.9%. Soodustingimustel- kellel on kodus kasvatada puudega lapsi, suurpered, need kes on osalenud tsernobõli koristustöödel. Töövõimetus pension. 40-100%, vaadatske ka staazi.
Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale. Raha võimalik tootlus on kõrge ent ka riskid on kõrged. Hinna kõikumine on suur. 4. Miks on oluline pereeelarve loomine? (2p) See on oluline selleks, et pere jälgiks oma kulusid ja tulusid. Saab vaadata, kust annaks kulusid vähendada ja ei kulutata liialt palju. 5. Selgita kuidas toimib eesti pensionisüsteem (4p) Eesti pensionisüsteem põhineb kolmel sambal: I sammas riiklik pension - peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa. II sammas Kogumispension - põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda
Ei tohi meelega tööd kaotada. Kui suur on see hüvitis? Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse kinni 30% töötaja varasemast töötasust, seejärel 40% (Arvesse lähevad viimasele 3-le kuule eelnenud 9-l kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks) Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölisi, ettevõtjaid, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud on need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks: I sammas riiklik pension II sammas kogumispension (kohustuslik) III sammas täiendav kogumispension (vabatahtlik) Riiklik pension tööpanusest sõltuvad pensionid (vanduspension,töövõimetuspension ja toitjakaotusp) rahvapension, tagab miinimumpensioni neile, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile (rahvapension 128,45 ) Vanaduspension kujuneb kolmest näitajast: põhi ehk baasosa(114,6575), staasiosak
Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse
kuludeni. ÜHISKOND Tööstress mõjutab ka ühiskonda laiemalt: stressis töötaja võib valada pinge välja oma lähedaste ja kaaskodanike peale, suurendades agressiivsust ühiskonnas laiemalt; kannatab ühiskonna tootlikkus; tööstressiga seotud kulud kannab suures osas üldine ravikindlustussüsteem; kui töötaja ei ole stressi tõttu võimeline enam tööle naasma, kannab kulutusi pensionisüsteem. 8 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid MONOTOOMNE KORDUVLIIGUTUSTEGA TÖÖ Monotoonne korduvliigutustega töö (lüh MKT) sunnib töötajat ilma katkestuseta tegema üha uuesti ja uuesti samu liigutusi Sellist tööd tehes on otsustusõigus oma töö üle vähene, puuduvad loomingulisus ja algatusvõime Monotoonset korduvliigutustega tööd võib iseloomustada järgnevalt:
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......
palgasummalt. 20.Mis on ja mida reguleerib kogumispensioni seadus? Eesti pensionisüsteemi koosseis, kuidas moodustuvad pensionisambad ? KOGUMISPENSIONIDE SEADUS1 (RT I 2004, 37, 252) § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1. sammas riikliku pensioni kindlustuse fond 2. sammas toimib isikliku kogumispensioni põhimõttel, finanseerimise aluseks on kindlustatu palgast kinnipeetav 2% makse, millele lisandub sotsmaksu arvelt 4 %. Mõlemad makseosad investeeritakse pensionifondi ning sellest rahast tehakse väljamaksed samale isikule, kes tegi sissemaksed 3. sammas täiendav kogumispension selline, mis peetakse kinni vabal tahtel palgast ja kantakse pensionifondi
kuhu tuleb raha igakuiselt tavatarbijatelt, ettevõtetelt nii riigile, sideettevõtetele, elektrienergia ettevõttele 11. Kas ja kuidas saab maksusüsteemi kaudu mõjutada ettevõtlust ja tarbimist. Nt. Aktsiis. Majandust soodustada: km saan soodustust anda, tõstetakse palka siis need palgad peavad kusagilt tulema, maksud kasvavad, tulumaks kasvab. toidukaupade hinnad tõusevad, inimesed ei pruugi enam nii palju tarbida ja hakkavad omi kulutusi jälgima 12. Pensionisüsteem. Kuidas arvutatakse riiklik pension, millest selle suurus oleneb. Kuidas kujuneb kohustusliku kogumispensioni suurus, millest see oleneb. Mis on 3.pensionisammas. Kogumispensioni arvestatakse töötajatel, kes on kohustusliku kogumispensioniga liitunud (II sammas). Alates 01. jaanuar 1983.a sündinutele on see kohustuslik. Kontrollida. III sambasse ehk täiendavasse kogumispensionisse. See
· muud tulud Väljaminekud: · hüvitiste väljamaksed · tegevuskulud · dividendid 79. Sotsiaalkindlustuse eesmärk ressursside ümberjagamine inimeste vahel, sest osad vajavad mingil ajal rohkem abi kui teised. 80. Solidaarsusprintsiip iga töötav generatsioon maksab nendele, kes enam ei tööta. Kogumisprintsiip - iga isik kogub ise endale pensionikapitali ja saab pensionile jäädes kätte sissemaksed koos protsendiga. 81. Eestis pensionisüsteem: · I sammas - riiklik solidaarsusprintsiibi pension. o Baasosa (114,65.-) o Staaziosak (1 a. 4,343.-) o Kindlustusosak · II sammas - kohustuslik kogumispension. o 2% palgalt + 4% riik sots.maksust · III sammas - vabatahtlik kogumispension. 85. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad: · Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid.
Millised on rahanduse tekkimise · peab olema riik eeltingimused? · kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja (2) kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Nimetage rahanduse · finantsturu efektiivsuse küsimused, valdkonnad (5) · tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, · optsioonide hindamist · arbitraaziteooriat ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
