Külma sõja mõiste, põhjused, osapooled, algus, avaldumisvormid sealhulgas omal valikul üks külma sõja kriis (0)

Ajalugu
Külma sõja mõiste, põhjused, osapooled, algus, avaldumisvormid sealhulgas omal valikul üks külma sõja kriis.
Külm sõda – 2. maailmasõja järgne aastakümneid (~45 a) kestnud pingeseisund kahe leeri vahel, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi ning ähvardas üle kasvada tegelikuks sõjaks (eriti 1962 Kuuba kriisi ajal).
Põhjused peapõhjuseks NSVL -i välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi, et teostada maailmarevolutsiooni. Põhjuseks oli ka demokraatliku maailma püüd kaitsta oma positsioone kommunismi laienemise vastu.
Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja- Vietnam , Kuuba .
Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis-poliitilised liidud – ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon ) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki.
Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA-Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas.
Ühiskond
Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem.
3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast)
Filosoofia
Teema: Kierkegaardi eksistentsialism
Näidisküsimus: Miks on hüpe (leap of faith ) oluline? Too kaks näidet (nt ilukirjandusest, tavaelust) selle kohta, kus hüpe ennast õigustas.
Materjal:  http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html , http://www.youtube.com/watch?v=a67KC1Pr3HQ , Filosoofia ajalugu tipult tipule(E. Saarinen )
Tõsistele Kierkegaardi huvilistele ka üks loeng: http://www.ylikool.ee/et/13/jaan_parnamae
Hüpe on oluline ,sest hüpe määratleb meie olemasolu, Hüpe aitab liikuda edasi. Võime hüpata näitab, et usume endasse piisavalt ja suudame kõik kõhklused kõrvale heita ja hüpata üle kuristiku , mis näib võimatult suur. Pärast hüpet tuleb nauding, inimene mõistab, kui oluline oli hüppe sooritamine ja see avab palju uusi võimalusi.