Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väljendusoskuse kava (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
infotehnoloogia teaduskond
automaatikainstituut
Kodust võõrsile – kes ja miks
Kava
Juhendaja : Rein Paluoja
Dotsent
Tallinn 2012
Teema: Kodust võõrsile – kes ja miks
Eesmärk: Uurida erinevaid variante , miks eestlased lahkuvad välismaale ning miks kodumaale tagasi ei naasta. Lisaks vaadelda inimeste lahkumise negatiivseid külgi ning mida saaks teha, et seda pidurdada
Põhisõnum: Noored lahkuvad välismaale, et panna ennast proovile, otsida uusi kogemusi ning leida paremaid elamistingimusi. Vanemad inimesed teevad seda parema palga ning elu nimel. Selle on tinginud majanduse aeglane kasv ning suur tööpuudus. Noorema - ning vanema generatsiooni lahkumine aga mõjutab Eesti tööturu kvaliteeti.
Kava:
Sissejuhatus:
  • Laialdane inimeste emigreerumine välismaale on kõikidele riikidele halb näitaja, sest see mõjub riigi üldist taset. Kõige rohkem kannatab selle all majandus ning tööjõu kvaliteet, mis omakorda toovad esile uusi probleeme.

Teema arendus:
  • Inimeste lahkumise negatiivsed tagajärjed – Riigi seisukohalt: tekib tööjõu ja spetsialistide puudus, haritud ja kogemustega lahkub , Eestisse jääb vähe oma alale spetsialiseerunud inimesi , üha rohkem hakkab majandus alla käima, pole kedagi kes loob uusi firmasid ja töökohti. Paljud ei tule ka tagasi (näiteks leiavad elukaaslase, loovad pere, lapsed saavad seal hariduse, omandavad teise riigi keele). Inflatsioon
  • Noorte lahkumise põhjused – õppimise raskuse tõttu, tahetakse kohe tööle minna ja kuna eestis madalad palgad , siis minnakse välismaale. Kõrgharidusel hind kõrge (paljudes riikides on see tasuta), loodetakse välismaal paremat haridust saada ning reklaamitakse palju välismaale õppima minekut, erinevad stipendiumid, mis aitavad majanduslikult palju. Tahetakse välismaal tutvusi ja elukogemust saada.
  • Vanema generatsiooni lahkumise põhjused – ei jõuta pere üleval pidada, välismaal parem pensionisüsteem (vanadekodud kvaliteetsemad) (Näiteks Soomes töötad 5 aastat siis saad Soome pensionit, mis kõrgem), välismaal rohkem võimalusi end tõestada, asjad kättesaadavamad, palgad suuremad. Lapsed on
  • Lahendused emigreerumise pidurdamiseks – Teha kõrgharidus kättesaadavamaks (pakkuda tasuta kõrgharidust - kõrgharidusreform) , luua töökohti, erinevate toetuste suurendamine (näiteks lapsetoetus, stipendiumid). Avaliku sektori palkade tõstmine (näiteks arstid lahkuvad välismaale). Mainiks ära ka president Toomas Hendrik Ilvese suurprojekti „ Talendid koju“.

Kokkuvõte:
  • Kõige rohkem on emigreerumises süüdi riigi poliitilised meetmed. Otsuseid tuleb vastu võtta lähtuvalt inimeste vajadustest ning nõudmistest, et tagada kõrge elukvaliteet . Iga vastuvõetud otsus võib mõjuda ühiskonna eluvõimekusele laastavalt, mis omakorda sunnib inimesi koduriigist lahkuma , et hakkama saada.
Väljendusoskuse kava #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ooppa20 Õppematerjali autor
Õppejõud Rein Paluoja.

Sarnased õppematerjalid

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist
6
docx

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist

Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu

Ühiskond
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme

Nõustamine
Majandusalused 2-KT ELA
22
doc

Majandusalused 2-KT ELA

1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võ

Majanduse alused
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada

Majandus alused
Heaoluriigi mudelid konspekt kokkuvõte
58
docx

Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte

1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad saama rahuldatud vastavalt

Heaoluriigi mudelid
Mikro- ja makroökonoomika
34
docx

Mikro- ja makroökonoomika

Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s?

Majandus
Majandus
36
docx

Majandus

ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A  aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast.  absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma  absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile  absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed  absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina  absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga)  ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest

Pangandus
Majanduse abc
16
docx

Majanduse abc

MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind ­ hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus ­ situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus ­ situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus ­ seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria ­ väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapal

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun