VIIRUSED (0)

Viirused
Mario Mäeots
2006
NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil
 
 
Viiruste avastamine
 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus-
mikroskoop , mis lihtsustas oluliselt  mikro -
organismide ( bakterid , protistid, seened)  uurimist .
 Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja 
Martinus Beijerinck  uurisid  tubaka mosai k-haigust ja 
leidsid , et sel e taimehaiguse tekitaja on oluliselt 
väiksem kui  bakter , sest ta ei olnud nähtav 
valgusmikroskoobis.
 
 
 Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat 
nakkavaks elusaks vedelikuks.
 Termin  virus  (eesti keeles vi rus) võeti kasutusele 
hiljem.
  Viroloogia  on  teadusharu , mis uurib vi rusi.
 
 
Kas viirused on elus?
 Viirused asuvad elusa ja elutu looduse  piiril .
 
 
Viirused kui  elusorganismid
 Omavad pärilikkuseainet.
 Arenevad aja jooksul.
 Omavad võimet muutuda.
 
 
Miks ei saa viirusi lugeda 
elusorganismideks?
 Puudub  rakuline  ehitus.
 Ei oma  iseseisvat  ainevahetust.
 Ei ole suutelised iseseisvalt paljuneda.
 
 
Viiruse ehitus
 Kujult sarnanevad vi rused kristal ide, kerade või 
pulkadega.
 Vi rustel puudub tuum ja tsütoplasma.
 Vi rus koosneb valgulisest kattest ja sel e sees 
paiknevast pärilikkuseainest.
 
 
Vi  ruse  ehitus.
 
 
Vi ruste tüübid.
 
 
Viirus  kui  parasiit
 Viirus ei suuda iseseisvalt paljuneda.
 Seetõttu kasutab viirus paljunemiseks teiste 
organismide rakke (peremeesrakud).
 Viirus on rakusisene parasiit.
 Viirused nakatavad väga erinevaid 
organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja 
inimesi.
 
 
Mida teevad viirused inimeses?
 Püsib peremeesrakkude kromosoomides 
mitteaktiivsena pikka aega (nt. herpesvi rus).
 Nakatanud rakus algab  massiline  vi rusosakeste 
tootmine (nt.  gripp , rõuged, marutõbi jne.)
 Vi rusosakeste mõõdukas tootmine (nt. HIV – vi rus, 
mis põhjustab AIDS-i).
 
 
Kuidas viirused võivad inimest  nakatada ?
 Pi sknakkuse teel (nt. gripp).
 Otsese kontakti korral vi rushaigega (nt.  leetrid , 
tuulerõuged).
 Toidu ja joogiveega (nt. maksapõletik, soolestiku 
põletikud).
 Vere või teiste kehavedelike kaudu (nt. AIDS).
 Emalt lootele (nt.  punetised ).
 Si rutajate teel (nt. puukentsefali t). Si rutajaks 
nimetatakse tõvestaja (vi ruse, bakteri) edasiandjat 
teisele organismile (nt. marutõbised loomad).
 
 
Kaitse viiruste eest
 Organism toodab antikehi.
  Vaktsineerimine .
 
 
Inimeste levinumad  viirushaigused
 Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, 
mumps , punetised, leetrid.
 Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud.
 Lastehalvatustõbi.
 Marutõbi.
 Soolatüükad.
 AIDS. 
 
 
Herpesvi rus.
 
 
HIV.
 
 
Marutaudi  põhjustav vi rus.
 
 
Marutaudis koer.
 
 
 
 
Marutaud inimesel.
Papil oomvi rus.
 
 
Rõugeid põhjustav vi rus.
 
 
Rõuged.
 
 
Tuulerõugeid põhjustav vi rus.
 
 
Tuulerõuged.
 
 
Gripiviirus
 Gripp on äge hingamisteede haigus, mida põhjustab 
nakatamine gripivi rusega.
 Gripivi ruse nakkusi esineb igal aastal.
 Vaktsineerimine annab kaitse gripivi ruse vastu 50-
80% juhtudest.
 Ülemaailmsed gripiepideemiad:  Hispaania  gripp 
(1918- 19) – 20 ... 40 miljonit  surnut ;  Aasia  gripp 
(1957- 58) – üle miljoni surnu; Hongkongi gripp 
(1968- 69) – 700 000 surnut.
 
 
Grippi põhjustab vi rus.
 
 
 
 
Gripp levib piisknakkusena.
Gripi vastu aitab vaktsineerimine.
 
 
Suurimad viirushaiguste puhangud Eestis
Hingamisteede haigused
1984 225 592
Gripp
1965 223 031
Punetised
1993 23 446
Leetrid
1965 22 850
Tuulerõuged
1986 14 187
Mumps
1968 13 186
Rõuged
1920 435
Marutõbi
1946 9
 
 
Aitäh!