PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan MAATURISM Referaat Pärnu 2012 SISUKORD Maaturism 3 Maria Talu 3 Lepanina Hotell 4 Riida Turismitalu 5 Kasutatud kirjandus 6 Maaturism Maaturism on väljaspool linnakeskonda, see tähendab maakeskonnas.Maaturismi olulisteks komponentideks on maaeluline vorm ja sisu.Maaturism hõlmab loodus-ja taluturismi.Maaturismi alla kuuluvad puhkekülad,kodumajutus,puhkemaja,hostel,külalistemaja,motell ja hotelli. Maaturismi ettevõtetes on igal inimesel ning lastega peredel hea puhata ja veeta aega.Hea on pidada konveretse ja seminare. Maria Talu Maria talu asub Pärnumaal 32 km kaugusel Pärnust möö...
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina Kämping & Karavan - Konse Karavan-Kämping ja Motell Victoria Hotell Asukoht: Pärnu kesklinn Hinnad: Ühene 800.- Kahene 1 150.- Minisviit 1 400.- ERIPAKKUMISED Kodulehelt broneerides majutus kuni 40% soodsam Teatrisõpradele - Endla te...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Heino Kiik ,,Maria siberimaal" Referaat Koostanud: Reelika Lõhmus 12B Juhendaja: õp.Tiiu Neeme Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Heino Kiik...................................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................3 Kiik on pälvinud romaanivõistlustelt kaks auhinda ("Tondiöömaja" 1970, I koht ja "Elupadrik" 1985, II koht), ka on kaks tema tööd leidnud äramärkimist. (1).....................3 Teoseid......................
Mõis ja talu Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B Mõisa lühiajalugu Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest olulisemat rolli. Rüütelkondadena tuntud ...
Eesti 17.sajandil Eva Maria Soodla Sisukord Baltimaad pärast Liivi sõda Eesti rahvas 17.sajandil Mõis ja talu Rootsi püüded Liivi ja Eestimaad rootsistada Vaimuelu Rootsi ajal Baltimaad pärast Liivi sõda PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti Poolale Kuna aga mõlemad riigid tahtsid võimu kogu Baltikumi üle, puhkes Rootsi ja Poola vahel uus sõda Ülemvõimulistele pingetele lisandusid ka usulised kokkupõrked 1629.aastal Altmargi rahuga võitis sõja Rootsi 1656.aastal vallutasid venelased Tartu ja piirasid riiat, kuid kuna Rootsi oli sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist ClicCkl iiccko nic toon a tdod a pd idc p tuirceture Eesti haldjusjaotus pärast Liivi sõda Eesti Rahvas 17.sajandil Kolmandik taludest...
Kristjan Palusalu Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodum...
E-Ained toiduainetes Martin Kristal T11HT Valla Võileivavorst E422 Glütserool Hommikuhelbed, maiustused ja jäätis. Suurel hulgal võivad tekitada peavalu, iiveldust. E450 Difosfaadid. Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud Kõrvalmõjud pole teada E452 Polüfosfaadid Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Kõrvalmõjud pole teada E621 Naatriumvesinikglutamaat Lihatoidud, valmistoidud, lihaleeme- puljongikuubikud, salatikastmed, kuivkastmed, maitsesegud. Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla...
Päevaleht 19.08.1938 Ajalehes on kajastatud põhiliselt Eestikesksed uudised: Rahe laastamistöö Võrumaal, Juulis suurenesid hoiused 202 mln krooni, Saaremaal paljastati puskarivabrik, Kolme lapse tulesurm jms uudistest, mis võik vähemalgi määral rahvale korda minna. Ajalehest võib leida ka selliseid uudiseid, mis otseselt ei ole Eestiga seotud: Lätis uus haridusminister, Shanghais tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama. 1) Ajalehte analüüsides ei leidnud ma ühtegi tõlgitud lugu, kuid leidus rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit Napoleoni aegsest suur romaanist ,,Armastus ja võitlus", kus räägitakse Unno ja Maria armuloost ja nende el...
Kodutöö Maria Fris-Semjonova JU149 Presidendi kõne analüüs 14. sptembril 2015 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas Riigikogus kõne „Tehkem Eesti uuemaks“. Mulle meeldis presidendi kõne, sest minu meelest oli ta väga aus ja arusaadav mitte ainult Riigikogu liikmetele, vaid ka tavalistele inimestele, kellel õnnestus seda lugeda või kuulda. Laused ei ole liiga pikad, välja toodud näided, põhimõtted, mis on igaühele tuttavad ja arusaadavad. Presidendi kõnes olid kasutatud järgmised retoorilised vahendid: Metafoorid: Euroopa seisab silmitsi uue kriisiga, oleme jäänud sõjamöllust eemale, vaatame tõele näkku, ühes aidas on sulased vist pikka aega vargil käinud ja p...
Valga Põhikool BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING Referaat Raigo Kõvask 8.a klass Juhendaja:Harry Zilensk Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................lk.3 Elulugu.............................................................................................lk.4 Tunnustused.................................................................................lk.4 Teosed...................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur Rühm T11 HT TOIDUMÜRGISTUSED Clostridium perfringens Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Piia Maria Nahkur Toidumürgistused SISSEJUHATUS Referaat keskendub erinevate toidumürgistuste ülevaatele. Veidi täpsemalt kirjutasin Clostridium perfringensist. Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumür...
Filmid Eva Sikemäe 11.a Sisukord 1. Viimne reliikvia 2. Siin me oleme 3. Nimed marmortahvlil 4. Mina olin siin 5. Helisev muusika 6. Üksinda kodus 1 7. Pohmakas 8. Täna öösel me ei maga 9. Päästke Willy 10. Päästke Willy 2 11. Kasutatud kirjandus Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on eesti film aastast 1969. Hans von Risbieter tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Viimne reliikvia Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. Siin me oleme Ühe Muhumaa rahuliku talu õuele veereb väike sapakas, kust ilmub välja kummaline perekond: võimukas proua, tema käpa all olev kokutajast abikaasa ning müstiline ...
,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Intriig. Intriigiks on sõja areng raamatu käigus ja selle mõjud inimese psüühhikale. Teose kesksed sündmused on: lahingud, kus peategelase Pauli sõbrad, klassikaaslased, kokku 7 poissi on läinud vabatahtlikult sõtta; paljud neist saavad vigastada ja surevad; keset raamatut saadetakse Paul kahenädalasele puhkusele; peategelane (Paul) saab teada, et ta emal on vähk; peale puhkust suundub noormees vangilaagrisse valvuriks; mõne aja pärast saadetakse ta uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öelda...
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque 1. Tegelased · Tjaden: Kõhn poiss ja ametilt lukksepp. Oli kompanii suurim söödik. · Müller V: Kandis raamatuid kogu aeg endaga kaasas, sest õppis sõjajärgseteks eelküpsuseksamiteks. Oli Pauli klassivend. · Müller: Ta oli üpris ettenägelik, kui paraku juhm poiss. Ta saab endale Kemmerichi saapad, kuid pärast valgusraketiga kõhtu saamist sureb. Hiljem saab need saapad endale Paul. · Albert Kropp: Väikest kasvu noormees, kellel oli väga hea pea, mis sai paljudest keerukatest asjadest aru. Oli Pauliga väga hea sõber ja ka klassivend. Sai killu jalga, mille tõttu talt see ka amputeeriti. · Leer: Täishabemega noormees. Talle meeldisid lõbutüdrukud. Käis Pauliga samas klassis. Sureb lõhkise puusa tõttu, mille põhjustab mürsukild. Õige surma...
Rocca al Mare Kool Juhan Viiding (1948-1995) Luuleraamat Hanna-Maria Tammo Tallinn 2009 Sisukord 1. Sisukord ...............................................................................lk2 2. Juhan Viiding ........................................................................lk3 3. Elukäik ................................................................................lk3 4. Looming ..............................................................................lk4 5. Luuletusi ..............................................................................lk6 6. Kasutatud allikad.....................................................................lk9 2 Juhan Viiding(1948-1995) Juhan Viiding...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Vaatamisväärsused Pärnumaal Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd...
zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine...
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Üllar Piir 11.B klass Hendrik Visnapuu ,,Amores" Referaat Rapla 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................3 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST.....................................................................4 3. LOOMINGUTEE ALGUS..............................................................................4 4. KOGUMIK ,,AMORES".................................................................................5 5. KRIITIKA/ARVAMUSED.................................................................
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Suure algustähega: · Nimed (isikud, olendid, kohad, maad, raamatud, taevakehad vms.) Martin Laadoga, Tallinn, Jupiter · Nimi ja nimetus koos õde Mare, Viljandi järv, Pärnu mnt, muinasjutt ,,Pöial-Liisi" 1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Ra...
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
Tallinna Tehnikagümnaasium MÕISADE AJALUGU REFERAAT Tanel Rentik 5b klass jaanuar 2008 Veel keskajal meenutasid mõisahooned tihtipeale tavalisi talu maju. Kaheksateistkümnenda sajandi lõpus hakkasid mõisnikud välismaa eeskujul ehitama uhkemaid hooneid. Nende kõrval rajati kaunid ja suured pargid paviljonide ja kunstjärvedega. Mõisniku toidulauale ilmusid uhked ja kallimad road, tallidesse välismaa traavlid ja kalessid. Hakati jooma koduse õlu asemel hoopis välismaa veine. Mõisad hakkasid peagi muutuma. Lisaks mõisale ja ilusa suure pargile kuulusid mõisnikule veel hobusetallid, tõllakuurid ning aiad. Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad, viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. ...
Otepää looduspark Maria Loomine Otepää looduspark moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1957. a määrusega Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti 1979. a määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Piirid õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Otepää looduspark asub Valga maakonna Neljas tase põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Viies tase Sangaste valla maadel. Looduspark hõlmab otepää kõrgustikust keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku ...
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud, aristokraadid ja seltskonnadaamid. Henry IV mõrvasid jesuiidid. Tema surma järel tabasid riiki tagasilöögid. Kuna troonipärija Louis XIII oli alles 9. aastane, valitses riiki tema ema Maria de Medici. LOUIS XIII (1610-1643) 1610. a. Henry IV tapetakse ja troonile asub ...
Kool Nimi Klass KAAREL EENPALU Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................... 3 2. Haridus .......................................................................................... 4 3. Sõjaväeline tegevus ........................................................................... 4 4. Poliitiline tegevus ............................................................................. 4 5. Talupidamine .................................................................................. 5 6. Muud ametid ................................................................................... 5 7. Ühiskondlik tegevus ........................................................................... 5 8. Tunnustused .....................................................................
Maria Krinal PH Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" on August Gailiti pitoreskne romaan seitsmes novellis, mis ilmus esmakordselt 1928. aastal. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suviti ringi, otsimaks inspiratsiooni oma raamatutele. Tema välimuse kirjeldus on üsna lihtne ning huvitavaks aksessuaariks tema juures on kannel. Ta satub väga erinevatesse paikadesse igasuguste inimeste juurde ning kuigi Nipernaadi ei ole kõige ilusam mees, suudab ta oma ilusate ja pealtnäha siiraste sõnadega paljud naised endasse armuma panna. Mees luiskab end olevat küll parvepoiss, köster, taluperemees, sookuivataja ja isegi kolme noormehe kauge sugulane, ent vale välja tulles suudab ta alati põgenema pääseda. Kõigile naistele...
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impu...
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI LUULE Referaat Henri Allik 9.b klass Kuressaare 2008 Contra Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval ...
GÜMNAASIUM KERSTI MERILAASI ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Koostja: 2007 SISUKORD Lisa 2 13 SISSEJUHATUS Igal ajastul on olnud Eestis palju silmapaistvaid kirjanikke ja luuletajaid. Mõned neist on vähem silmapaistvamad, teiste teosed on jälle väga tuntud. Kersti Merilaas on oma aja üks armastatumaid luuletajaid, näite- ja lastekirjanikke. 2 Ta on kirjutanud päris palju teoseid terve oma elu, kirjutamist alustas juba päris noorelt. Järgnevas tahaksingi anda pisut põhjalikumat ülevaadet Kersti Merilaasi elust ja tema loomingutest. I KERSTI MERILAASI ELU 1.1. Kersti Merilaasi lapsepõlv Kersti Merilaas (sünd. Eugeenia Mooberg 24.11.19138.03.1986...
Eesti valitsemine Põllumajandus 19. s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja...
KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevu...
Erich Maria Remarque ,,Tagasitee" 1) Kirjelda romaani tegevusaegse Saksama olustikku (miljöö, meeleolud). Saksamaal olid väga halvad ajad. Terve maa oli pikast sõjast räsitud. Saksamaa oli rüüstatud ja vaesuses. Ühelt poolt valitses majanduslik kaos, inimestel polnud süüagi. Maal oli olukord natuke kergem kuna inimestel olid loomad ja oma saak, mis karanteerisid kaetud toidulaua. Linnas oli aga seis katastroofiline ja seetõttu käidi rongiga linnast eemal, taludest toitu palumas ja varastamas. Samas ei olnud ju ka oma talu pidavatel inimestel võimalik kõiki ära toita. Üritati oma viimaseid väärisesemeid, mööblit vms. vahetada toidu vastu. Tekkis must turg, mille kaudu said rikkaks üksikud liigkasuvõtjad, kes kasutasid olukorda väga edukalt enda kasuks. Teiselt poolt oli tekkinud palju erinavaid äärmusgruppe, mille tõttu valitsesid Saksamaal revolutsioonilised meeleolud. Riigil puudus ühtne tugev võim ja sõjavä...
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
TARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND Maria Urbel MUUSIKA KIRIKUS Referaat Juhendaja : Kaido Soom Tartu 2009 Mis on kirikumuusika ? Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja. Piltlikult öeldes lisab heli sõnale füüsilist ja vaimset resonantsi, ta teeb kuuldavaks inimhinge sisima kõne. Üldisel kultuurimaastikul võib kirikumuusikat nimetada ka nisikultuuriks, kuna ta teenib ühiskonnas kindlat huvigruppi ning joonistub väga selgelt välja üldkultuurilisel taustal. 1 Kirikum...
Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda. · Hermine Kurtisaan, kes on oma isiksuselt küllaltki vastandlik Harryle. Rõõmus, lõbus, salatsev, impulsiivne, ei võta kõike liiga tõsiselt. Näeb Harry küllaltki hästi läbi. · Pablo Nooruslik saksofonimängija, kes on täie hingega andunud muusikale. Väga lõbus ja ei võta elu liigtõsiselt. Harryle tu...
A.H. Tammsaare ELU JA ARMASTUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Teose autor lk 4 Teose sisu kokkuvõte lk 5 Arvamus lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus ,,Elu ja armastus" on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu. Teose autor Eesti suurim romaanikirjanik - Anton Hansen Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Tal oli ko...
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
…KOOL JOHANN KÖLER Referaat Autor: …, 10. klass … 2018 JOHANN KÖLERI ELULUGU Johann Köler sündis 1826. aastal 8. märtsil Viljandimaal Vastemõisa vallas. Ta oli Kööbra Tõnise talu saunike Kai ja Peet Köhleri seitsmes laps. Üheksa-aastaselt saadeti ta elama venna Tõnise juurde Viljandisse. Köler asus õppima Viljandi elementaarkooli ja hiljem kreiskooli. Pärast kolme aastat kreiskoolis polnud Köleril rahalistel põhjustel võimalik edasi õpppima minna ja ta läks tööle Vastemõisa valitseja Faberi juurde. Tulevane kunstnik abistas Faberit arvepidamises ja kirjavahetuses. Mõisavalitseja märkas, et Köleril on joonistamisannet, kui nägi tema paberilehele joonistatud taime. Peremees lasi tal pärast seda joonistada mitmeid viinaköögi masinaid. Hiljem päris Faber, kelleks Köler saada tahab, k...
Jaan Kross “Keisrihull” AJASTU, MILJÖÖ Taust – Tegevus algab 1827. aastal, troonil on Aleksandr I(keiser kuni 1825) asendab tema vend Nikolai I. Eesti talurahvas on vaba juba 1819 aastast alates. Aleksandri valitsemise ajal võeti vastu palju reforme, näiteks Talurahva seadus, taasavati Tartu Ülikool jne. Antud ajastul olid siiski alles seisused, seega ei pooldatud erinevate klasside vahelisi abielusi. Seetõttu tauniti ka peategelase Timotheus von Bocki ja Eeva abielu. Samuti oli naistel vähem õigusi kui meestel, olenemata seisusest, sama kehtis ka Romanovite suguvõsale:“noh, ega Maria Fjodorovna ei saa sul Timo vabaks laskma hakata … peale heategevuse pole poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai,...
(kool) Mooste mõis Referaat Koostaja: (nimi) (Koht, aasta) Sisukord Ajalugu 1.1 16.sajand (lk 3) 1.2 18.sajand (lk 3) Perekonnad 1.3 Esimesed Nolckenid (lk 3) 1.4 Gustav von Nolckeni aeg (lk 4) 1.5 Axel von Nolckeni aeg (lk 5) 1.6 Eduard von Nolckeni aeg (lk 5) Mõisa-ala iseloomustus (lk 5) Mõisas asuv kool (lk 6) Mõisa paranormaalne pool (lk 6) Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile. Kuni Poola võimu lõpuni kuulus see küla tema pojale Caspar Sturzile. 1625. aastal kuningas Gustav Adolf läänistas Moisekatzi ja Kaugositzi (eesti k. Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von...
KIRJANDUSE KONSPEKT Kohustuslik kirjandus: · Romaanid 1. ,,Oliver Twist" 2. ,,Punane ja must" 3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajasta...
1. Tuglase elu ja looming ? elukäik Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti a...
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurik...
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi h...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Siret Püi T11ME E-AINED Iseseisev töö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2009 2 Siirup( troopiliste puuviljade maitseline) E950 - Atsesulfaamkaalium (ka atsesulfaam K) Kasutusala:Karastusjoogid, mahlad, jäätis, marmelaadid, dzhemmid, shokolaad, maiustused saiakesed. Omadused:Magusaine. Kõrvalmõjud:Kuna on üks uuematest suhkruasendajatest, ei teata kõrvalmõjusi. E951 - Aspartaam Kasutusala:Karastusjoogid, mahlad, hapendatud piimatooted, jäätis, suhkruasendajad, närimiskummi. Omadused:Magusaine, lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud:Mõned inimesed võivad olla allergilised aspartaamile. Võib tekitada peavalu. Loomkatsetes on tekitanud epilepsiat. Aspartaami kõrvalmõjudest 2/3 on neuroloogilised või käitumishäired, nagu näiteks ahistustunne, ärritustunne, masendus, unetus, pearinglemine. Epilepsia puhul ettevaatust. E952 - Tsükla...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksa...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
