Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Filmid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Filmid #1 Filmid #2 Filmid #3 Filmid #4 Filmid #5 Filmid #6 Filmid #7 Filmid #8 Filmid #9 Filmid #10 Filmid #11 Filmid #12 Filmid #13 Filmid #14 Filmid #15 Filmid #16 Filmid #17 Filmid #18 Filmid #19 Filmid #20 Filmid #21 Filmid #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eva Sikemäe Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
59
pptx

Ajatud filmid

Ajatud filmid Nelli Baljasnaja Ave End Valentina Fedjaeva Olga Kapustina Anna Sulojeva Robertallan Tuisk 07.11.2018 ETTEKANDJA: Nimi Perenimi / [email protected] FS180 Sisukord filmid, mis väärivad ajatu filmi tiitlit Titanic Teisikud Harry Potter Kokkuvõte · Titanic · Teisikud · Harry Potter · Viimne reliikvia · Forrest Gump · The Grand restaurant Kasutatud allikad Forrest Gump (1994)

Ajalugu
thumbnail
8
pptx

Filmi žanrid

Thriller, action, katastroof, seiklus, ja õudusfilm Action filmid Action filmid on filmi zanr, mis põhineb palju füüsilisel actionil, ehk siis kiirel ja nö. raskel tegevusel Action filme hakati tegema 1970ndatel Action filmid on vägagi seotud thriller ja seiklus filmidega Tavaliselt on action filmide "kangelased" mehed, kuid lähiajal on nendeks ka paljud naisnäitlejad Kuulsaimad action filmide näitlejad on näitkeks Sylvester Stallone, Arnold Schwarzenegger ja Bruce Willis Katastrooffilmid Katastrooffilm räägib tavaliselt erinevatest katastroofidest, nagu näiteks suured lennukiõnnetused, linnade välja suremised jne. Katastrooffilmid olid samuti laineid löövad

Kirjandus
thumbnail
8
ppt

Filmikunst

FILMIKUNST Janno, Hendrik, Vahur, Aednik. 9c Filmikunst Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed ja filmid. Filmikunsti jaotus. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Zanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla. Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele. Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia. Filmikunsti ajalugu. 1895 leiutasid Auguste ja Louis Lumière

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Essee õudusfilmidest

See tähendas, et tegevuspaigaks olid tavaliselt kõhedates vanadest mõisades, lossides või udustes, hämarates ning varjuderohketes paikades. 19. Sajandi lõpul ning 20. Sajandi alguses olid filmide peategelasteks vampiirid ja koletised. Näiteks filmides ,,The Vampire", ,,A Fool There Was", ,,Nachte des Graunes", ,,Drakula Halala", ,,Nosferatu, A Symphony of Horror", oli peategelaseks vampiir. Eriti kustumatu mulje jättis just viimane film, mis on siiani jäänud õudusfilmide ikooniks. Olenemata sellest, et tegu oli tummfilmiga, on selles filmis kõik õudusfilmile olulised elemendid, kasutati väga hästi ära varju ning hämarust, tegevuspaigad olid hoolikalt valitud kõhedad vanad hooned. Tegu on väga hea 20. sajandi alguse õudusfilmi näitega. Filmis on esindatud väga hästi tolle ajastu filmi omadused. Mustvalge filmi eeliseks ongi see, et heli ning värvi puudumisega on saavutatud eriline õõva tekitav õhkkond, kus

Filmikunst
thumbnail
1
doc

Viimne Reliikvia

Viimane Reliikvia Lühikokkuvõte: Film toimub 16. sajandi keskpaigal. Ajaloost on teada, et Pirita klooser põletati ja vallutati maha aastal 1577 Venelastest sissetungijate poolt. Filmis ei ole seda arvestatud ja Vene tsensuuri tõttu olid filmis Venelaste asemel talupojad. Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969. aasta varakevadest hilissügiseni ja seda mitmes paigas ­ Tallinna vanalinnas, Virtsu rannas, Kuressaare lossis, Muhumaal, Ahja jõe ürgorus Taevaskojas ning Koiva jõe ääres ja Ziles Lätimaal. Rezissöör: Grigori Kromanov. Sündis kaheksandal märtsil 1926. aastal. Lahe külas. Oli Eesti teatri ja filmilavastaja. 1953. aastal lõpetas ta GITISe stuudio.

Filmid
thumbnail
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii orkestrimuusikat, koorimuusikat kui ka muud instrumentaalset muusikat, mis on hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music) Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes rezissööri nägemusest filmist. Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014) Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi rezissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirezissööri poolt

Muusika ajalugu
thumbnail
4
docx

Arutlus filmis „Asjade lugu” nähtu põhjal.

Arutlus filmis „Asjade lugu” nähtu põhjal. (B) Geoloogia tunnis vaatasime lühifilmi, mis kandis nimetuse ,, Asjade lugu“. Film oli väga õpetlik,tõsine ning käsitles tänapäevast probleemi, ehk nimelt seda, kuidas inimesed asju kasutavad. Inimesed ei mõtle sellele, kuidas on need asjad saadud, või mis nendega edasi saab, kui me neid enam ei vaja. Film ise oli aga ülesehitatud lihtsalt, huvitavalt ning samas ka lõbusalt. Filmi põhiideeks oli teha inimestele selgeks tarbekaupade elutsükli mudeli põhietapid. Sealseletati täpselt lahti, kuidas hangitakse materjale, toodetakse kaupu, nende müümisest, kasutamisest ning utilisatsioonist. Jutustuses avatakse meile silmad selle mudeli nn ,,tumeda poolele“ ning rääkitakse ka nende omavahelistest seostest, kuidas nad mõjutavad inimest, ühiskonda ning meie planeeti üleüldiselt.

Filmid
thumbnail
8
docx

Vesterni žanr ja filmiarvustus

Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul. Helifilmi

Filmikunst



Lisainfo

peamiselt eesti filmid, pildid+ vaata tekstiosa selle esitluse juurde pealkirjaga filmid (esitluse jaoks)

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun