Mõis ja talu (0)

Mõis ja talu
Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium
Julia Smirnova
10.B
Mõisa lühiajalugu
Nii ordu kui ka
piiskopkonnad hakkasid
vallutatud alade
haldamiseks maid
läänistama saksa soost
vasallidele. Nii tekkisid
esimesed mõisad.
Lisaks rajasid neid ka
ordu, piiskopkonnad ja
kloostrid oma
mitmekülgse
majandustegevuse
tarbeks.
Keskaja lõpuks oli Eestis
rajatud ligi viissada mõisat.
Valdav enamik neist olid
hoonestatud tagasihoidlike
puitehitistega, kuid ligi
sadakond mõisat oli välja
ehitatud kivist kindluselamute
ehk vasallilinnustena.
16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed
linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate
teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised
vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest
olulisemat rolli.
Rüütelkondadena
tuntud
aadliühendused
täitsid Eestis
omavalitsuslikke
funktsioone kuni
Esimese
maailmasõjani.
Mõisate
peatüübiks
kujunes
niinimetatud
rüütlimõis, mille
omanikul oli hulk
seisuslikke õigusi,
aga ka palju
riiklikke kohustusi.
Tollal käis mõisate
loomine ja
hävitamine tihti
käsikäes, sest 17.
sajandi arvukad
sõjad (Poola-
Rootsi sõda,
Rootsi-Vene sõda)
laastasid ja
hävitasid neid
parajal määral.
18. sajandiks oli mõisate arv kasvanud tuhande
piirimaile.
Kokkuvõte
Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisad, mis
kuulusid baltisaksa mõisnikele.
Teine rühm oli riigi- ehk kroonumõisad. Need
mõisad rentisid aadlikud, kellel ei olnud oma
rüütlimõisa.
Kolmanda rühma moodustasid krikumõisad ehk
pastoraadid, mis andsid elatist kirikuõpetajatele.
Mõis ja talu
Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike
maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonega.
Mõis avaldas talule teatud mõju. Mõisast õppisid talupojad uusi
majapidamisvõtteid, võeti üle mitmesuguseid tavasid, näiteks
õpiti kohvi jooma.
Enamasti jäi mõis talupojale siiski võõra võimu keskuseks.
Talupoeg ei tohtinud mõisa peakusest siseneda, mõisaõues pidi
ta aupaklikult mütsi maha võtma. Mõisnikud võisid talupoegi
karmilt karistada. Palju sõltus muidugi mõisniku isikust. Nii
heade kui ka kurjade mõisnike kohta kõneldi mitmesuguseid
jutte veel sada aastat pärast seda, kui nad olid surnud. Oli
mõisnike, kes rajasid koole, püüdsid talupoegade elujärge igati
parandada. Mõnikord on niisuguse suhtumise põhjuseks
mõisniku osaliselt eesti päritolu. Näiteks Liivimaa tuntud
hobusekasvataja, maadeuurija Middendorfi ema oli eestlanna.
Tavaliselt püüti eesti päritolu siiski maha salata.
Mõisnikud püüdsid anda oma
lastele hea hariduse. Paljud
mõisnikud olid
kultuurihuvilised ja käisid
tihedalt läbi Euroopa
haritlastega. Eestis sündisid ja
kasvasid üles mitmed tolle aja
tuntud riigitegelased,
sõjaväelased, teadlased ning
maadeuurijad. Hulk mõisnikke
oli aga huvitatud
mõisamajapidamise
edendamisest. Nad kasvatasid
ja aretasid tõuloomi, tõid
mõisasse uusi aia- ja
põllukultuure, kuivendasid
maid, aretasid uusi viljasorte ja
püüdsid uuendusi ka
talupoegadeni viia.
Infot võtsin:
http://www.mois.ee/ajalugu/
http://et.wikipedia.org/wiki/Talu
Ajalugu õpik 5. Klassile
Autorid: Eha Hergauk, Mart Laar, Maria Tilk.
Pildid leidsin:
http://www.hanila.ee/gfx/pildid/polli/polli_talu1_peksar.jpg
http://www.evm.ee/failid/Image/Sassi-Jaani%20talu.jpg
http://static1.album.ee/files/09/711/large_16609711_jzUk.jpg
http://www.elmaritalu.ee/img/talubanner_300.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/2/2f/Tooma_talu_Koguval.jpg
http://blogi.ee/marditalu/files/2009/05/aamaipuhad-mardil-158.jpg
Tänan kuulamise
eest!