Urmas Sisask (2)

Urmas Sisask
Referaat
Koostas:
2008
Elulugu
Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm.
Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale on teinud Temast ühe omapäraseima isiksuse eesti muusikaloos. 1985. aastal ilmus Tema esimene sümfoonia.
Astronoomiast sai ka Tema loomingu üks inspiratsiooniallikas ning elades Jänedal, avanes tal võimalus rajada Jäneda mõisa lossitorni omalaadne muusikatähetorn- planetaarium. Aastatega on see koht tänu Sisaskile kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Seal toimuvaid loeng-kontserte ja astronoomilisi vaatlusi seostab ta muusikaga, millest mõjutatuna on valminud ka mitmed tähistaeva ainelised teosed, millest suurem osa kuulub klaverimuusika valdkonda ning osa ka filmi- ja teatrimuusikale.
Looming
Kogu tõe enese kohta on ta ise kokku võtnud raamatus "Põhja- Eesti südamaadel" .Urmas Sisask on öelnud: "17 miljardit aastat vana universum on hiiglaslik " orel ", mille leiutas Jehoova. Galaktikad , tähed, planeedid , komeedid ning teised kosmilised kehad ja süsteemid on tänu gravitatsiooniseadustele selle "hiiglaoreli" viledeks – see on minu elu ja töö credo . Universumi muusikainstrumendi kooskõla tundmaõppimine ja rahvale kuuldavaks tegemine on minu missioon . Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid pigem muusika üleskirjutajaks." ("Põhja- Eesti südamaadel" 1997, lk 161).
Sisaski looming on väga lai ning esindatud on mitmed žanrid. Ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat. (valminud on ka teoseid lastele). Sageli hoiab teost koos intensiivne, lausa maagiline rütmivoog.
Suur osa tema loomingust on seotud just tähistaevaga, see kajastub juba tema esimestes suuremates teostes: "Tähistaeva tsükkel" klaverile, 1987; "Plejaadid" klaverile, 1989; "Linnutee galaktika " kahele klaverile, 1990; "Andromeeda galaktika" klaverile (kaheksale käele, 1991). Töö käigus koondas helilooja miniatuurid kahte sarja , pealkirjadega „Põhjataevas“ ja „Lõunataevas“, kusjuures mõlemasse neist kuulub 22 miniatuuri. Aastal 2003-2004 lisandus tsüklile veel kolmaski sari „Eesti rahvataevas“ kahele klaverile, mis põhineb rahvaviisidel. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil Ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas Ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas.
Sisaski huvi astronoomia vastu tekkis väga noores eas ning püüd siduda seda muusikaga, mõjutas Tema tulevasi teoseid vägagi suurel määral. Helilooja on kirjeldanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koduse remondi tõttu oli klaver toast õue tassitud ning 14-aastane muusik tähesäras mängis. Helilooja on katsunud muusikas edasi anda enda silmaga nähtud protsesse ehk kõiksuguseid looduses toimunud muutusi.
Urmas Sisask ei seo oma teoseid mitte ainult astronoomiaga, vaid Tema loomingus on olemas ka teine tahk, Ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu koondnimetusega " Gloria Patri" (1988). See kogumik tähistab uue etapi algust Sisaski loomingus, sest sealtpeale ongi Sisaks keskendunud peamiselt vaimulikule koorimuusikale. Väiksemate tööde kõrval on ta loonud neli missat.
Just nimelt koorilooming on see, mis on Urmas Sisaskile toonud kõige enam rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav helimaailm, mis justkui pärinekski (XX sajandi lõpukiirust arvestades) ühest teisest galaktikast. Segakoorilaulud: "Ave Maria", "Eesti vobla – forell", "Mõtelda on mõnus", "Jõulupalve", "Kui armsast Jõulupuu nüüd hiilgab", "Üle kodumäe"; poistekoorilaulud: "Kiitkem südamest Mariat"; poistekoorile ja solistile "Heliseb väljadel".
Paljud vaimulikud suurvormid on lihtsas helikeeles, et neid saaksid laulda ka mitteprofessionaalsed koorid . Nakatav rütm ja väga lihtne helikeel on teinud ka paljud tema vaimulikest lauludest ülipopulaarseiks, nagu näiteks laul "Kiitkem südamest Mariat".
Urmas Sisaski töötuba nii loeng-kontsertite, astronoomiliste vaatluste kui ka loomingu jaoks.
Urmas Sisask on öelnud, et teose kirjutamiseks ei ole Tal vaja muud, kui head tähtedeseisu ja inspiratsiooni. Ta on hoobelnud, kuidas Ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui Tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja hetkeline loomehoog peale tuli, haaranud Ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud.
Esimesed sammud oma tõe otsingul :
1969- esimene sõrmepuudutus klaveriklahvile Lohusalu algkoolis.
1971 - esimene avalik esinemine,
esimene põgus tutvumine tähistaevaga.
1972 - esimene enda valmistatud 5m kõrgune tähetorn.
1973 - esimene enda valmistatud prilliklaasidest
Galilei- tüüpi teleskoop ;
esimene külaskäik Tallinna Tähetorni.
1974 - esimene heliloomingu tund Anatoli Garšenki juhatusel.
1975 - esimene tähismuusika pala.
1977 - esimene kokkupuude okupatsioonivõimude vägivallaga.
1980 - esimene suurvormis teos " Klaverikontsert ".
1981- esimene kontsertvälisreis.
1984 - esimesed tööd lastele.
1985 - esimene sümfoonia ja esimesed elamused uues elu- ja töökohas Jänedal.
1986 - esimene loominguline kriis.
1987 - esimene osa tähistaevatsüklist "Põhjataevas" sai valmis.
Lõviosa Urmas Sisaski loomingust on sündinud hilistel öötundidel Jäneda lossi tornis tähti vaadates ja saalis klaveri taga muusikat üles kirjutades. 1994. a. sai valmis Jäneda muusika - tähetorn, mis on tänaseks võetud Eesti Kontserdi nimekirja.
Urmas Sisask