Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital, aeg, organisatsioon) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni järgmisse etappi ning lõpptarbijani. 3-25%. Voog on ajas pidevalt kulgev katkematu protsess. Voogu mõõdetakse selle kvantiteediga teatavas ajaühikus nt käibega kuus, saadetiste arv päevas jne. Transpordivoog neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Võivad liikuda firmade sees või firmade vahel.
Logistika Logistika hõlmab järgmisi valdkondi: · Laotegevus · Laovarud · Veondus · Info · Pakkimine · Korje Logistika on see tarneala juhtimise osa, mis planeerib, teostab ja kontrollib lähtepunkti ja tarbimiskoha õigemaid ning efektiivsemaid kaupade, teenuste ja kaasneva informatsiooni edasi- ja tagasisuunalisi voogusid ning hoiustamise eesmärgiga täidab kliendi nõudeid. Logistiku töö on eelkõige meeskonnatöö, kus tagatakse ettevõttes kaupade sujuv sisse- ja väljavedu ning kiire ja täpne transpordi korraldus. Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumise ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ja kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratud eesmärkidest. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Logistika tööülesanded on seotud: · Transpordi korraldamisega ...
kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis
Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lpptarbijani timaks klientide nudmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatstus, klaasitstus jne) kuni vike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lhtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile vib tuua neli vimalikku lhenemisviisi logistikale: Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus.
Leht 1 Nr. Naitaja Jaan. 07 Veeb. 07 Märts 07 Aprill 07 1. Lepingujärgne reiside arv 49 44 48 47 2. Tegelikult tehtud reisid 43 40 38 47 3. Tegelik liiniläbisõit (km) 15927.2 14816 14075.2 17408.8 4. Tegelik liiniaeg (lennutunnid) 46.5 44.8 40.98 51.73 5. Kulud kokku (tuh.EEK): 775.787 724.953 677.19 855.968 kütuse maksumus 155.937 132.3 119.696 150.646 kütuse kogus (tuh. l) 23 22 19.125 23.75 kulud lennujaamades 213.134 205.328 189.145 222.442 remondi- ja hoold...
1. Mis on logistika? Logistika määratlus. Logistika - materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Määratlus - Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis soodustab äritegevuse käigus strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete eesmärkide saavutamist materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu. 2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett? Transport, laomajandus, varude hoiustamine, info töötlemine, juhtimine, pakkimine, korje, kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle 3
omav isik. Näiteks alkohol, väärismetall jne. Mõnede kaupade nii sisse- kui väljavedu nõuab eriluba. 10 .......................................................................................................................... Kauba sisseveol tuleb tasuda tollis impordimaksud: tollimaks, aktsiisid ja käibemaks. Balti Logistika www.logistika.ee Mis on tollivormistus? Missugused maksud tasutakse tollis? Kellelt võib paluda abi tollivormistusel? Kuhu paigutatakse kaup tolliprotseduuri ajaks? Millal tuleb esitada tollideklaratsioon? Millest koosneb deklaratsioon? Missugused lisadokumendid tuleb võtta enne kauba importi või eksporti? Mida on kasulik veel teada kauba veost? Missugused dokumendid tuleb esitada tollile kauba saatmisel mere-, õhu- ja maanteed
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta
majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja 1. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika sõjalised konfliktid *e-kaubandus huviorbiiti? 10. Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi. *Laotegevus *laovaru *veondus *info, tellimisprotsess, Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast administreerimine *pakkimine *tagastused väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. 2. Logistika definitsioon vabal valikul
Konkurentsi eelise saavutamine-süsteemne tegevus,mis hõlmab järgmisi valdkondi: 1)tootmiskorraldus ja või tehnoloogilise eelise saavutamine 2)personali eelise saavutamine-teadmised,oskused,hoiakud,vilumused 3)toote väärtuselise eelise saavutamine 4)kombinatsioon eelmistest saavutustest arvestades võimaluste kasutamise efektiivsust. Usa majandusteadlane Porter võttis kasutusele väärtusahela mõiste,mis tähendab,et toodete voo juhtimisse tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevust tarneahelas lükuva tppte lisaväärtus.Porter lisas tarneahela käsitlusse väärtuse ,mida mõjutab tootmine, jaotustegevus,toodete kättesaadavus.toodete müük,klienditeenindus. Tarneahela olulised omadused: 1)tarneahela on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega 2)logistilisi operatioone materjali esialgsest tarnijast kuni lõpptarbijani viimisel 3)tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist,tootmist,jaotamist.
ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada
kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis
KAIZEN tegevuste operatsioonide vähehaaval täiustamine. Logistikateenuste osutamise areng jaotub 4 tasandisse vastavalt tehnoloogia arengule: Tegevusaegsed elemendid kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile: 1. 1PL (1950 1970) First Part Logistics ehk asutusesisene logistika. Sel ajajärgul tegi 1. Defitsiidi tase . laodefitsiiti analüüsitakse kaupade ning klientide lõikes. Juhul, kui laos ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli oma autopark ja laod ja nõutavat kaupa pole, siis probleem püütakse lahendada asenduskauba pakkumisega või põhitegevuse kõrvalt pidi juhtima ka transporti ja ladusid. hilisema kauba kohaletoimetamisega
1. Logistika alused 1.1. Logistika ajaloost Sõnal "logistika" on olnud läbi ajaloo mitmeid erinevaid tähendusi. Loogilise ja ratsionaalse ning läbimõeldud tegutsemise järgi on tuntud vajadust läbi aastasadade eelkõige sõjanduses. Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Sellega tegelevaid ametnikke nimetati "logistideks" või "logistikuteks". Esimesel aastatuhandel seoti mõistet "logistika" väekoondiste materiaalsete ressursside varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all
TALLINNA TRANSPORDIKOOL R......... LG....... Roheline logistika REFERAAT Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Traditsiooniline versus roheline tarneahel...............................................................................4 3
LOGISTIKA ÜLESANDED Logistika on osa tarneahelast, mis tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Õigete otsuste ja tegevuste abil püütakse teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Näiteks toimetada kvaliteetseid laudu Tallinnast Austraaliasse ilma hilinemiseta ja ilma probleemideta, samuti ei tohiks lauad minna mädanema ja neil ei tohi olla mingeid haigusi, ega muid kahjustusi. Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja pakkuda talle vajalikke tooteid ning teenuseid, on logistika missiooni määratlemisel kesksel kohal tarbija
2. Logistika struktuur logistilise keti järgi. Teha ka joonis. [10 p.] Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti. Logistika struktuur selgub logistilisest ketist: hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse, materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees, jaotuslogistika – hõlmab kaupade liikumist koosteliini lõpust tarbijani. Kuid logistika struktuur sisaldab ka teisi struktuurse liigendamise tunnuseid, mida võib väljendada järgmise skeemiga (joonis 3). 4. Logistika prioriteedid läbi aegade. [5 p.]
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
saavutatud edu organisatsioonile püstitatud eesmärkideni jõudmisel. Aasta logistikategu pühendatakse suurettevõtetele hea kvaliteedi ja töölepühendumuse eest. Ettevõtted kellele on antud logistikateo auhind SmartPOST 25.11.2009 Magnum Logistics 06.11.2008 A Le Coq 08.11.2007 Sillamäe Sadam 24.11.2005 DFDS Trantsport 2003 aastal Artikkel 2009. Aasta Logistikategu. SmartPOST on Aasta Logistikategu 2009. Logistika Aastakonverentsi raames välja antud auhind pälvis aprillis käivitatud teenuste eest, mis võimaldab automaatide abil inimeselt inimesele paki saatmist. Võitja valiti zürii otsuse ja rahvahääletuse tulemuste põhjal. (Tuuli Aug, toimetaja) Aasta Logistikateo konkursil osalemise etappid Peab kindlasti andma vastused järgmistele küsimustele: 1.Mis oli logistikateo eesmärk? 2.Milline oli logistikateo protsess? 3.Millised on tänaseks selgunud tulemused?
võimalus suurendada tulupotentsiaali transport ei ole ekspedeerija põhitegevusala sisemised probleemid seoses vedude administreerimisega logistiliste lahenduste kiire uuendamine Veoteenuste ostmise kasud on : parem täiteaste madalamad veokulud sagedasemad veod kiiremad tarned palju veomarsruute rahuldav tarneaeg kõigile klientidele kogu riigi ulatuses palju veomarsruute ja sagedased veod suur paindlikkus kindlad veod suur tarne täpsus Outsourcing logistika Logistilise teenuse ostmise eesmärk on saada enda ettevõttest välja kõrvaltegevused ja toimingud, mis ei vasta ettevõtte äriplaanile ning mis ei ole firma peamiseks kasumit tootvaks valdkonnaks. 3P logistikat nimetatakse ka lepingulogistikaks või outsourcing Teenuse sisseost on ettevõtte põhitegevust toetava teenuse ostmist teiselt ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena, selle asemel et seda ise teha.
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut MS.0715 LOGISTIKA MAAMAJANDUSES Variant A 9; D 6 Juhendaja: E. Plaan majdr. Koostas: Kadi Tsimmer, MS III (stat) Tartu 2011 Algandmed: 1. Koorma keskmine veokaugus lk, km 60 km 2. Kandevõime q, t 32 tonni 3
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja
● KONOSSEMENT (BILL OF LADING)- Kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta. ● FIATA- MAANTEE ORGANISATSIOON Ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon. EEA on FIATA liige ja EEA liikmestaatuses ettevõtte võib taotleda FIATA assotsieerunud liikme staatust. ● IATA-ÕHUVEDU Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (International Air Transport Association, lühend IATA) on lennufirmade kaubandusühing. 240 lennufirmat, mis IATAsse kuuluvad, on peamiselt suured õhu teel vedajad. IATA toetab lennufirmade tegevust ning aitab sõnastada tööstuspoliitikat ja standardeid. IATA peakontor asub Kanadas Montrealis, administratiivkontori on Genfis. Selle prioriteetideks on ohutus, turvalisus, äri lihtsustami...
Tallinna Tööstushariduskeskus NÄGEMUS LOGISTIKA VALDKONNA ARENGUST JA TULEVASEST ELUKUTSEST Juhendaja: Helen Bork Koostaja: Susanna Kiisa 1 LOG A (e) Keila 2018 Nägemus logistika valdkonna arengust ja tulevast elukutsest. Tänapäeval muutuvad meie maailmas kõik asjad väga kiiresti. Nii areneb ka tohutu kiirusega logistika.Meid huvitab see, kuhu areneb logistika paarikümne aasta jooksul, aga millest see tegelikult kõik üldse alguse sai? Millal võeti kasutusele termin ,,logistika"?(1) See võeti kasutusele Prantsuse armees 1670.aastatel. Kreekakeelse sõna logistikos all mõtlesid vanad kreeklased hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust
Cross-docking Terminali veetakse ööpäeva jooksul põhivedudega kuus erinevatelt saatjatelt tulnud saadetist. Iga saadetis koosneb kahest kuni kolmest kaubaalusest (enamasti segaalused), kus on igaühes kaupu kolmele kuni viiele saajale. Kõigil kuuel tarnijal on ühed ja samad kliendid. Kuna jaotusvedu igalt tarnijalt igale kliendile eraldi oleks kulukas, tehakse terminalis igapäevaselt cross-dockingit, mille käigus tehakse terminalis küll täiendavat käsitsemist, kuid veokuludes saavutatakse arvestatav kokkuhoid. Selleks, et cross-dockingit saaks läbi viia, peavad olema täidetud järgmised tingimused: •teada peab olema saabuvate pakkeüksuste saabumise aeg, saatja, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta •teada peab olema info väljaminevate saadetiste kohta (tarneaeg, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta). •väljaminevad saadetised peavad olema märgistatud saatedokumentidega. •igasugune info muudatuste kohta veoprotsessis peab ol...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL VK1V_K ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: kutseõpetaja Tallinn 2014 Rimi 10.01.2014 10.04.2014, 8 . . , . , , . . - , , . . . , . , , . , , . - -- -- , - , . - , - . 2 ( ), . . , . (, ), , . , , , , . . . , , . . : () , .. , . . . . , , , . : , (, , - ). , , . , . - (, , .), - ( , , .). , : ·, , · , · , , , . , , . - « » ( ) , ( ) . , . , , , ( ...
Suur pakend on tootmise vaatenurgast kasulik, samas ladustamise ja transportimise seisukohalt mitte alati kasulik. 2. Turunduse vaatenurgast on pakkimine väga tähtsal kohal. Pakend tihti loob ettevõttest ja tootest oma kuvandi. Hea pakend aitab tihti toodet müüa ning lisaks annab päris palju infot tarbijale. Muidugi pakend ei anna tootele lisandväärtust, samas mõjutab oluliselt jaotuskulusid. 3. Logistika seisukohalt on pakendil väga suur ja tähtis ülesanne. Hetkel pakend sisaldab tarnimise, hankimise, tootmise, turustuse, laonduse ja veondusega seotud korjet, mis kaasab kõiki osalisi. Kui ei ole pakendis kasutatud ning lähtutud vastavaid logistilisi vajadusi, siis kannatab kogu süsteem. 2 Pakendi suurus, kaal, kuju ning tüüp mõjutavad väga palju materjalide käsitlemist transpordil ja laos
laotegevus, transport, läbimüügikaotus)- mida rohkem ladusid, seda 79. Rongitranspordi eelised ja puudused. III osa suurem kulu. Eelised: *katkematu ühendus, öine vedu *regulaarsed, ühendus on 57. Mis on lao ülesanne? 69. Laotegevusega ja laovarudega seotud kulud. häireteta aasta läbi *suur läbilaske- ja veovõime *kauba lähetamisel On kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtmine, ladustamine, *Laovarude kulu ja *Laomajanduse kulu- suureneb ladude arvu kasvuga suurele veokaugusele eelis *ühenduskiirused on kõrged komplekteerimine, loovutamine ja lähetamine. *Transpordikulu-...
Kontrolltöö küsimused Kokku 40p 1.Logistika kolm põhiprobleemi ja nende vaheline seos 5p Logistika kolm põhiprobleemi on : kulutused, varude suurus ja teenindustase. Seos: vähendada varude suurust, lühendada kohaletoimetamise aega, lühendada seadmete seisuaega, tõsta toote, kui ka teenuse kvaliteeti ja vähendada tegevusi, mis ei lisa väärtust. 2. Mis iseloomustab säästlikku (lean)logistikat? 5p Säästliku logistika eesmärk on teostada kõik operatsioonid säästes kõiki ressursse: inimesi, keskkonda, varusid, seadmeid, aega jne. Selleks korraldatakse materjalide liikumises efektiivsed vood, vältides jäätmeid ning kindlustades tellimuse täitmise minimaalse ajaga; minimeeritakse varud ja üldkulud. 3.Teenuste sisseostu põhjused 3p. Teenuste sisseostu põhjusteks võivad olla, soodsamad hinnad, vähene tööjõu kulu, väiksem põhivara kulu
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistia ja kinnisvara Õppetool KLIENDITEENINDUS JA LOGISTIKA Referaat Tallinn 2007 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................3 1. Mis on klienditeenindus?..............................................................................................4 2. Klienditeeninduse elemendid..................................................................5 3. Klienditeenindus globaalses vaates...........................................................8 4
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida
IV 0,410,50 V Kuni 0,40 3) Omahinna OHp ja OHq kalkuleerimise seaduspärasused veokauguse muutumisel OHp= Kulutused kokku/veotöö OHq= Kulutused kokku/töömaht Veokauguse muutmumisel muututvad kulutused kokku ehk muutuvad kulutused kütteainele, määrdeainele, amortisatsioon, remont, rehvid. Samuti muutub ka tööjõukulu. Pilet 3 1) Logistika ahela lülid laotöö Logistika lülis kasutatakse ladu veose säilitamiseks. Ladu võib paikneda logistika ahela alguses, vahepeal või lõpus. Laosüsteemi logistilised funktsioonid: · Vastuvõtu, paigutamise, säilitamise, väljasaatmise ettevalmistamise ja väljasaatmise korraldamine · Lao sisustamine optimaalse, tehnilise ja tehnoloogilise seadmestikuga laosiseseks töötlemiseks · Lao tehnoloogiliste protsesside informatsioon
Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise
Logistika minu jaoks. Kuidas olen avastanud uusi kohti, kus logistika on minu ümber? Toode 3 näidet kirjandusest, filmidest, logistika kohta, mida märganud olete. Minu jaoks tegeleb logistika kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldaisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Samuti inimeste liikumise ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeermisega. Logistika funktsioon on siduda kõik mainitud tegevused ja nende seosed muude majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga.
Kuidas toimib logistika? Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine, elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindus- tasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu
1. Logistika ülesanded, milleks on logistikat vaja, kuidas on logistika arenenud? 1) Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii
juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täitmaks klientide nõudmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatööstus, klaasitööstus jne) kuni väike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lähtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile võib tuua neli võimalikku lähenemisviisi logistikale: logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus; logistika kui ettevõtte juhtimistegevus tagab kõikide juhtimisfunktsioonide eduka koostöö ja võimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes; logistika kui mõtteviis võimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes põhjus-tagajärg seostes; logistika kui
Artjom Petrov Arvutada: 1. kauba F jääk soetusmaksumuses 30.06.2010 2. müüdud kauba F soetusmaksumus aastal 2010. 01.01.2010-30.06.2010 maksti hankijale 20900-17100=3800 01.01.2010-30.06.2010 müüdi 96200+3800=100000, mis on soetusmaksumuses 100000*0,75=75000 01.01.2010-30.06.2010 osteti 88800-3800=85000 eest Kui perioodil 01.01.2010-30.06.2010 ei oleks midagi müüdud, oleks varude jääk 30.06.2010 5000+85000=90000 01.01.2010-30.06.2010 jäi ostjatelt laekumata 20900-17100=3800 30.06.2010 olid laos kauba F varud 90000-75000= 15000 see on kauba väärtus, mis varastati 01.07.2010-31.12.2010 osteti 215000 Esimesel poolaastal müüdi kaupa 80000 euro väärtuses. Teisel aasta poolel osteti 215000 euro kaupasid ning aasta lõpuks oli jääk 25000, siis müüdi 215000-25000= 190000 euro eest Müüdud kauba F soetusmaksumus 2010 - 80 000 + 190 000 eurot = 270 00 eurot
mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · Spordilogistika (Sports logistics); · Meditsiinilogistika (Medicine logistics) MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK?
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia.
Tallinna Trantspordokool 2015 . XIX ( . logistike) -- , . . , «», «», . , , , , , , , .. , , , - , . ( ), . 1950-1960 50-60- , .. . . , , , . , , . , . . . . 1960-1970 60- . , , , . , . , , , . . , , , , . , . , . 1970-1980 70- . , , , (, , , .). - , , . (, ), ( ). , . , . 1980-1990 , , 80- . , -, , -, , - , , -, . , . - , , , , . , . , , , , . . , , , ...
LÜHENDITE LOETELU 3PL - kolmanda poole logistika (third party logistics) või kolmanda poole logistikateenuste osutaja, kasutatakse ka lühendit TPL 4PL - neljanda poole logistika (fourth party logistics) või neljanda poole logistikateenuste osutaja, kasutatakse ka lühendit FPL Auto-ID - automaatne andmetuvastus (auto identification) BPR - äriprotsesside ümberkujundamine (business process reengeneering) CAD - raalprojekteerimine (computer aided design) CAM - raalijuhtimisega tootmine (computer aided manufacturing) CIM - raalintegreeritud projekteerimine ja tootmine (computer integrated manufacturing)
Tarneahela juhtimune eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist ettevõtest väljapoole.Tarneahela juhtimine tähendab lisaväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, et suurendada klientide rahulolu. Turunduse ja tarneahela kontekstis jaotatakse kliendif vähemalt 3 kategooriasse: 1)lõpptarbija , 2)kaubandus ? on organisatsioonid tootmise ja lõpptarbija vahel, 3)tarnijad Kuidas jaguneb logistika Hankelogistika(logistikasisend)-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna ja kvaliteedi vahel. Vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani, mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Ressursid:1)loodusresursid(maa, seadmed, varustus),2)inimresursid(tööjõud),3)finantsresursid,4)inforesursid. Tootmis logistika- üldeesmärk on tootlikuse suurendamine,tehnoloogia arendamine, ressursite ja tootmisprotsesside optimeerimine.
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog
*Ülekande ja vastuvõtu kiirus *kvaliteet kättesaadavuse ja usaldusväärtuse alusel *intensiivsus ***Kiirus ja sage/pidev side 39. Mis on QR? Quick response- kiirreageerimine- arvestab tellimistsükli ajaga, tellimuse täitmise määra, teenuse taset. ECR- QR-i edasiarendus jaemüügis 40. Mis on VMI? Vendor Managed Inventory-tarnija ohjatud laovarud: Tarnijad on vastutavad oma klientide laovarude eest: organiseerivad jaotust ja kõiki muid laovarude juhtimise aspekte. 41. Miks on pakkimine logistika huviorbiidis? Pakendi suurus, kaal, kuju, tüüp jne mõjutavad materjali käsitsemist transpordis ja laos. Pakendi suurus (mittesobivus) võib raskendada tema käsitlemist. 42. Nõuded pakkimisele. *Toote kaitsmine *Hõlbus käsitlus *Toote identifitseerimine (info tema kohta) *Osaleda turunduses- soosides toote müüki *Kindlustada keskkonna säästlikkus 43. Ruumikasutuse tõhusust mõõdetakse... 1)pakenditäitevus- toote ruumala ja esmase pakendi siseruumala suhe 2)veoruumitäituvus-
2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents.
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise
on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega. Veokaugused lühikesed, veetavad kogused väikesed ning kohaletoimetamiskohti on rohkem. Eesmärgiks on minimeerida jaotusvedude käigus läbisõidetavaid vahemaid ja seeläbi ka veokulusid. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes palju suurem tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, -täpsus, -sagedus jms). 12) Jaotusvedude käigus antakse lisaväärtusi: (konspektist) Sügavjaotuseks Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kauba kojutoimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine Kompleksteenus- lisaks ka kasutusjuhendid jms 13) Rumm ja kodarad süsteemid
(tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nimetatakse väärtusahela osa, mis jääb ettevõttest tarnija poole, ahela ülavooks. 5. Mis peaks olema ettevõtte logistikajuhi igapäevatöö fookuses? Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist. 6. Milliseid toiminguid hõlmab ettevõtte sisenev logistika ja milliseid väljuv logistika?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
