Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"IDAKIRIK" - 65 õppematerjali

idakirik e. bütsants 395 a. jaguns rooma impeerium kaheks: lääne-rooma ja ida-rooma. Ida-roomat kutsuti bütsantsiks ja ka selle keskus oli bütsantsis (praegune istmbul); keeleks oli kreeka keel; levitati usku ida-euroopas, aasias ja aafrikas.
thumbnail
2
doc

Varakeskaeg

Millised on piiskopi ja preestri ülesanded?Piiskopil ­ ordineerimine, leeritamine, õli pühitsemine, altarite pühitsemine, õnnistamised, taaspühitsemised, vaimulike kontrollimine (visitatsioon) Preestril ­ armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik ­ Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said ilmalikud vaid leiba, hapendamata leib, ristimärk 5 sõrmega, teenistus ladina keeles, vaimulike tsölibaat. Idakirik ­ Patriarh, püha vaim lähtub vaid isast, armulaual said kõik nii veini kui ka leiba, ristimärk 3 sõrmega, teenistus lubatud kohalikes keeltes, vallalisus vaid munkadel. 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos?Islami rajaja, sai Allahilt ilmutuse...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod.

Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

Lagunemine *tülid ülemvõimu pärast, mis viisid killustamiseni *uue rändrahva polovetside rüüsteretked Ristiusu kirik: a) katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast *püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba *armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib *hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega *ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles *teenistus oli lubatud kohalikus keeles...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. - Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik . Valitsev on kreeka keel. Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. Usukeskus on Konsantinoopol (tänapäeva Istanbul). - Keiser Justinianus I vallutas juurde suuri alasid. Koostas "Tsiviilõiguste kogumi" ja laskis ehitada Hagia Sofia. - Kyrillos koostas slaavi tähestiku, kreeklane ja misjonär. 3. Frangi riigi kujunemine (§4-5): keldid, frangid, (Chlodovech, Karl Martell), Karl Suur, Frangi riik pärast Karl Suurt. merovingid, karolingid, karolingide renesanss, Verduni kokkulepe...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

saj hakkasid põhjapoolt tungima lõunaslaavlased, kes asutasid suure ala 7.-9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad 11. saj vallutasid türklased Väike ­ Aasia Bütsantsile jäid ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar 1204 ­ ristisõjad ­ oldi teel vallutama Jeruusalemm, kuid tee peal vallutati Konstantinoopol 1453 kukutati viimane keiser Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik : 1054 ­ kirikulõhe valitsev on kreeka keel. kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. usukeskus on Konsantinoopol eraldus tänu Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisule Lääne-Euroopa katoliilkusest, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri Bütsantsi kultuuri tähtsus: oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel, Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

k. üleüldine, kõikehõlmav. · Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud. b. Ida- ja lääne kiriku erinevused: · Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte. · Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel nõrgenesid. · Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes: LÄÄNEKIRIK IDAKIRIK Vaimulike vallalisus (tsölibaaat). Preestrite abielu oli tavapärane, Püha vaim lähtub isast ja pojast. vallalisus vaid munkadel. Armulaual said ilmalikud vaid leiba. Püha vaim lähtub isast. Ristimärk 5 sõrmega. Armulaual said kõik nii leiba kui Teenistus ladina keeles. veini. Ristimärk 3 sõrmega....

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kristlus

Viimne ehk Püha Õhtusöömaaeg on kõige viimane söömaaeg, mille Jeesus pidas koos oma jüngritega enne oma surma. ,,...karikas, mida me õnnistame, - eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, - eks see ole Kristuse ihu osadus?" / 1. KORINTLASTELE 10:16 Leib ja vein olid iga söömaaja tavaline osa. Paasapühadel pidi leib olema hapendamata. Kuna Paasapühi seostatakse viimse õhtusöömaajaga, kasutatakse Läänekirikus õhukesi hapendamata leibasid. Idakirik ei tunnista seda traditsiooni, sest Uues Testamendis ei ole juttu hapendamata leibadest. Euharistia, seda nimetatakse ka missaohvriks või armulauaks, on rituaal, kus usklikud võtavad viimse õhtusöömaaja leiba ja veini, mille kaudu Jeesus tõotas olla nendega aegade lõpuni. Jeesus löödi risti väljaspool Jeruusalemma piire paasapühade ajal enne sabatipäeva. Ta sattus vastuollu templi võimukandjatega , kes uskusid , et kõiki Jumala poolt...

Filosoofia
46 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Varakristlus

Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimuli...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ristiusu kirik 1.-15.saj

tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. ­ enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristla...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-Euroopast varakeskajal

Kaupmeeste seas oli palju jõukaid inimesi, kes said ka riigiametnikeks. Nende kõrval oli ka vaeseid kaupmehi, kes rändasid linnast linna ja laadalt laadale. Kirik ja usuelu ­ kirik oli keisrivõimu all, keiser võis Konstantinoopoli patriarhi vallandada ja tema valimiselgi oli viimane sõna keisril. Vaeste ja haigete eest hoolitsemine oli kiriku ülesanne. Suurenesid erinevused ida- ja läänekirikuvahel. Põhiline tüli oli sellest, et idakirik tunnistas, et Püha Vaim lähtus Isast, läänekirik aga uskus, et see lähtus Isast ja Pojast. Kirik lõhenes lõplikult siis kui paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. Läänekirik ehk roomakatoliku kirik ja idakirik ehk kreekakatoliku kirik eh ortodoksi kirik. Haridus ja vaimuelu ­ kanti edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofiat. Hakati õpetama grammatikat, retoorikat, õigusteadust, filosoofiat. Talupojad olid kirjaoskamatud, kui linnades levis kirjaoskus ka alamklassides...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Madisepäev

Ta arvati liisuga Jeesuse apostlite hulka pärast seda, kui Juudas oli reeturina nende seast välja langenud. Mattiase hilisema tegevuse ega saatuse kohta pole midagi teada. On teateid, nagu oleks ta jutlustanud Etioopias ja surnud sealkandis märtrina või hoopis pillutud kividega Jeruusalemmas surnuks.Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri kloostrikirikusse.Mattias on lihunike ja ehitajate kaitsepühak. Läänekirik pühitseb madisepäeva 24. veebruaril, idakirik aga 9. augustil. Pühale Mattiasele on pühendatud Harju- Madise kirik. Apostel Matteus Matteus sündis Alfeuse pojana Galileas. Enne Jeesusega tutvumist teenis Matteus elatist maksukogujana, tölnerina, ja oli sellepärast juutide poolt põlustatud. Matteuse evangeeliumis kirjeldatakse, et Jeesuse kutsel jättis ta oma ameti ja ühines tema õpilastega. Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka. Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud Juudamaal, Pärsias ja Etioopias...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bütsants

saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 ­ kirikulõhe. Läänekirik: Püha vaim lähtub isast ja pojast, risti märk 5 sõrmega, armulaual said ilmalikud leiba, teenistus vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik : püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) ­ Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED: varaline kihist, põllumaj/alepõllundus, drusiina- vürsti väesalt, kellel olid teatud ül-d nt maksude kogumine,...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakristluse muusika konspekt

Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Ro...

Muusikaajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kolmekuningapäev

01 Kirjeldus: Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või h...

Kultuurilugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailma usundid - konspekt

Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on...

Ameerika vähemusrahvad
171 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti Rahvakalender

Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele ­ neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...

Eesti keel
36 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Vara-keskaeg

rendihärrus ­ kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus ­ talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast, *ristimärk 5 sõrmega *püha vaim lähtub vaid isast *ristimärk 3ga *armulaual said ilmalikud vaid leiba(hapendamata leiba) *armulaual said kõik nii veini kui leiba(hapendatud)...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ristisõjad

Ristisõjad · Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus Ajend: · Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema Põhjendused: · tekkis soov vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest · taheti allutada idakirik , kuna paavstil polnud seal võimu I ristisõda (1096- 1099) · kuulutas välja paavst Urbanus II · osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid · Jeruusalemma vallutati ning tapeti tuhandeid inimesi · rajati Jeruusalemma kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike II ristisõda (1147- 1149) · kuulutas välja paavst Eugenius III, juhtisid ka Pr. kuningas Lous VII ja Saksa kuningaas Conrad III...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Viikingid-ristisõjad

Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma...

Ajalugu
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun